) § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hagiavalduse kohaselt eksis hageja kahjukäsitluse käigus kahju ulatuse kindlakstegemisel ning hüvitist tasuti ka kahjustamata vara eest. Hageja esindajate poolt 03.12.2008 läbiviidud ülevaatusel selgus, et hageja poolt hüvitatud ning viimase omandisse tulnud raamatud on suures osas kahjustamata. Samuti ilmnes, et ülevõetud raamatute nimistu ning arv erinevad kostja poolt 09.12.2008 koostatud arvelevõtmise-mahakandmise aktist nr. 13. Hageja on oma hagiavalduses viidanud kindlustuslepingu üldtingimuste punktile 40.7 (tl 15), mille kohaselt kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, siis kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist.
lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Vastavalt
§-le 477 kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Nimetatud sätetest tuleneb, et kindlustusandja poolt makstav hüvitis peab asetama kindlustusvõtja samasugusesse varalisse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud, s.t kindlustusandja täitmise kohustus piirdub kahju tegeliku suurusega ning kindlustusvõtja ei tohi kindlustusjuhtumi toimumise tulemusel alusetult rikastuda. Kindlustusjuhtumi tõttu kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldisest eesmärgist (
Eelmärgitud sätetega on kooskõlas üldtingimuste punkt 3 40.7, mille kohaselt kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmnevad asjaolud, mis täielikult või osaliselt välistavad hüvitamise kohustuse, siis kuulub põhjendamatult makstud hüvitis tagastamisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist. Vastavalt
lg-le 1 kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta kindlustusvõtjat, et kindlustusandja ei viivitaks ülemäära kahju kindlakstegemisega, kuid ei välista enammakstud hüvitise tagasinõudmist, kui ilmneb, et kindlustushüvitust on makstud enam, kui on kahju tegelik suurus. Kahju tegeliku suuruse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi. Eksperdiks määratud Kalle Kolt esitas kohtule 27.12.2010 ekspertarvamuse, mille kohaselt tema vaatas üle Tallinnas Peterburi tee 34 asuvas laohoones hoiustatud raamatud. Ekspertiisiks esitati 3461 ühikut, millest veekahjustus oli tuvastatav 7-l raamatul. Muid kahjustusi esines 26-l raamatul. Ekspertiisiks esitatud raamatud olid tavapärases seisukorras, ekspertiisi käigus tuvastatud 3428 müügikõlblikku raamatut on võimalik turustada tavapärastel tingimustel. Hoiutingimused laos on tavapärased. 22.03.2011 toimunud kohtuistungil ärakuulatuna jäi K. Kolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtade juurde. Ekspert avaldas seisukohta, et moraalselt vananenud võib raamat olla juba kahe kuu möödumisel selle trükkimisest, pehmekaanelise juturaamatu puhul võib moraalne vananemine olla toimunud juba ühe kuu möödumisel. Erandiks on ainut teatmeteosed, mille müügiaeg võib olla oluliselt pikem. Kohtuistungil 22.03.2011 nõustus kostja esindaja A. Murutar hageja esindaja väidetega, et kahju hüvitamiseks esitatud aktis loetletud raamatud olid trükitud alates 2002. aastast, värskeimad olid „Pintselsabad“ 2008 a kevadel tehtud kordustrükist. Hageja vähendas eksperdiarvamuse alusel oma nõuet veel 2822 krooni (180.36 euro) võrra, jäädes 214 730 krooni suuruse summa väljamõistmise nõude juurde. Kohus on seisukohal, et pärast hageja poolt 10.12.2008 esitatud tagasinõude saamist oli kostja kohustatud
ja § 1028 lg 1 alusel ning üldtingimuste punkt 40.7 kohaselt põhjendamatult makstud hüvitise tagastama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude esitamist.
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjal ei tekkinud veeavarii tagajärjel sellises ulatuses kahju, mis on hüvitatud hageja poolt. Enamsaadud kahjuhüvitus tuleb tagastada. Kostja vastuväide omandiõiguse üleandmise kohta ei ole seadusega kooskõlas. Poolte vaheline õigussuhe põhineb kindlustuslepingul, mitte müügilepingul. Hageja ei ostnud kostjalt raamatuid, vaid hüvitas kindlustusjuhtumi toimumise tõttu esialgselt kindlaksmääratud kahju. Kui tegelik kahju suurus oli väiksem, tuleb kostjal enamsaadud kindlustushüvitis tagastada alusetu rikastumise tõttu. Kindlustushüvitise saamise alus langes ära, kui tuvastati raamatute müügikõlbulikkus. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on menetluse käigus vähendanud nõuet ebaoluliselt: 2822 krooni võrra. Hagi rahuldatakse 98,7 % ulatuses võrreldes hagi kohtusse esitamise ajal nõutud summaga. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.