Obsah (5)

§ 217§ 361§ 356§ 423§ 206

2-01-40 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2012.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2- 01-40 Tsiviilasi A V, L S (loovutanud 17.09.2003.a.

§ 217

p1 alusel, kuna tegemist on ORAS-ist tuleneva vaidlusega, vara tagastamine toimub ORAS-i alusel, kohus ei saa otsustada vara tagastamise üle tsiviilmenetluses. Kostja taotlust toetasid ka kolmandad isikud – Saare Maavalitsus ja Mustjala Vallavalitsus. Hagejad vaidlesid menetluse lõpetamisele vastu ja soovisid, et menetlus seisaks seni, kuni A talu tagastamise kohta haldusmenetluses esitatud kaebused saaksid jõustunud kohtulahendid, sh. ORAS põhjal haldusmenetluses vastu võetud otsustele esitatud kaebused. Kohtunik, leidis, et menetluse lõpetamine määruse koostamise aja seisuga ei olnud põhjendatud ja põhjendatud oli asjas menetluse peatamine, kuni vaidlusesemeks oleva Saare mk Mustjala vallas V külas asuva A talu tagastamise üle ORAS-i alusel seotud haldusmenetluste- ja kohtumenetluste lõpetamiseni.

1. Vastavalt KIS-i andmetele on käesoleval ajal kohtu menetluses seonduvalt A taluga (Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja) menetluses veel haldusasi nr 3-03-
2. Teised menetlused on lõppenud, kusjuures nendest materjalidest nähtub, et A J on A talust lahkunud ja hooned vabastanud. Haldusasja 3-03-46 materjalidest nähtub, et Tallinna Halduskohtu menetluses on L Li ja A V kaebused Mustjala Vallavalitsuse kohustamiseks välja andma korraldus omandireformi objektiks tunnistatud A talu hoonete ja nende juures asuva maa tagastamiseks õigustatud subjektidele ning A V kaebus Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2007.a. korralduse nr 80 tühistamiseks. 26.07.2012.a. on Mustjala Vallavalitsus edastanud halduskohtule akti „Õigusvastaselt võõrandatud V küla endise A talu hoonete üleandmise kohta“, mis on subjektide poolt allkirjastatud. Aktist nähtuvalt on A V, J S, R S A Si esindajana aktid allkirjastanud. Samuti on Mustjala Vallavalitsuse 24.07.2012.a. korraldusega nr.91 tagastatud 50,1 ha suurune A maaüksus õigustatud subjektidele. Halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 152 lg1 p4 järgi halduskohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtu seisukoht

§ 361

lg1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Käesoleval juhul on peatamise alus ära langenud ja kohus uuendab menetluse.

§ 361

lg2 alusel kui menetlus on peatatud teiste menetluste tõttu (

§ 356

), siis võib kohus 2 2-01-40 menetluse uuendada muu hulgas, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati venib üle määra ja peatatud asja on võimalik lahendada. Käesoleval ajal on üks asi veel halduskohtumenetluses lõpetamata, kuid selle asja menetlus on lõppjärgus ja ei saa enam olla käesolevas menetluses asja läbivaatamata jätmisel takistuseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) 423 lg 1 p13 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt Omandireformi aluste seaduse (ORAS) sätetele, sh. §-le 17 toimub õigusvastaselt võõrandatud vara (milleks vastavalt ORAS-is sätestatu ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohaselt on tunnistatud Saare mk Mustjala vallas V külas asuv A talu) tagastamine omandireformi subjektidele (kelledeks on hagejad) Eesti Vabariigi Valitsuse määruse 05.02.1993.a. nr.36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta“ alusel, seega haldusliini pidi, mitte tsiviilkohtumenetluses. Käesoleval ajal on A talu hooned tagastatud hagejatele ORAS-i alusel ja kostja A J (ei ole A talu omanik ega ka rentnik) on vabastanud taluhooned, seega

§ 423

lg1 p13 alusel tuleb hagi jätta läbivaatamata.

§ 206lg1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, st.

et samas tsiviilasjas ei saa muuta nii hagi alust kui ka eset. Hagi on esitatud AÕS sätete alusel ja esitatud haginõue on sisult omandiõiguslik. Hagejal ei ole õigust peale hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist samaaegselt muuta oma algselt omandiõigusliku nõudena esitatud hagi võlaõiguslikuks (kahjutasu nõudeks) hagiks, so. muuta nii hagi alust kui eset. Kristel Pedassaar kohtunik 3