← Eesti

3-11-2579/10

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit

  1. jaanuar 2012, Tallinn 3-11-2579 E.M.N.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks Kaebuse esitaja – E.M.N., esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindaja Marilys Paulus Kirjalikus menetluses
  2. Rahuldada kaebus.
  3. Teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata läbi E.M.N.i avaldus Tallinnas Näituse tn 5 endisel kinnistul nr 366 N asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja võtta vastu otsus avalduse kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui ei esine käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktiga 19 kooskõlas olevaid mõjuvaid põhjuseid, mis avalduse lahendamist takistavad.
  4. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st
  5. jaanuarist
  6. Nimetatud tähtaja jooksul tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni
  8. novembri
  9. a otsusega nr 6502 (õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 6528 lk 26) loeti Tallinnas Näituse tn 5 endisel kinnistul nr 366 N asunud hooned ja krunt suurusega 2171,5 m2, mis kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal E. E. J., omandireformi objektiks. Õigustatud subjektiks tunnistati [endise omaniku pärijana tema abikaasa] W. A. J. Tallinna Linnavalitsuse
  10. mai
  11. a korraldusega nr 1253-k (toimiku nr 6528 lk 32) tagastati kinnistul nr 366 N asuvad hooned W. A. J. ning
  12. juuni
  13. a vara üleandmise – vastuvõtmise aktiga nr 315 (toimiku nr 6528 lk 35) anti Näituse tn 5 asuvad hooned üle W. A. J.
  14. aprillil
  15. a välja antud pärimisõiguse tunnistuse (toimiku nr 6528 lk 154) kohaselt pärisid xx xx xxxx surnud W. A. J. pärandvara, muuhulgas Näituse tn 5 1

(8)asuvate hoonete ning endise kinnistu nr 366 N maa tagastamise nõudeõiguse võrdsetes mõttelistes osades E.M.N. ja M. E. P. Tallinna Halduskohus tunnustas
  1. oktoobri
  2. a otsusega nr 3-372/98 (toimiku nr 6528 lk 65) ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  3. novembri
  4. a otsuse nr 6502 ja Tallinna Linnavalitsuse
  5. mai
  6. a korralduse nr 1253 seadusevastaseks ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku uue otsuse tegemiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  7. jaanuari
  8. a otsusega nr II-3/3/2000 (toimiku nr 6528 lk 72) Tallinna Halduskohtu
  9. oktoobri
  10. a otsuse muutmata.
  11. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  12. mai
  13. a otsusega nr 12128 (toimiku nr 6528 lk 79) loeti Näituse tn 5 asuvad hooned ja maa omandireformi objektiks (p 1); loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal E. E. J. (p 2); jäeti rahuldamata W. A. J. taotlus kinnistul nr 366 N asunud hoonete ja krundi tagastamiseks, sest omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eesti riigist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega (p 3); ning tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  14. novembri
  15. a otsus nr 6502 (p 4). Tallinna Linnavalitsuse
  16. oktoobri
  17. a korraldusega nr 4089-k (toimiku nr 6528 lk 101) tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse
  18. mai
  19. a korraldus nr 1253-k. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. mai
  21. a otsusega haldusasjas nr 2-3/36/2004 (toimiku nr 6528 lk 142) tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  22. mai
  23. a otsuse nr 12128 punkt 3 õigusvastaseks. Tallinna Linnakohtu
  24. aprilli
  25. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/30-7765/01 (toimiku nr 6528 lk 128) tunnustati Tallinnas Näituse tn 5 asuva vara
  26. juuni
  27. a üleandmise akti nr 315 tühisust; tunnustati E.M.N.ile ja M. E. P.’ile
  28. aprillil
  29. a väljastatud pärimisõiguse tunnistuse nr 3739 tühisust Näituse tn 5 asuva vara osas; tunnustati Tallinna linna omandiõigust Näituse tn 5 varale; ning nõuti E.M.N.ilt ja M. E. P.’ilt välja Näituse tn 5 asuvad hooned.
  30. Tallinna Halduskohus kohustas
  31. mai
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-10-589 (toimiku nr 6528 lk 232) ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni läbi vaatama E.M.N.i ja M. E. P.’i taotlused Näituse tn 5 asuva vara tagastamiseks ning andma vara tagastamise taotlust lahendav haldusakt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui selleks ajaks ei ilmne uusi tõendeid, mis kinnitavad E. E. J.le või tema pärijatele viidatud vara eest hüvitise tegelikku maksmist.
  33. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon andis ORAS § 16 lg 22 alusel toimiku menetlemiseks üle ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni
  34. märtsi
  35. a otsusega nr 12367 (toimiku nr 6528 lk 259) tunnistati Näituse tn 5/Sihi tn 23 hooned ja krunt suurusega 2171,5 m2 omandireformi objektiks (p 1); loeti tõendatuks, et nimetatud vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal E. E. J.le (p 2); tunnistati õigustatud subjektiks W. A. J. (p 3) ning loeti W. A. J. nõudeõigus päritavaks (p 4).
  36. E.M.N. esitas
  37. augustil 2011 Tallinna Linnavaraametile järelepärimise vara tagastamise menetluse seisu väljaselgitamiseks (toimiku nr 6528 lk 272). Tallinna Linnavaraamet selgitas
  38. septembri
  39. a vastuses nr 4.1-1/6708 (toimiku nr 6528 lk 275), et Näituse tn 5 vara kohta on koostatud järelepärimine Nõmme Linnaosa Valitsusele, kellelt saabunud hinnangu kohaselt ei ole ilmnenud ORAS § 12 lg 3 p-des 2, 3, 5, 7 ja 8 märgitud aluseid vara tagastamata jätmiseks ning puudub ka vajadus tellida eksperthinnangut vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kontrollimiseks. Tallinna Linnavalitsus peab kirjas märgitu kohaselt vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas W. A. J. on saanud kompensatsiooni üksnes Kuhlbarsi 6/Pärna 1 korteri ja töövahendite eest, ning kavatseb sellega seoses pöörduda Saksamaa Liitvabariigis asuva arhiivi poole. 2
(8)KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  1. E.M.N. esitas
  2. novembril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Linnavalitsust Näituse tn 5 vara tagastamise avalduse viivitamatuks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Kaebaja märgib, et Vabariigi Valitsuse
  3. veebruari
  4. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord) punkt 23 kohaselt otsustab õigustatud subjektidele vara tagastamise vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist, kuid kaebuse esitamise ajaks on Tallinna Linnavalitsusele subjektiks tunnistamise otsuse edastamisest möödunud juba seitse kuud. Tallinna Linnavalitsus ei selgitanud kuni kaebaja poolse järelepäringu esitamiseni
  5. augustil 2011, millest on tingitud viivitus vara tagastamise otsustamisel. Vastustaja ei ole senini teatanud tähtaega, mille jooksul otsustatakse Näituse tn 5 vara tagastamine. Tallinna Linnavaraameti
  6. septembri
  7. a vastuses nr 4.1-1/6708 toodu ei saa olla otsuse vastuvõtmisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. Saksamaa Liitvabariigile on tehtud aastate jooksul kompensatsiooni saamise kontrollimiseks mitmeid järelepärimisi ning tänaseks on möödunud mõistlik aeg täiendavate tõendite kogumiseks. Samas küsimuses on jõustunud halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-10-589 ning pärast kohtuotsuse tegemist ei ole ilmnenud ühtegi uut tõendit ega asjaolu. ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud aluste kontrollimine on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 19 kohaselt maakonnakomisjoni kompetentsis. Maakonnakomisjon on selle küsimuse lahendanud
  8. märtsi
  9. a otsuses nr 12367, mille kohaselt pole tõendatud et E. E. J. või tema pärijad oleksid saanud Tallinnas, Näituse tn 5/Sihi tn 23 asuvate ehitiste või maa eest kompensatsiooni. Lisaks on Harju maakonnakomisjoni
  10. oktoobri
  11. a otsuses nr 12387 jõutud järeldusele, et endine omanik või tema pärijad ei ole ka Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asunud korteri eest saanud kompensatsiooni ORAS § 17 lg 5 mõistes. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  12. Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et Saksamaal Bayreuthi Lastenausgleichsarchiv arhiivis asuvas B. B. toimikus sisaldub
  13. augusti
  14. a otsus nr 48/2-V 5/1823, mille põhjenduses on märgitud, et B. B. pärija väidab Kuhlbarsi tn 6 üürikorteritega kinnistu kaotsiminekut.
  15. veebruari
  16. a korraldusega täideti põhihüvitise nõue ning summa on üle kantud
  17. märtsil
  18. Tallinna Halduskohus tuvastas
  19. märtsi
  20. a otsuses haldusasjas nr 3-10-2866, et F. Kuhlbarsi tn 6 asuva vara endise omaniku pärija E. E. J. on Saksa Liitvabariigilt saanud põhihüvitist Gesetz über den Lastenausgleich (LAG) alusel. Kuigi halduskohus leidis, et põhihüvitise puhul ei ole tegemist kompensatsiooniga ORAS § 17 lg 5 mõttes, asus Tallinna Ringkonnakohus
  21. juuni
  22. a otsuses haldusasjas nr 3-10-2818 seisukohale, et LAG alusel põhihüvitise maksmine välistab ORAS § 17 lg 5 alusel vara tagastamise või kompenseerimise. Seega on ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni
  23. oktoobri
  24. a otsus nr 12387 vastuolus eelnimetatud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustega. Ka Saksamaa Liitvabariigi Amt für Lastenausgleich
  25. detsembri
  26. a kirja nr 551/43-48/ 2-V-5/1770-Bi kohaselt on Kölni Ringkonna Hüvitisameti
  27. augusti
  28. a otsusega määratud kindlaks Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asuva üürikorterikrundi eest pagendamise tõttu tekkinud arvestuslik tagastamisväärtus 6500 RM ja töövahendite kahju 750 RM. Kirja kohaselt määrati sama päeva otsusega ka hüvitismäär 7480 DM, mis maksti
  29. veebruaril
  30. a koos 37% viivisega 3
(8)vahetult kannatajale välja. Seega on tõendatud, et kaebaja on saanud Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asuva vara eest kompensatsiooni ORAS § 17 lg 5 mõistes. Tallinna Linnavaraameti
  1. septembri
  2. a vastuskirjas nr 4.1-1/6708 on selgitatud, et vajalik on täiendava kontrolli läbiviimine ning pöördumine Saksamaa arhiivi poole. Vastustaja ei teadnud tõendite kogumisel tekkida võivatest võimalikest takistustest, seega oli keeruline teatada kaebajale otsuse vastuvõtmise täpset tähtaega. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et pärast haldusasjas nr 3-10-598 kohtuotsuse tegemist ei ole ilmnenud ühtegi uut tõendit ega asjaolu. Lisaks eelpool viidatud halduskohtu otsusele nr 310-2866 nähtub Lastenausgleichsarchiv’is asuvast B. B. toimikust, et W. A. J.l on koos abikaasaga kokku 24 000 Saksa marga suurune koguhüvitusnõue. Arvestades, et Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara eest maksti põhihüvitist 7233,60 Saksa marga ulatuses, siis on võimalik, et koguhüvitusnõudesse arvestati ka Näituse tn 5 asuva vara väärtus. Selle asjaolu väljaselgitamiseks pöördus Tallinna Linnavalitsus
  3. novembri
  4. a kirjaga nr LV-1/9097 Lastenausgleichsarchiv’i poole, kes
  5. novembri
  6. a vastuskirjas selgitas, et dokumentidele juurdepääsu võimaldamise eelduseks on õigusjärglase nõusolek. Sellest tulenevalt on vastustaja pöördunud kaebuse esitaja poole toimikutele ligipääsuks nõusoleku saamiseks. Vastustaja õigus täiendavate tõendite kogumiseks tuleneb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktidest 24 ja
  7. Kuna vastustajal on kohustus kontrollida vara mittetagastamise aluseid, sh ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni maksmist, siis on vastustajal õigus ja kohustus koguda selle kohta ka täiendavaid tõendeid. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon tegi
  9. märtsi
  10. a otsusega nr 12367 kindlaks, et Näituse tn 5 asuv vara on omandireformi objektiks, vara kuulus selle õigusvastaselt võõrandamise ajal E. E. J.le ning vara tagastamise õigustatud subjektiks on vara endise omaniku abikaasa W. A. J., kelle nõudeõiguse on pärinud kaebuse esitaja. Maakonnakomisjon tuvastas, et E. E. J. näol on tegemist
  11. a Saksamaale ümber asunud isikuga. Pooled ei vaidle selle üle, et maakonnakomisjon andis Näituse tn 5 õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku
  12. märtsil 2011 üle Tallinna Linnavalitsusele, kes ei ole seni otsustanud Näituse tn 5 vara tagastamist või sellest keeldumist. Vaidlus käib eelkõige selle üle, kas Tallinna Linnavalitsus on otsuse langetamisega õigusvastaselt viivitanud.
  13. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 23 sätestab, et õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Kui valla- või linnavalitsus ei saa mõjuvatel põhjustel otsustada nimetatud tähtaja jooksul vara tagastamise küsimust, informeerib ta õigustatud subjekti ja maavanemat põhjustest, millest on tingitud viivitus vara tagastamise otsustamisel, ja teatab tähtaja, mille jooksul küsimus otsustatakse. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja ei teinud vara tagastamise või sellest keeldumise otsust kolme kuu jooksul, ega teavitanud kaebajat nimetatud aja jooksul ka viivituse põhjustest. Kaebaja sai tagastamismenetluse seisu kohta teavet alles Tallinna Linnavaraameti
  14. septembri
  15. a kirjast, mis oli saadetud vastuseks kaebaja
  16. augusti
  17. a järelepärimisele (toimiku nr 6528 lk 272).
  18. Tallinna Linnavaraamet selgitas kaebajale
  19. septembri
  20. a kirjas esiteks, et Näituse tn 5 vara kohta on koostatud järelepärimine Nõmme Linnaosa Valitsusele, kellelt saabunud hinnangu kohaselt ei ole ilmnenud ORAS § 12 lg 3 p-des 2, 3, 5, 7 ja 8 märgitud aluseid vara tagastamata jätmiseks ning puudub ka vajadus tellida eksperthinnangut vara endisel 4
(8)individualiseeritaval kujul säilivuse kontrollimiseks (tl 9). Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud ja ka kohus leiab, et ORAS § 12 lg-s 3 sätestatud vara tagastamata jätmise võimalike aluste kontrollimine oli ORAS § 12 lg-st 5 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra pdest 27-313 tulenevalt vastustaja kohustus. Seega materiaalses mõttes oli otsuse tegemisega viivitamiseks kuni ORAS § 12 lg-s 3 sätestatud aluste väljaselgitamiseni mõjuv põhjus olemas. Vastustaja on aga rikkunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 23 sätestatud nõudeid sellega, et ei teinud õigusaktides ettenähtud toiminguid kolmekuulise tähtaja jooksul või ei teavitanud kaebajat õigeaegselt põhjustest, mis takistasid vara tagastamise otsustamist nimetatud tähtaja jooksul.
  1. Lisaks on Tallinna Linnavaraamet
  2. septembri
  3. a kirjas selgitanud, et soovib täiendavalt kontrollida, kas kaebuse esitaja on saanud kompensatsiooni ainult Kuhlbarsi tn 6 hoones asuva korteri eest, ning plaanib pöörduda järelepärimisega Saksamaa Liitvabariigis asuva arhiivi poole. Sellise järelepärimise on vastustaja koostanud
  4. novembril 2011 (toimiku nr 6528 lk 277, tõlge lk 278 – tõlkel ilmselt ekslikult märgitud koostamise aastaks 2010). Kaebaja on kahtluse alla seadnud vastustaja pädevuse koguda täiendavaid tõendeid ORAS § 17 lg-s 5 sätestatu kohta, leides, et see on maakonnakomisjoni pädevuses, ning peab täiendavate tõendite kogumist ka sisuliselt põhjendamatuks.
  5. ORAS § 17 lg 5 kohaselt ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Kohus märgib, et kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-10-2818 välistab ORAS § 17 lg 5 ka sellise vara tagastamise või kompenseerimise, mille eest on vara endisele omanikule makstud põhihüvitist LAG-i alusel. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 11 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud või kompenseeritud juba Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  6. veebruari
  7. a määruse nr 81 „Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta“ või muul alusel, siis selle vara osas omandireformi aluste seaduse alusel vara tagastamise menetlust ei alustata või juba alustatud menetlus lõpetatakse. Sama korra p 14 kohaselt valmistavad maakonnakomisjonidele p-s 19 vajaliku otsuse tegemiseks materjalid ette maavanema moodustatud struktuuri- ja allüksused või maavanema volitusel valla- või linnavalitsused, ning p 18 alusel esitavad p-s 14 määratud üksused või asutused maakonnakomisjonile õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ja otsuse eelnõu. Vabariigi Valitsuse
  8. augusti
  9. a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ (avalduste läbivaatamise kord) p 33 näeb ette, et materjalide ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud. Avalduste läbivaatamise korra p-st 34 tuleneb, et avalduse vastuvõtja esitab materjalid komisjonile otsuse tegemiseks, kui taotlus on põhjendatud ja tõendid on otsuse vastuvõtmiseks piisavad. Komisjon kontrollib veelkord tõendeid ja sõltuvalt kogutud tõendite piisavusest ja täiendavate tõendite kogumise võimalusest teeb otsuse avalduse registrisse kandmise või sellest keeldumise kohta või tagastab toimiku täiendavaks uurimiseks. Tsiteeritud sätetest tuleneb kohtu hinnangul, et asjaolu, kas vara tagastamise avaldus tuleb jätta ORAS § 17 lg-le 5 tuginedes rahuldamata, peab üldjuhul kontrollima juba vara tagastamise ettevalmistava menetluse käigus ehk teisisõnu enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-s 19 sätestatud nn subjektiotsuse vastuvõtmist (vt ka Tallinna 5
(8)Ringkonnakohtu
  1. septembri
  2. a otsus asjas 3-09-238 ja Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus 3-3-1-84-09 samas asjas). Kohtu sellist järeldust kinnitab sisuliselt ka Tallinna Halduskohtu
  5. mai
  6. a otsus haldusasjas nr 3-10-589 (toimiku nr 6528 lk 232), millega kohustati tol ajal nn subjektiotsuse tegemise pädevust omavat ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni läbi vaatama E.M.N.i ja M. E. P.’i taotlused Tallinnas, Näituse tn 5 asuva vara tagastamiseks ning andma vara tagastamise taotlust lahendav haldusakt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui selleks ajaks ei ilmne uusi tõendeid, mis kinnitavad E. E. J.le või tema pärijatele viidatud vara eest hüvitise tegelikku maksmist.
  7. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon, kellele on toimik ORAS § 16 lg 22 alusel menetlemiseks üle antud, on
  8. märtsi
  9. a nn subjektiotsuse motiveerivas osas (lk 2) märkinud, et Saksamaa Liiduarhiivi
  10. jaanuari
  11. a kirjast nr 9125 Rahandusministeeriumile selgub, et nad on läbi vaadanud Deutsche Umsiedlungs-TreuhandGesellschaft mbH ja Einwandererzentralstelle Lizmannstadt fondid ega leidnud mingeid dokumente E. E. J. ja W. A. J. poolt mahajäetud varade kohta. Otsuses nr 12367 märgitakse, et professor Peeter Järvelaiu poolt käsunduslepingu nr R-19-5/35 alusel koostatud aruandes ei ole käsitletud E. E. J. ja W. A. J.. Samuti on M. E. P.’i esindaja esitanud
  12. märtsil
  13. a kinnituskirja, mille kohaselt endine omanik E. E. J. ega tema õigusjärglased ei ole saanud Näituse tn 5 asuva ehitise ja maa eest kompensatsiooni. Maakonnakomisjon on eeltoodust järeldanud, et vastupidiste tõendite puudumise korral tuleb asuda seisukohale, et Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni saadud ei ole. Seega on maakonnakomisjon Näituse tn 5 varaga seonduvalt analüüsinud ORAS § 17 lg 5 kohaldamise võimalust, kuid leidnud, et alus vara tagastamise menetluse lõpetamiseks puudub.
  14. Vaidlust ei ole selle üle, et ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni
  15. märtsi
  16. a otsus nr 12367 on kehtiv haldusakt. Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 1 p 2 mõttes ning valla- või linnavalitsusel tuleb maakonnakomisjoni tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsusest vara tagastamise menetluse järgnevates staadiumites kinni pidada (vt ka Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-51-01). Siiski oleks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses põhjendamatu ja ORAS §-s 2 sätestatud eesmärkidega vastuolus eirata alles vara tagastamise otsustamise staadiumis ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mis viitavad selgelt sellele, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on saanud vara eest ORAS § 17 lg-s 5 silmas peetud kompensatsiooni. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 19 kohaselt peab maakonnakomisjon tuvastama oma otsuses vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise omaniku, vara koosseisu ning õigustatud subjektid. Seega on järgmistes menetlusetappides kohustuslikud eelkõige p-s 19 nimetatud asjaolud. Samuti oleks linnavalitsusele kohustuslik otsus, millega maakonnakomisjon tuvastab vara eest ORAS § 17 lg-ga 5 hõlmatud kompensatsiooni maksmise, sest sellega oleks vara tagastamise menetlus sisuliselt lõppenud. Käesolevas asjas tuvastas ÕVVTK Harju maakonnakomisjon asjaolu, mille kohaselt kaebuse esitaja ei ole saanud Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni,
  17. märtsi
  18. a otsuse motiveerivas osas, mitte resolutsioonis. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on aga igaühele kohustuslik kehtiva haldusakti resolutsioon, mitte põhjendavas osas tuvastatud asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-d 24 ja 25 annavad valla- või linnavalitsusele õiguse koguda enne vara tagastamise otsustamist täiendavaid tõendeid. Neil põhjustel leiab kohus, et kui pärast maakonnakomisjoni poolt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-s 19 nimetatud otsuse tegemist saab valla- või linnavalitsusele teatavaks uusi olulisi asjaolusid, mis võivad kaasa tuua vara tagastamise menetluse lõpetamise ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud alusel, võib ta erandlikult koguda kompensatsiooni maksmise kohta ka täiendavaid tõendeid. 6
(8)
  1. Eeltoodu ei tähenda siiski valla- või linnavalitsuse õigust viivitada vara tagastamisega pelgalt soovi tõttu igaks juhuks maakonnakomisjoni otsuses käsitletud asjaolusid üle kontrollida. Uute tõendite kogumine peab olema käesoleva otsuse punktis 12 märgitud põhjustel erandlik. Saksamaale ümberasujatele vara tagastamise otsustamisel tuleb lisaks arvestada, et ümberasunutele vara tagastamise küsimuses on määramatus kestnud äärmiselt pikka aega. Riigikohus tunnistas sellise olukorra juba
  2. aasta sügisel põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellistel isikutel või nende õigusjärglastel, sh kaebuse esitajal, on sarnaselt teistele vara tagastamist taotlenud isikutele õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul. Ka ümberasunutele kuulunud hoonete üürnikel on õigus saada mõistliku aja jooksul selgust, kas neil on võimalik oma eluruume erastada. Seetõttu saab Saksamaale ümberasunutele kuulunud vara tagastamiseks esitatud avaldust lahendades mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab küsimuse otsustamisega viivitamist, olla üksnes uus selge teave, millest nähtub, et konkreetse vara eest on suure tõenäosusega makstud hüvitist Saksamaa või mõne muu välisriigi poolt või muul alusel, ning vajadus koguda selle teabe kontrollimiseks täiendavaid tõendeid. Kui sellist põhjust ei esine, siis on avalduse lahendamisega viivitamine õigusvastane sõltumata sellest, kas avalduse esitaja on viivituse põhjusest teadlik või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsus asjas 3-09-238 ja Riigikohtu
  5. detsembri
  6. a otsus 3-3-1-84-09 samas asjas).
  7. Käesolevas asjas on vastustaja pidanud vajalikuks täiendavalt kontrollida Näituse tn 5 vara eest hüvituse saamist põhjusel, et kaebaja õiguseellased on saanud Saksa riigilt LAG alusel hüvitist B. B.le kuulunud Kuhlbarsi tn 6 hoones asunud korteri nr 3 eest. Vastustaja on selgitanud, et B. B. Lastenausgleichsarchiv toimikus on märgitud, et W. A. J. ja E. E. J. on kokku 24 000 Saksa marga suurune koguhüvitisnõue, kuid Kuhlbarsi tn 6 korter 3 eest on neile välja makstud põhihüvitist üksnes 7233,60 Saksa marga ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu vara tagastamise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon on analüüsinud senises, aastaid kestnud menetluses kogutud tõendeid ning leidnud, et need ei kinnita hüvitise saamist Näituse tn 5 maja eest. Kaebaja on eitanud Saksamaa või mõne muu riigi poolt mistahes kompensatsiooni saamist Näituse tn 5 vara eest. Teave, millele tuginedes vastustaja on alustanud täiendavate tõendite kogumist Saksamaa Liitvabariigi arhiividest, ei viita Näituse tn 5 hoonetele. LAG alusel oli võimalik maksta mitmeid erinevaid hüvitisi, millest kõik ei ole käsitletavad kompensatsioonina kaotatud vara eest (LAG § 4). Seega oli otsuse tegemisega viivitamine vastustaja märgitud põhjustel enne halduskohtule kaebuse esitamist (
  8. november 2011) õigusvastane.
  9. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani jätkuva õigusvastase viivitusega ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1). Kuna viivitus on jätkuv toiming ning vastustaja ei ole kaebaja taotletud otsust seni vastu võtnud, hindab kohus täiendavalt kaebuse esitamise ja otsuse tegemise vahelisel ajal kestnud viivituse õiguspärasust. Vastustaja on saanud
  10. novembril 2011 Saksamaa Liitvabariigi arhiivile esitatud päringule vastuse
  11. novembril 2011 (tl 39). Vastusest selgub, et kuna õigustatud isiku surmast on möödunud vähem kui 30 aastat, on dokumentidele juurdepääsu eelduseks tema õigusjärglase nõusolek. Vastustaja väidab, et on pöördunud kaebuse esitaja poole sellise nõusoleku saamiseks. Kohus leidis eespool, et täiendavate tõendite kogumine selle kohta, kas Saksamaa on maksnud Näituse tn 5 vara eest kaebaja õiguseellasele hüvitist, ei ole mõjuv põhjus vara 7
(8)tagastamise otsuse tegemisega viivitamiseks. Saksamaa Liitvabariigi arhiivi vastusest ei ilmne ühtki uut asjaolu, mis kohtu eespool toodud seisukohti muudaks, sest vastuses ei sisaldu uut sisulist teavet Näituse tn 5 vara kompenseerimise kohta. Seetõttu on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus on ka pärast kaebuse esitamist olnud õigusvastases viivituses. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja ei ole ka ise osanud täpselt prognoosida, millal avalduse lahendamine osutub võimalikuks. Kui kaebaja keeldub arhiivi andmetega tutvumise nõusoleku andmisest, on võimalik arhiivitoimikutele ligi pääseda kõige varem 14 aasta pärast, sest õigustatud subjektiks tunnistatud W. A. J. suri xx xx xxxx. Ka siis, kui kaebaja annab nõusoleku arhiivi andmetega tutvumiseks, võib lõplik selgus Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni maksmise kohta saabuda alles pärast kõigi võimalike arhiivimaterjalide läbitöötamist, mis võib samuti võtta pikka aega.
  1. Kohus on eespool tuvastanud, et vastustaja oli enne kaebuse esitamist ning ka kohtumenetluse ajal õigusvastases viivituses. Kohustamisotsuse täitmine ei ole kohtule teadaolevalt õiguslikult või faktiliselt võimatu. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada.
  2. Kohus kohustab vastustajat Näituse tn 5 vara tagastamiseks esitatud avaldust lahendama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus arvestab tähtaja määramisel asjaoluga, et vastustajal võib olla vajalik samaaegselt läbi vaadata ka teisi vara tagastamise avaldusi. Kohus selgitab, et vastustajal on õigus otsustada vara tagastamise või sellest keeldumise üle ka kohtu määratud tähtajast hiljem, kuid seda üksnes tingimusel, et esineb õigusaktidest tulenev mõjuv põhjus, mis avalduse lahendamist takistab. Käesolevas otsuses märgitut arvestades ei saa otsustamisega viivitamist põhjendada vajadusega täiendavalt uurida, kas endine omanik on saanud kompensatsiooni Näituse tn 5 vara eest, välja arvatud juhul, kui avalduse lahendamiseks kohtu poolt antud tähtaja jooksul on ilmnenud uusi tõendeid, mis selgelt viitavad Tallinnas Näituse tn 5 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara eest endistele omanikele hüvitise tegelikule maksmisele. Kohus rõhutab, et taoliselt põhjendatud viivitust saavad õigustada üksnes andmed, mis käsitlevad konkreetset vara ja selle endisi omanikke.
  3. Pooled on menetlustoimingud teinud enne
  4. jaanuari
  5. Toimingute tegemise ajal kehtinud HKMS § 92 lg 1 sätestas, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuli esitada menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kumbki pool ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Monika Laatsit 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.