Obsah (8)

§ 1§ 10§ 29§ 153§ 11§ 146§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-12-10241 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. juuni 2012 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-102

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginenud

§ 10

lg 2 p 1 nimetatud asjaolule, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Majandustegevus Võlgniku asutas A.P. 28.07.

1. Võlgnik kanti äriregistrisse 04.08.
2. Asutamisest alates on osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. Asutamisest alates on võlgniku ainuosanikuks ja juhatajaks A.P. . Võlgnik alustas tegevust 2005 sügisel. 2005 oktoobris omandas võlgnik 1586 m2 ja 1475 m2 suurused hoonestamata väikeelamukrundid Tila külas Tartu vallas. 2006 oktoobris omandas võlgnik elamukruntideks jaotatud kinnistu Haaslava vallas. Võlgnik tegi algusest peale peamiselt väikeelamute ehitustöid. Ka kinnistute soetamine oli ajendatud kavatsusest need pärast elamute ehitamist edasi müüa. 2007 kevadel soetas võlgnik tõstukiga veoauto Volvo, millega pakkus hiljem veoteenuseid. Nii kinnistute kui veoauto soetamiseks kasutas võlgnik laenu. Teadaolevalt lõppes võlgniku tegevus
3. aasta lõpus. Tegevuse lõpetamiseks andis esmase tõuke võlgniku lahkarvamus ühe töötajaga, kes seejärel teavitas maksuhaldurit faktist, et võlgnik teeb kirjaliku lepinguta mitme eramu üldehitustöid, 2 kasutab tööde tegemiseks mitteametlikku tööjõudu ning maksab töötajatele töötasu sularahas. Kohe
4. aasta algul asus maksuhaldur saadud vihjeid kontrollima, viies seejuures läbi nii võlgniku tegevuskohtade vaatluse kui ka eramute omanike, ehitustööliste ning võlgniku juhataja küsitluse. Uurimise käigus antud ütlustest jäi mulje, et võlgnik ei pidanud oma tegevuse dokumenteerimist oluliseks. Tööde tegemiseks ei sõlmitud kirjalikke lepinguid ning oluline osa arveldustest toimus sularahas. Võlgnik väitis kontrolli käigus maksuhaldurile, et on teinud kulutusi, kuid ei saa selle kinnituseks esitada kuludokumente, kuna need ei ole säilinud. Maksuhaldur tuvastas, et võlgniku raamatupidamisarvestus ei kajasta ei tellijatelt tööde tegemise eest saadud summasid ega nende summade kasutamise viisi. Samuti selgus, et raamatupidamisarvestus ei ühti maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides kajastatud andmetega. Kuigi eeltoodust järeldub, et võlgniku tegevuse tegelik maht ja tulem erineb raamatupidamises kajastatust tõenäoliselt märkimisväärselt, on raamatupidamisaruannetes kajastatud tegevuse maht ja tulem: Osakapital nimiväärtuses 31.12.2005 40000 31.12.2006 40000 31.12.2007 40000 31.12.2008 40000 Reservkapital 4000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeperioodi kasum Omakapital kokku -7705 130422 67441 -7705 138127 -58981 -192122 32295 170422 111441 -80681 Võlgnik tegutses aastatel 2005–
5. Nende aastate kohta on koostatud ka majandusaasta aruanded. Võlgniku raamatupidamist korraldas OÜ Starc Trade (registrikood 11044454; juhataja Ivika Kallion; telefon 506 5741; e-post: ivika@starc.ee). Võlgniku juhataja esitas ajutisele haldurile tutvumiseks mõned võlgniku tegevusega seotud lepingud ning neli kausta, mis sisaldavad raamatupidamise algdokumente ajavahemiku aprill 2007–detsember 2008 kohta. Varasema perioodi dokumendid ei ole väidetavalt säilinud. Raamatupidamisteenuse osutaja esitas ajutisele haldurile tutvumiseks elektroonilise pearaamatu
6. ja
7. aasta kohta. Kuigi formaalselt on säilinud dokumentidel raamatupidamisarvestuse tunnused, ei moodusta need tõenäoliselt piisavalt usaldusväärset teabekogu ega kajasta õigesti võlgniku vara, sealhulgas kohustuste mahtu ja koosseisu, samuti tegevuse tulemit. Olukorras, kus äriühingu juht ei tunne üldse raamatupidamist ega huvitu tehingute kirjendamisest ning raamatupidamisteenuse osutaja kirjendab mehaaniliselt seda mida kätte saab, omamata piisavalt tihedat kokkupuudet ettevõtte faktilise tegevusega, on tihti tulemuseks raamatupidamine, mis on vormilt nagu päris, kuid mille seos reaalsusega on nõrk. Maksuhaldur viis 2009 algul läbi revisjoni ja koostas 09.03.2009 revisjoniakti, millest nähtub samuti, et võlgniku tegevus kajastus tema raamatupidamisarvestuses üksnes valikuliselt. Vara Ainsaks teadaolevaks võlgniku varaks on veoauto Volvo FL10 6x2 (1993, reg märk 610 AYM). Autode müügikuulutusi vahendavas portaalis olevaid hinnapakkumisi arvestades võib eeldada, et isegi eduka müügi korral ei ületa sõiduki hind 9000 eurot. Võlgniku juhataja hinnangul võib hind olla veelgi madalam kasvõi seetõttu, et sõiduk on viimastel aastatel seisnud ilma kasutamata. Võlgniku viimases, seisuga 31.12.2008 koostatud raamatupidamisbilansis kajastub järgmine vara: 1 1.1 2 2.1 2.2 Vara liik: Väärtus (EEK) Väärtus (EUR) Raha 530 452,36 kr 33 902,08 € sularaha kassas arvelduskonto nr 10102015299008 AS-is SEB Pank 530 380,63 kr 71,73 kr 33 897,50 € 4,58 € Varud, müügiootel vara 758 428,00 kr 48 472,38 € Ehitusmaterjal Ostetud maa müügiks (registriosa nr 3710504) 58 428,00 kr 700 000,00 kr 3 734,23 € 44 738,15 € 3 3 3.1 3.2 Masinad, seadmed 388 386,00 kr 24 822,39 € veoauto Volvo FL 10 6x2 (1993, reg märk 610 AYM) sülearvuti (soetatud hiljemalt
8. aastal) 374 327,00 kr 14 059,00 kr 23 923,86 € 898,53 € KOKKU: 1 677 266,36 kr 107 196,86 € Nende andmete kommentaariks märgib ajutine haldur järgmist:
9. Raamatupidaja sõnul kujundas ta kassajäägi maksuhalduri revisjoniaktis märgitud sularaha-käibe alusel. Tegelikult sellist summat ei eksisteerinud ei siis ega ka praegu. Maksuhalduri tuvastatud käive tuli lugeda sularahas laekunuks. Kuigi raha kulus jooksvalt töö tegemiseks või millekski muuks, ei saanud kuludokumentide puudumise tõttu kassajääki vähendada.
10. Võlgniku väitel ei soetanud ta kunagi midagi varuks, vaid ostis materjali täpselt nii palju, kui oli tarvis mõne poolelioleva töö tegemiseks. Tegelikult ei ole olemas bilansis kajastatud materjali. Raamatupidamise kanne võis olla ebaõige juba selle tegemise ajal.
11. Müügiks ostetud maa müüs kohtutäitur avalikul kordusenampakkumisel 28.07.2011 Fuxia Holdings OÜ-le hinnaga 7405 eurot.
12. Veoauto seisab aadressil XXX. Kui välja arvata see, et sõidukil puudub kütusepump ning seda ei ole pikemat aega kasutatud, peaks sõiduk olema korras.
13. Võlgniku juhataja kinnitusel on tal sülearvuti alles, kuid see ei tööta. Sõltumata sellest kas sülearvuti on töökorras või mitte, ei oleks
14. aasta arvutil
15. aastal mainimisväärset väärtust. Võlgniku aruannete kohaselt oli tema vara koosseis ja väärtus aastate lõikes järgmine: Raha Nõuded Ettemaks Varud, müügiootel vara Põhivara Kokku: 446938 31.12.2005 115379 10175 307325 14059 31.12.2006 55 423 700000 8436 708914 31.12.2007 515635 3985 1185732 432165 2151767 31.12.2008 530452 758428 388386 1677266 14250 Võlad Võlgniku poolt seisuga 31.12.2008 koostatud raamatupidamisbilansis kajastuvad järgmised kohustused: Võlausaldaja nimi: 1 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 1.10 1.11 1.12 1.13 1.14 1.15 1.16 1.17 1.18 Aadress: Võlasumma (EEK): Võlasumma (EUR): Võlad hankijatele 404 305,00 kr 25 839,80 € Decora AS 258 146,98 kr 41 364,00 kr 21 685,35 kr 19 636,90 kr 18 880,00 kr 12 183,50 kr 4 602,00 kr 3 947,49 kr 3 894,00 kr 3 534,00 kr 3 355,00 kr 3 166,50 kr 3 116,60 kr 2 370,00 kr 1 336,95 kr 1 286,30 kr 545,20 kr 454,23 kr 16 498,60 € 2 643,64 € 1 385,95 € 1 255,03 € 1 206,65 € 778,67 € 294,12 € 252,29 € 248,87 € 225,86 € 214,42 € 202,38 € 199,19 € 151,47 € 85,45 € 82,21 € 34,84 € 29,03 € Riia 128, Tartu 50411 Viljandi mnt 13, Tartu 50412 Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ Starc Consult UÜ Mõisavahe 62-6, Tartu 50707 Hoffmann Servis AS Vedu küla, Tartu vald 60536 Multigramm OÜ Pärna talu, Suure-Kambja küla 62001 Bergermaster OÜ Pedajamäe, Otepää vald 67417 Kalmert Projekt OÜ Kolga tee 6, Otepää 67405 Ottensten Eesti OÜ Riia 128, Tartu 50411 Otepää Ehitusgrupp OÜ Otepää küla, Otepää vald 67406 Aigar Metsa FIE Anne 47-41, Tartu 50606 Aryvar Auto OÜ Linnuse 6c, Rakvere 44306 EMT AS Valge 16, Tallinn 19095 Haklift Baltic OÜ Artelli 8, Tallinn 10621 Elion Ettevõtted AS Endla 16, Tallinn 15033 Kemmerling OÜ Viljandi mnt 82, Ülenurme vald 61702 TLMC Ladu AS Riia 128, Tartu 50411 Kane Metall AS Betooni 9b, Tartu 51014 Keegi tundmatu? 4 1.19 1.20 2 2.1 3 3.1 4 4.1 Reginett OÜ Ringtee 75a, Tartu 50105 Satter AS (kustutatud 10.04.2008) 420,00 kr 380,00 kr 26,84 € 24,29 € 350 223,00 kr 22 383,33 € 142 728,00 kr 60 433,00 kr 3 516,00 kr 1 658,00 kr 30 327,00 kr 1 350,00 kr -427,00 kr 110 638,00 kr 9 121,98 € 3 862,37 € 224,71 € 105,97 € 1 938,25 € 86,28 € -27,29 € 7 071,06 € 4 320,00 kr 276,10 € 4 320,00 kr 276,10 € Pikaajalised võlakohustused 999 100,00 kr 63 854,13 € Marfin Pank Eesti AS 999 100,00 kr 63 854,13 € 1 757 948,00 kr 112 353,35 € Maksuvõlad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Endla 8, Tallinn 15177 käibemaks sotsiaalmaks kogumispensioni maksed töötuskindlustusmaksed kinnipeetud tulumaks raskeveokimaks maamaks erijuhtude tulumaks Võlad töövõtjatele (netosumma) A.P. XXX Pärnu mnt 12, Tallinn 10148 VÕLAD KOKKU: Kohustuste kommentaariks märgib ajutine haldur järgmist:
16. Ajutise halduri arvates ei võlgniku juhataja ega raamatupidaja ei tea, kas need andmed on tõesed. Ajutine haldur ei hakanud väidetavate kreeditoridega läbi viima saldovõrdlusi. Seda kasvõi seetõttu, et kuna kohustused pärinevad
17. ja
18. aastast, peaks enamik neist olema praeguseks aegunud. Samas on põhjust kahelda andmete tõelevastavuses. Näiteks Tartu Maakohtu 30.12.2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-48194 on võlgnikult AS-i Decora kasuks välja mõistetud põhivõlg 42 450,80 krooni ja viivis 3804,57 krooni. See on võlgniku raamatupidamises kajastatust palju väiksem summa.
19. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ hagi 28 620 krooni väljamõistmiseks oli Tartu Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-08-23324). 15.08.2008 määrusega võttis kohus vastu hagist loobumise seoses sellega, et võlgnik tasus võla ja menetluskulud. Võlg kajastub raamatupidamises ilmselt seetõttu, et tasumise faktist ei teavitatud raamatupidajat.
20. FIE Aigar Metsa nõue oli Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses ajavahemikus 17.12.2007–14.12.2009 (tsiviilasi nr 2-07-60253). 14.12.2009 määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, sest kohus ei suutnud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada.
21. Võlgniku raamatupidamises ei kajastu kohustused AS-i GoOil ja OÜ Arumäe Maja ees. Samas on mõlemad nimetatud isikud esitanud oma nõude rahuldamiseks avalduse kohtule. Tartu Maakohtu 28.12.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-42057 mõisteti võlgnikult ja Argo Põdralt solidaarselt OÜ Arumäe Maja kasuks välja põhivõlg 43 030 krooni, viivis 1276,75 krooni ning jooksev viivis, kuid viivis kokku mitte rohkem kui põhinõude summa ulatuses. AS-i GoOil maksekäsu kiirmenetluse avaldus 24 150,44 krooni nõudes jäeti Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 15.01.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-60979 rahuldamata, sest kohus ei suutnud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada.
22. Võlgniku juhataja väitel on ta osadele nimekirjas märgitud kreeditoridele tõenäoliselt tasunud, kuid ta ei mäleta, kellele ja kui palju ta on tasunud. Kuna makseid tehti kas sularahas või võlgniku elukaaslase arvelduskontolt, siis ei kajastu need raamatupidamises.
23. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-26512 teinud 25.01.2012 maksekäsu, millega on BBC Grupp UÜ-lt Maag Grupp AS-i kasuks välja mõistnud 3936,07 eurot. Argo Põdra väitel ei ole UÜ-l BBC Grupp vara. Seega ei saa välistada, et AS Maag Grupp soovib edaspidi esitada sama nõude võlgniku vastu. 5
24. Pärast
25. aastat on võlausaldajate nõuded, mis ei ole praeguseks aegunud, suurenenud märkimisväärselt kõrvalkohustuste võrra. Näiteks Versobank AS märgib oma kõrvalnõuete suuruseks 49 466,62 eurot. Maksu- ja Tolliamet on oma nõudelt arvestanud intressi 17 907,41 eurot. Võlgniku aruannete kohaselt oli tema võlgade koosseis ja maht aastate lõikes järgmine: Lühiajaline Võlad laen, hankijatele liising 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 60000 16002 219825 256767 404305 Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Saadud ettemaks 100000 4320 4320 74644 13399 350222 Võlg aru- Pikaajaline andvale laen, isikule liising 238641 244023 571740 Võlad kokku 414643 538492 2040326 1757947 1194100 999100 Võlgniku raamatupidamisaruannete kohaselt oli tema omakapital aastate lõikes järgmine: Osakapital nimiväärtuses 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 40000 40000 40000 40000 Reservkapital 4000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum -7705 130422 67441 Aruandeperioodi kasum Omakapital kokku -7705 138127 -58981 -192122 32295 170422 111441 -80681 Ajutine haldur ei pea otstarbekaks põhistada võlgniku maksejõuetust tema raamatupidamisaruannete analüüsimise abil mitmel põhjusel. Esiteks on võlgniku aruannetes olulisi vigu. Teiseks on võlgnik lõpetanud majandustegevuse juba aastaid tagasi ning mitte miski ei viita, et ta kavatseks seda kunagi uuesti alustada. Võlgniku teadaoleva vara väärtus on palju väiksem kindlalt teadaolevate kohustuste summast. Ei ole ette näha sündmusi, mis vara ja kohustuste suhet edaspidi parandaks. Võlgniku makseraskused on alalised. Võlgnikul oli raskusi oma kohustuste täitmisega juba sel ajal, kui ta veel tegutses. Ajutise halduri hinnangul muutus maksejõuetus püsivaks hiljemalt maksurevisjoni käigus,
26. aasta esimestel kuudel. Menetluse raugemine Ei ole tuvastatav, et võlgnik muutus maksejõuetuks mõne kuriteo tunnustega teo toimepanemise tagajärjel. Osaliselt aitasid maksejõuetuse tekkimisele kaasa võlgniku jaoks ebasoodsad arengud turul. Objektiivseid asjaolusid täiendasid võlgniku juhataja vead võlgniku juhtimisel. Võlgniku äriidee – soetada endisele maatulundusmaale elamukrundid, ehitada nendele eramud ning müüa seejärel kinnistu edasi – võis olla tavapärane ja näida perspektiivikas
27. või
28. aastal, mil kinnisvara hinnad tõusid ja oli kerge saada laenu nii kinnisvara soetamiseks kui ettevõtlusega tegelemiseks. Samuti oli sel perioodil üsna suur nõudlus ehitusteenuse järele. Tagantjärgi on selge, et tegevus, mis oli suunatud põldude elurajoonideks kujundamisele, osutus hävitavaks paljude üritajate jaoks. Planeeringute ja muude kooskõlastuste menetlus kohalikus omavalitsuses ei kulgenud soovitud kiirusega, mis takistas ehitusega alustamist. Samal ajal halvenes krediidi kättesaadavus, nõudlus hakkas vähenema ja kinnisvara hinnad langesid, kuid maa soetamiseks võetud laenu tuli sellele vaatamata tagasi maksta. See küllaltki levinud ebasoodsate asjaolude kokkulangemine vähendas oluliselt ka võlgniku maksevõimet. Võlgnik ei olnud oma tegevuse planeerimisel konservatiivne, kuid seda ei saa käsitada raske juhtimisveana. Küll aga võib juhtimisveaks pidada niisugust majandamist, mille käigus tegevust ei dokumenteeritud või halvemal juhul dokumenteeriti kulusid ja jäeti kajastamata tulud. Selline tegutsemisviis kätkes endas suurt põhjendamatut riski, mis antud juhul realiseeruski. Võlgniku tegevuse tegeliku sisu ja mahu kohta kogutud tõendid võimaldasid maksuhalduril nõuda maksukohustuse suurendamist sellisel määral (285 764 krooni võrra), et võlgnikul kadus lootus 6 teenida kohustuse täitmiseks vajalikku tulu. Võlgniku tegevus lõppes kohe pärast maksuhalduri revisjoni algust. Tegevuse seadusevastasel viisil kavandamine ja tehingute dokumenteerimise nõuete mittejärgimine oli ilmselt tahtlik ning seda saab käsitada raske juhtimisveana, mis aitas oluliselt kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisele. Tihe konkurents turul ei saa õigustada reeglite ulatuslikku rikkumist. Võlgnikul puudub arusaam normaalsest dokumendihaldusest ja raamatupidamisest. Ajutise halduri hinnangul peaks see vähemalt üldjuhul oluliselt takistama tegevuse mõistlikult kavandamist ning tegevuse retrospetiivi ja perspektiivi jooksvat analüüsimist. Võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustasid koosmõjus turu ebasoodsad arengud, juhatuse rasked juhtimisvead ning juhataja suutmatus ettevõtet mõistlikult juhtida.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi võlgniku maksejõuetuks muutumist võib seostada muuhulgas juhataja raskete juhtimisvigadega, on kaheldav võimalus, et pankrotivara saab reaalselt suurendada juhataja vastu varaliste nõuete esitamise kaudu. Esiteks eeldab mistahes hagi esitamine, et keegi võlausaldajatest soovib kanda kohtumenetluse kulud. Teiseks muudab korralagedus võlgniku arvepidamises hagemise keskmisest keerukamaks. Kolmandaks on võlgniku juhatajal juba märkimisväärsel hulgal kohustusi, mis tulenevad nii jõustunud kohtulahenditest kui koheselt sundtäitmisele kuuluvatest lepingutest. Lisaks on võlgniku juhatajal ülalpeetavaid. Võlgnikule kuulub küll kolm kinnisasja, kuid ühele maatulundusmaale (registriosa nr 2614004) on seatud kohtulik hüpoteek summas 82 000 krooni Toivo Kena kasuks. Ühele maatulundusmaa mõttelisele osale (registriosa nr 3040804) on seatud kohtulik hüpoteek summas 55 000 krooni OÜ Arumäe Maja kasuks. Väikeelamumaale E. XXX (registriosa nr XXX) on seatud hüpoteek summas 450 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks ning hüpoteek summas 2 000 000 krooni Versobank AS-i kasuks. Võlgniku juhatuse liikme suhtes toimuvad täitemenetlused, kuid need ei ole olnud edukad. Võlgniku juhataja tegeleb enda sõnul laatadel kauba müümisega ega saa niisugust sissetulekut, millele oleks võimalik sundtäitmise käigus pöörata sissenõuet. Seega, isegi eduka hagemise korral ei oleks tõenäoliselt tagatud pankrotivara reaalne suurenemine. Võlgnikule kuuluv veoauto peaks olema müüdav. Arvestades aga, et see on koormatud registerpandiga, on küsitav, kas ja mil määral saab selle müügihinna arvel katta pärast pankroti väljakuulutamist tekkivaid menetluse kulusid.

§ 153

lg 2 kohaselt peab pandipidajale igal juhul maksma 85/100 pandieseme müügihinnast. Kui katta ajutise halduri tasu ja kulud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel, tuleb

§ 11

lg 2 kohaselt edaspidi vara müügist pankrotivarasse laekuvat summat kasutada muuhulgas kohtu deposiiti tasutud summa tagastamiseks. Kui tõlgendada

§ 11

lg 2 ning

§ 146

lg 1 ja lg 2 sätestatut selliselt, et pandieseme müügihinnast 15/100 arvel tuleb igal juhul tagastada ajutise menetluse kulude katteks deposiiti tasutu, siis võib öelda, et pandieseme müügihinnast ei jätku pärast pankroti väljakuulutamist tekkivate menetluskulude katmiseks, sest haldur peaks tulevikus kandma kulutusi ja tegema tööd olukorras, kus tasu saamise väljavaated on peaaegu olematud. Kohus on

§ 30

lg 1, 2 alusel teatanud 09.05.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Väikemajade Ehitus pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Väikemajade Ehitus dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu osaniku ja juhatuse liikme Argo Põdra. 7 Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 781,60 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 257,93 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 238,70 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 16 tundi tunnitasuga 48,85 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 781,60 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 257,93 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 238,70 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum ja välja mõista võlausaldaja Versobank AS poolt 04.04.2012 kohtu deposiitkontole kantud vahenditest 1278,23 eurot. Kohtunik 8