3-11-1839/11

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-1839 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Jarikov Vastustaja Riigiprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtun
4. septembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
6. Vladimir Jarikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot. Kaebuse kohaselt edastas Riigiprokuratuur V. Jarikovi
7. ja
8. juulil 2011 Riigiprokuratuurile esitatud avaldused õigusvastaselt Justiitsministeeriumile, kuna avaldused ei olnud esitatud eesti keeles. Sellega diskrimineeris Riigiprokuratuur V. Jarikovi rahvusliku päritolu tõttu ja tekitas talle üleelamisi, mis viisid psüühiliste häireteni. Lisaks on Riigiprokuratuuri tegevuse tõttu V. Jarikovile tekitatud vanglaametnike poolt valu ja kannatusi. Koos kaebusega esitas V. Jarikov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
9. Tartu Halduskohtu
10. septembri
11. a määrusega jäeti V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ja anti talle tähtaeg riigilõivu summas 200 eurot tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa esitatud nõuet pidada V. Jarikovi jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ei sõltu arvestataval määral V. Jarikovi jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Samuti on V. Jarikovi väited Riigiprokuratuuri tegevusega seonduvalt kahju tekkimise kohta paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et Riigiprokuratuuri tegevusega oleks V. Jarikovile tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. V. Jarikov esitas määruskaebuse, milles sisuliselt palub Tartu Halduskohtu
13. septembri
14. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad halduskohtu määrusel õiguslikud alused. V. Jarikovil puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
16. V. Jarikov esitas halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. V. Jarikovi isikukonto väljavõttest nähtuvalt puudus tal võimalus riigilõivu tasumiseks.
17. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu
18. juuni
19. a määrus haldusasjas 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus jättis V. Jarikov riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, leides, et esitatud nõuet ei saa pidada tema jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et V. Jarikovi väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et Riigiprokuratuuri tegevusega oleks V. Jarikovile tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riigiprokuratuuri poolt kaebaja võõrkeelsete avalduste Justiitsministeeriumile edastamise eest väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist ei saa pidada V. Jarikovi jaoks niivõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud tema riigilõivu tasumisest vabastamine. Kahjuhüvitise olulisus V. Jarikovi jaoks saab antud juhul tuleneda sellest, et tema esitatud ja väidetavalt kuriteoteadet sisaldavate avalduste prokuratuuri poolt menetlusse võtmine oleks talle oluliseks küsimuseks. Kui eelnimetatud avalduste menetlusse võtmine oleks V. Jarikovile oluliseks küsimuseks, oleks ta saanud lasta esitatud avaldused tõlkida, taotledes selleks vajadusel riigi õigusabi. Et kaebusest nähtuvalt V. Jarikov seda ei teinud, vaid esitas kohe kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule, võib järeldada, et tema esitatud avalduste menetlusse võtmine ei olnud tema jaoks antud juhul oluliseks küsimuseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka kaebuse vähese perspektiivikuse osas. Kaebuses puuduvad sisulised põhjendused, millest V. Jarikovile antud juhul mittevaraline kahju tekkis ja milliseid õigusnorme on Riigiprokuratuur rikkunud. Selliseid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. Kaebuses leiab V. Jarikov, et teda on keeleliselt diskrimineeritud, kuna prokuratuur ei ole tema võõrkeelseid avaldusi menetlusse võtnud. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 10 lg-le 1 on kriminaalmenetluse keel eesti keel. See, et Eestis on riigikeel eesti keel ja asjaajamine toimub eesti keeles, ei ole teistest 2 rahvustest isikute suhtes diskrimineeriv põhiseaduse § 12 mõttes ning sellest ei saa tuleneda isikule riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Esitatud kaebuse kontekstis on arusaamatud ja põhjendamatud V. Jarikovi väited, et vanglaametnikud on talle Riigiprokuratuuri kaasabil tahtlikult valu ja kannatusi põhjustanud. Selgusetu on, milles seisneb antud juhul Riigiprokuratuuri kaasabi vanglaametnikele ning kuidas vanglaametnike poolsed väidetavad rikkumised saavad olla aluseks kahjuhüvitise väljamõistmiseks Riigiprokuratuurilt. Kui mittevaralist kahju valu ja kannatuste näol põhjustasid V. Jarikovile vanglaametnikud, tuleb tal esitada kahju hüvitamise nõue vanglale. Eeltoodu põhjal on V. Jarikovi kaebus ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ning sellise kaebuse esitamisel ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.
20. Ebaõige on määruskaebuses märgitu, mille kohaselt puuduvad halduskohtu määruses õiguslikud alused. Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud nii kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu tasumise kohustuse aluse kui ka põhjendused, miks ta V. Jarikovi antud juhul riigilõivu tasumisest ei vabastanud, viidates sealjuures asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene