3-11-851/9

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-851 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
6. Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati J. Kolesnikovile varaline ja mittevaraline kahju sellega, et vanglas
7. märtsil 2011 toimunud läbiotsimise käigus tehti katki kaks talle kuulunud kotti. J. Kolesnikov esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla tagastas selle õigusvastaselt põhjusel, et taotlus oli venekeelne ja vangla asus ebaõigele seisukohale, et J. Kolesnikov oskab eesti keelt.
8. Tartu Halduskohtu
9. mai
10. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole J. Kolesnikov kahju hüvitamise nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ta on küll Tartu Vanglale esitanud venekeelse kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla on selle tagastanud, kuna J. Kolesnikov keeldus taotluse tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest ega soovinud taotlust ise tõlkida. Kuivõrd vangla on piisavalt põhjendanud, millest lähtuvalt on vanglal kujunenud veendumus, et J. Kolesnikov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal ennast eesti keeles väljendada ja oma õigusi kaitsta, on kahju hüvitamise taotluse tagastamine olnud õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt J. Kolesnikov eesti keeles kirjutada ei oska ja tal ei ole võimalik kahju hüvitamise taotlust vanglale eesti keeles esitada. Tal puuduvad vahendid tõlgi teenuste eest tasumiseks, sest vangla ei ole talle tööd võimaldanud.
12. Tartu Vangla vastuses nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega. Vastuseks määruskaebusele märgib vangla, et J. Kolesnikovi varasematest eestikeelsetest pöördumisest ei nähtu, et need olid kirjutatud erinevate kinnipeetavate poolt, mistõttu on alusetu tema väide, et ta ei oska eesti keeles kirjutada. J. Kolesnikovi pöördumised vangla poole kinnipeetavate tööhõives osalemiseks olid vastuolulised. Ta on küll taotlenud tööd vanglas, kuid edastanud Tartu Halduskohtule
13. aprillil 2011 teabe, et ei soovi töötada karistuse kandmise ajal seoses tervislike põhjustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
15. Vaidlust ei ole selles, et J. Kolesnikov ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Ta on küll esitanud kahju hüvitamise nõude vanglale, kuid see on jäänud läbi vaatamata põhjusel, et nõue oli vormistatud vene keeles, et J. Kolesnikov ei andnud nõusolekut selle tõlkimise eest tasumiseks, ja et vangla oli veendunud J. Kolesnikovi piisavas eesti keele valdamises oma õiguste kaitsmiseks. Selliselt toimis vangla ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas justiitsministri
16. novembri
17. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 491 lg-ga 5 ning hüvitisenõude menetlusse võtmisest keeldumine oli õiguspärane. Tartu Vangla viidatud tõendid ja asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul veenvalt, et kaebaja oskab eesti keelt oma õiguste kaitseks piisavalt.
18. Tartu Vangla kinnitusel on kaebaja korduvalt vanglaametnikele öelnud, et ta ei vaja dokumentide tõlkimist. Kaebaja on esitanud eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotluse ning avaldanud kohtuistungil, et ta ei vaja kohtuotsuse tõlget, kuna saab eesti keelest aru. Vastuses määruskaebusele on vastustaja viidanud haldusasjale nr 3-11-180, milles on kaebajaks samuti J. Kolesnikov ja milles käib vaidlus samuti küsimuse üle, kas kaebaja oskab piisavalt eesti keelt. Selles asjas esitatud Justiitsministeeriumi
19. märtsi
20. a vastusest nähtuvalt (kättesaadav läbi kohtute infosüsteemi) tõendab kaebaja eesti keele piisavat oskust kaudselt asjaolu, et kaebaja on omandanud XXXX R XXXX, mille raames õpitakse ka eesti keelt. Kaebaja eesti keele oskust on kinnitanud ka Tartu Vangla ametnik, kes on kaebajaga korduvalt vestelnud eesti keeles, kuni ühel hetkel loobus kaebaja eesti keeles rääkimisest. Vastusele on lisatud ka väljavõte kohtuistungi protokollist haldusasjas nr 3-09-1366, kus kaebaja on kinnitanud, et talle pole vaja kohtuotsuse tõlget, kuna ta saab eesti keelest aru. 2 Sellele vastusele on lisatud ka J. Kolesnikovi nime ja allkirja kandvad vaided, mis on kirjutatud eesti keeles. Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et need dokumendid on kirjutatud sama isiku poolt, kes on kirjutanud kaebuse ja määruskaebuse ka käesolevas asjas – seega kaebaja poolt. Lisaks käekirja visuaalsele sarnasusele on kõigi nende eestikeelsete dokumentide puhul omane see, et neis on läbivalt sarnaseid grammatilisi vigu (valdavalt käändevead ja lauseehituslikud vead), mis on omased eeskätt eesti keelt mitte emakeelena valdavale inimesele. Kui tõele vastaks kaebaja väide, et kõik need dokumendid on kirjutatud teiste kinnipeetavate poolt vastutasuna kaebaja poolt osutatud teenustele, siis esineksid silmatorkavad erinevused käekirjas ning samuti oleks kaebaja eelduslikult kasutanud eesti keelt paremini valdavate (või eesti keelt emakeelena valdavate) kinnipeetavate abi.
21. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et J. Kolesnikov on osalenud ka Tartu Ringkonnakohtu istungil, kus haldusasjas 3-09-2120 on kaebaja istungiprotokollist nähtuvalt kinnitanud, et ta ei vaja kohtuotsuse tõlget, kuna saab eestikeelsest tekstist aru.
22. Eeltoodu põhjal peab ringkonnakohus kaebaja väiteid, et ta eesti keelt ei oska ja et kõik tema poolt esitatud dokumendid on koostatud teiste kinnipeetavate poolt, paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Asjaolu, et kaebaja kavatseb osaleda eesti keele kursustel, ei tõenda, et ta eesti keelt praegu oma õiguste kaitsmiseks piisavalt hästi ei oska. Kursustel osaletakse ka keeleoskuse parandamise eesmärgiga ning kinnipeetava jaoks võib see olla lisaks sotsiaalse suhtluse väljundiks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene