Obsah (12)

§ 352§ 150§ 430§ 403§ 661§ 432§ 428§ 431§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-58464 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad M

§ 352lg 1 alusel.

1. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja jõustunult Riigi Tugiteenuste Keskusele enamtasutud riigilõivu ning ½ tagastamisele kuuluvast ja tasutud riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale ½ hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 127,82 eurot ning õigusabikulud summas 210 eurot. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaselts maksekäsu kiirmenetluse avaldus Andrei Šarapkov vastu võla nõudes. Kohus tegi 23.12.2011.a. määrusega võlgnik Andrei Šarapkov’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 09.01.2012.a. 02.
2. 2012.a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 25.04.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 2 27.04.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest. 04.05.2012 esitasi hagejad hagi kohtule. 23.05.2012 esitas hageja kohtule täpsustatud nõude 24.05.
3. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 18.06.2012 esitas kostja kirjalikud seisukohad hagile. 06.07.2012 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. 05.09.2012 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistung. 07.09.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr. 2-11-58464 Metsa tn. 49 Haapsalu elamu korteriomanike hagi Andrei Šarapkov’i vastu Metsa 49-25 Haapsalu korteri
4. aasta majandamiskulude võla 1233,39 euro ja alates hagi esitamisest viiviste nõuetes. Pooled: Hagejad - Metsa 49 Haapsalu elamu korteriomanikud, keda esindab korteriomanike otsuse alusel valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS ja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere ning kostja Andrei Šarapkov, keda esindab lepinguline esindaja jurist Reet Vokk, on sõlminud kompromissi alljärgnevatel tingimustel:
5. Andrei Šarapkov kohustub tasuma 10 tööpäeva jooksul alates tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumisest Metsa tn.49 Haapsalu elamu korteriomanikele katteks 1185,46 eurot (üks tuhat ükssada kaheksakümmend viis eurot ja 46 senti). Andrei Šarapkov vastutab võla 1185,46 euro tasumise kohustuse eest solidaarselt võlgnik *, kellelt on sama võlga sisaldav summa välja mõistetud Pärnu Maakohtu 25.04.2012.a. määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr.2-11-
7. Andrei Šarapkov kohustub tasuma 10 tööpäeva jooksul alates tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumisest Metsa tn.49 Haapsalu elamu korteriomanikele menetluskulude katteks 337,82 (kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 82 senti) , mis koosneb poolest hagejate poolt tasutud riigilõivust 127,82 eurot ja tasu esindaja õigusabi eest summas 210,00 eurot. Hüvitavatest menetluskuludest 47,93 euro osas vastutab Andrei Šarapkov Metsa 49 Haapsalu korteriomanike ees solidaarselt *, kellelt on nimetatud summa välja mõistetud 25.04.2012.a. maksekäsuga tsiviilasjas nr.2-11-58464 ja 289,89 eurot hüvitamise kohustuse osas vastutab Andrei Šarapkov ainuisikuliselt.
8. Kompromissi punktides 1 ja 2 nimetatud summad tasutakse Metsa tn. 49 Haapsalu korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288) arvelduskontole nr. 10220010586012 SEB Pangas.
9. Metsa tn.49 Haapsalu korteriomanikud paluvad neile riigieelarve vahenditest tagastada RLS § 12 lg.1 ja § 15 lg.1 p.1 alusel hagi esitamisel ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja

§ 150

lg.2 p.1 alusel pool hagi esitamisel tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõivust (255,64), summas 127,82 eurot. Metsa tn.49 Haapsalu korteriomanikud paluvad tagastamisele kuuluv riigilõiv kokku summas 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) kanda Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288) arvelduskontole nr. 10220010586012 SEB Pangas. 5. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada ja

§ 430lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.2-11-58464 menetlus.

3 6. Pooled paluvad kooskõlas

§ 403lg.1 lahendada käesolev taotlus ja tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses.

7. Pooled on

§ 661

lg.4 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostja avaldab, et ta on teadlik asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema ende suhtes täitedokumendina. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 07.09.2012. a kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kostja kinnitab, et on teadlik asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. Kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 4 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Pooled sõlmisid käesolevas asjas 07.09.2012 kompromissi, seega tühistab kohus 20. septembriks 2012 määratud kohtuistungi. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 127,82 eurot ja hageja esindaja tasu õigusabi eest summas 210 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 1 p1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud hagi esitamisel ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist summas 63,91 euro ning ½ hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõivu tagastamist summas 127,82 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 47,93 eurot /tlk 5 pöördel/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 271,62 eurot /tlk 48/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 55/. 5 Hagihinnalt 1233,39 eurot pidi hageja tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 255,64 eurot. Hageja tasus riigilõivu kokku 319,55 eurot, seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv enamtasutud osas, s.o summas 63,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Haapsalu Linnamajanduse AS-le tagastada hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning ½ hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõivust summas 127,82 eurot. Riigilõiv tagastada Haapsalu Linnamajanduse AS arvelduskontole nr 10220010586012 SEB Pank. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6