2-11-31367/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-31367 Tsiviilasi Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi BS ning MK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5 163,86 eurot Menetlusosalised ja nende hageja esindajad 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood Kostja I: BS(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja II: MK(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista BS ning MK solidaarselt võlgnevus 5187,12 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja kaksteist senti) eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
4. Välja mõista BS ning MK olidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis 7 % aastas põhivõlalt (s.o 5 163,86 eurolt) alates 06.10.2011.a. kuni põhivõla tasumiseni.
5. MK vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud võlgnevus ja punktis 3 nimetatud viivis kokku) on 18 079,75 eurot.
6. Välja mõista BS ning MK solidaarselt menetluskulu summas 639,11 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja üksteist senti) eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
7. BS ning MK tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse BS ning MK vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele BS ning MK esitasid vastuväite. 13.09.2011.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis hagi käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu. Hageja esitas 06.10.2011.a. kohtule hagi kostjate vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 5187,12 eurot ning viivise 7% aastas põhivõlalt (5163,86 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuluna palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 639,11 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. 2 Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu summas 639,11 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. MK sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 18 079,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutab MK võla ja viiviste eest kokku mitte suuremas summas kui 18 079,75 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3