3-11-39/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-39 Haldusasi Ahmed-Aga Gašimovi (Gašimov) kaebus Viru Vangla toimingu (seoses karistusaja arvestamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.03.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ahmed-Aga Gašimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ahmed-Aga Gašimov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Rahuldada määruskaebus.
3. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.03.
4. a määrus.
5. Saata asi Tartu Halduskohtule tagasi asja menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. 12.11.2010 esitas kaebuse esitaja Viru Vanglale teabenõude, milles soovis teada talle määratud karistusaja pikkust ning karistusaja algust ja lõppu. Viru Vangla teatas 22.11.
7. a vastusega nr 6-13/42535-1 kaebuse esitajale, et kohtuotsusega nr 1-06-2806 kaebuse esitajale mõistetud karistusaja pikkuseks on 9 aastat ja 8 päeva, karistusaja algus on 12.08.2005 ja lõpp 20.08.
9. 04.01.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla toimingu (seoses karistusaja arvestamisega) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt arvestab Viru Vangla kaebuse esitaja karistusaja alguse ja lõpu ebaõigelt. Kaebuse esitaja selgitab, et Tallinna Linnakohtu 31.01.
10. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-1211/02 mõisteti kaebuse esitaja süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 3, 4 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.01.
11. Harju Maakohtu 24.05.
12. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 mõisteti kaebuse esitaja süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistati 7 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kaebuse esitajale mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 31.01.
13. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-1211/02 mõistetud karistuse ära kandmata osas, s.o 1 aasta 5 kuu 8 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.08.
14. Harju Maakohtu 29.02.
15. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 arvestati kaebaja poolt kantud karistus ajavahemikul 21.01.2002 – 11.08.2005 karistusaja hulka. Harju Maakohtu 29.02.
16. a kohtumääruse saamisest alates märkis Tartu Vangla, kus kaebuse esitaja samal ajal karistust kandis, kaebaja karistuse kandmise aja alguseks 21.01.2002 ning karistuse kandmise lõpuks 29.01.
17. 28.04.2008 paigutati kaebaja edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglast Viru Vanglasse. Kaebuse esitaja leiab, et Viru Vangla on eiranud Harju Maakohtu 29.02.
18. a kohtumäärust, arvestanud kaebuse esitajale määratud karistust valesti ning põhjustanud sellega õigusvastaselt karistusaja pikendamise 3 aasta ja 7 kuu võrra. Kaebuse esitaja on seisukohal, et karistusaja alguseks tuleb lugeda 21.01.2002 ja karistusaja lõpuks 29.01.
20. Vastustaja on vastuses kaebusele seisukohal, et Viru Vangla on kaebuse esitaja karistusaja arvestamisel toiminud õiguspäraselt. Vastustaja leiab, et asjaolu, et kohus arvestas kaebuse esitaja poolt kantud karistuse ajavahemikul 21.01.2002-11.08.2005 karistusaja hulka, ei muuda iseenesest Harju Maakohtu 24.05.
21. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 määratud liitkaristuse aja algust ja lõppu. Karistusaja alguseks on 12.08.2005, mil on tehtud kaebuse esitaja suhtes Tallinna Linnakohtu vahistamismäärus kriminaalasjas nr 05930000077 ning sellest kuupäevast edasi lugedes 9 aastat ja 8 päeva on karistusaja lõppemise kuupäevaks 20.08.
22. Vastustaja vastuse kohaselt ei ole Tartu Vangla 29.02.
23. a kohtumääruse saamise järgselt lugenud Harju Maakohtu 24.05.
24. a kohtuotsusega nr 1-06-2806 määratud liitkaristuse aja alguseks 21.01.2002 ja lõpuks 29.01.
25. Vastustaja juhib tähelepanu, et Tartu Vangla on pidanud kohtuotsusesse ajavahemiku 21.01.2002-11.08.2005 karistusaja hulka arvestamise märkimist oluliseks seetõttu, et arvestamata jätmisega muutunuks arvutamisel ebaõigeks liitkaristusel ennetähtaegse vabanemise aeg. Kinnipeetaval tekib võimalus ennetähtaegselt vabanemise taotlemiseks, kui vastavalt KarS § 76 lg-tele 1 ja 2 on karistusajast ½ või ⅔ ära kantud. Kuna kaebuse esitajale oli määratud liitkaristus, tuleb õiguspäraseks ennetähtaegselt vabanemise aja arvutamisel arvestada 2/3 7 aastast ja 7 kuust, mitte 9 aastast ja 8 päevast. Selleks, et vanglal oleks õigus varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (1 aasta 5 kuud ja 8 päeva) maha arvestamiseks, oli oluline, et Harju Maakohus arvaks karistusaja hulka Tallinna Linnakohtu 31.01.
26. a otsuse alusel eelvangistuses viibitud aja perioodil 21.01.2002-11.08.
27. Vastustaja leiab, et Harju Maakohtu 24.05.
28. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 määratud karistuse algusaja arvestamine alates 21.01.2002 ei ole õiguspärane seetõttu, et kohus suurendas karistust üksnes Tallinna Linnakohtu 31.01.
29. a kohtuotsusega nr 1/1-1211/02 mõistetud karsituse ära kandmata osas. Karistusaja alguseks olnuks 21.01.2002 juhul, kui kohus oleks liitnud karistused täies mahus ja liitkaristusena määranud kaebuse esitajale vangistust 12 aastat ja 7 kuud.
30. Tartu Halduskohus jättis 29.03.
31. a määrusega kaebuse esitaja kaebuse Viru Vangla toimingu seoses karistusaja arvestamisega õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS) § 7 lg 1 teise lause kohaselt kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Halduskohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas asjas põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kusjuures 2 kohus peab põhjendatud huvi puudumist ilmselgeks. Halduskohus on seisukohal, et preventiivseks huviks ei ole üksnes kaebaja soov, et vastustaja lõpetaks kaebaja karistusaja alguse ja lõpu ebaõige arvutamise/arvestamise ning vabastaks kaebaja vangistusest karistusaja lõppemisel, s.o 29.01.
32. Antud juhul ei eksisteeri preventiivset huvi, kuna vaidlusaluse toimingu aluseks on kaebuse esitaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohus viitab Tartu Halduskohtu 29.12.2010 jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-10-2107, mille leheküljel 5 on leitud järgmist: „Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 21.01.
33. Kaebaja abielu on sõlmitud 26.08.2009 vanglas. Kohtutoimikus olevate dokumentide kohaselt kannab A-A.Gašimov karistust 9 aastat ja 8 päeva, Viru Vanglas kuni 20.08.2014.a. Võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks on alates 10.06.2010.a.“ Eelneva alusel on väidetav tuvastamiskaebus perspektiivitu, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla põhjendatud huvi selle esitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
34. 03.04.2011 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.03.
35. a kohtumäärus ning teha uus määrus, millega saata haldusasi nr 311-39 asja menetlusse võtmiseks ja sisuliseks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata ja põhjendamatult piiranud kaebuse esitaja kaebeõigust. Määruskaebuse kohaselt rikub Viru Vangla kaebuse esitaja õigust vabadusele, arvutades kaebuse esitaja karistusaja alguse ja lõpu ebaõigesti ning kohus ei saa kergekäeliselt jätta põhiõiguse rikkumise kaebust läbi vaatamata, kitsendades põhistamatult kaebuse esitaja kaebeõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
37. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kaebuse esitajal eksisteerib põhjendatud huvi tema karistusaja arvestamisega seotud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
38. Halduskohus on oma määruses asunud seisukohale, et antud juhul ei eksisteeri kaebuse esitajal preventiivset huvi, kuna vaidlusaluse toimingu aluseks on kaebuse esitaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohus on oma määruses viidanud haldusasjas nr 3-10-2107 (kaebuse esitaja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks) tehtud otsusele, milles halduskohus on otsuse põhjendavas osas märkinud muuhulgas kaebuse esitaja karistusaja lõpu kuupäevana 20.08.2014, mis otsuse kohaselt tuleneb haldusasja nr 3-10-2107 toimikus olevatest dokumentidest. Seega on halduskohus oma seisukoha põhjendamiseks viidanud teises haldusasjas kaebuse esitaja suhtes tehtud kohtuotsuses leitule, mitte süüdimõistvale kohtuotsusele endale, ega ole põhjendanud, miks süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu peaks välistama kaebuse esitaja põhjendatud huvi Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
39. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega 3 piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses (RKHKm 15.05.2008, 3-3-1-9-08, p 15).
40. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus on oma 29.03.
41. a määruses võtnud seisukoha Viru Vangla toimingu õiguspärasuse osas, põhjendades Viru Vangla toimingu õiguspärasust süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga, millest tuleneb sama karistusaja lõpu kuupäev, nagu on seda arvestanud Viru Vangla. Seega ei ole halduskohus hinnanud õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvi olemasolu ega võtnud seisukohta selle osas, kas Viru Vangla arvestusosakonna toiming kaebuse esitaja kinnipidamistähtaja arvestamisel saab rikkuda kaebaja õigusi ja piirata tema vabadusi. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetaval on põhjendatud huvi vaidlustada toimingut, mis puudutab tema vabadusõiguse piiramist. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse esitajal eksisteerib põhjendatud huvi Viru Vangla toimingu seoses kinnipidamistähtaja arvestamisega õigusvastasuse tuvastamiseks ning asi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse esitaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Madis Ernits