3-11-2237/23

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Maili Lokk

1. august 2012, Tartu 3-11-2237 Taivo Jõgi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri vastu Kuressaare arestimaja tingimustega
2. ja
3. a tekitatud mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.03.
4. a otsus Taivo Jõgi apellatsioonkaebus Kaebaja Taivo Jõgi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Taivo Jõgi viibis Taivo Jõgi viibis Kuressaare arestimajas perioodidel 17.09-31.10.2008 (45 päeva), 05.12-08.12.2008 (4 päeva) ja 12.11-19.11.2010 (8 päeva), kokku 57 päeva.
6. T. Jõgi esitas 14.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuurilt Kuressaare arestimaja tingimustega
7. ja
8. a tekitatud kahju 3000 euro hüvitamist. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Kuressaare arestimajas kambris, mis ei vastanud eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele: 1) kaebajal ei võimaldatud igapäevaselt viibida üks tund vabas õhus; 2) ventilatsioonisüsteem oli amortiseerunud; 3) kaebaja pidi viibima ühes kambris suitsetajatega; 4) kaebajal ei võimaldatud lugeda ajalehti ega ajakirju; 5) kaebajale ei võimaldatud kambri koristamiseks puhastusvahendeid; 6) puudusid pesemisvõimalused ja kraanikauss; 7) puudus laud; 8) valgustus ei olnud normikohane; 9) kambris puudus WC. Kaebaja hinnangul põhjustati talle nõuetele mittevastavates tingimustes hoidmisega terviserikked ning alandati tema inimväärikust. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 2000 eurot terviseriketega (nahahaigused ja allergia) tekkinud ravikulude katteks ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega.
9. Tartu Halduskohtu 30.03.
10. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti Politseija Piirivalveametilt T. Jõgi kasuks mittevaralise kahju eest hüvitisena välja 100 eurot. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jääb varalise kahju hüvitis välja mõistmata, kuna varalise kahju osas lasub tõendamiskoormus kaebajal ning kaebaja ei ole tõendanud kulutusi seonduvalt vastustaja poolt kaebajale terviseriketega tekkinud ravikuludele. Menetlusosalised ei ole kohtule esitatud objektiivseid tõendeid Kuressaare arestimaja kinnipidamistingimuste kohta. Õiguskantsleri 22.07.
11. a Kuressaare arestikambri kontrollkäigu aruandes esitatud seisukoht arestikambri tingimuste kohta on asjakohane ka käesolevas vaidluses ning kaebaja õigusi riivavaks saab lugeda kaebaja kinnipidamise Kuressaare arestimajas 17.09.-31.10.2008, s.o kestvalt 45 päeva jooksul. Kuna kaebaja poolt välja toodud teised perioodid on oluliselt lühemad ja ei ületa 10 päeva, ei saanud kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju nende perioodide jooksul ületada tavapärast vangistusest tingitud ebamugavust kaebajale ja rikkuda seetõttu kaebaja inimväärikust. Tõendatud on
12. aastal kaebaja õiguste rikkumine ja inimväärikuse alandamine seonduvalt kraanikausi puudumisega, mis tingis ebapiisava vedeliku tarbimise võimaluse. Samuti on tõendatud kaebaja õiguste rikkumine ja inimväärikuse alandamine seonduvalt WC puudumisega, mis tingis ametnike puudusel või WC hõivatuse korral juhtumid, mil kinnipeetavat ei saanud viia tualetti ning tuli kasutada kambris asuvat pange. Vastustaja süü kaebaja inimväärikuse alandamises on tõendatud, kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud ainult riigi majanduslikest võimalustest tingituna, vaid vastustaja tegevusetusega. Halduskohus peab põhjendatuks mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks u 1,5 kuu jooksul ebainimlikes tingimustes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 100 eurot. Muud kaebuses välja toodud asjaolud ei muuda halduskohtu seisukohta kaebajale tekitatud kahju suuruse ja kaebuse rahuldamises osas.
13. T. Jõgi esitas 28.04.2012 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse osas, mis puudutab väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust ning palus määrata hüvitise suuruseks 1000 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ühekülgselt ja puudulikult hinnanud tuvastatud asjaolusid ning jätnud arvestamata, et kahju tekitajaks on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus avaldub läbi vastavate riigiametnike tegevuse. Kohtuotsusest nähtub, et avaliku võimu teostavate isikute ebaõiged otsused ja tegevused kodanike suhtes ei oma erilist õiguslikku tähendust ning kohtuvõim naeruvääristab isiku kannatusi, määrates kahju hüvitise suuruseks summa, mis ei kata isegi isiku kohtumenetlusele tehtud ajalisi ja rahalisi kulutusi. Apellatsioonkaebuses märkis kaebaja, et on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. 2 Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
17. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning rahuldanud selle osaliselt. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud halduskohtu otsust üksnes osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitise suurust ning soovib 100 euro asemel 1000 euro hüvitamist. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust selles osas, et varaline kahju jäeti välja mõistmata ning arestikambris viibimine loeti ebainimlikuks vaid perioodil 17.09-31.10.2008, s.o 45 päeva järjest. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise suuruseks on põhjendatult määratud 100 eurot.
20. Riigikohus on 21.04.
21. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-10 märkinud, et inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme ning kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti. Käesolevas asjas mõistis kohus välja 100 eurot ebainimlikes tingimustes veedetud 45 päeva eest, s.o 2,22 eurot päeva eest. Apellatsioonkaebus suurema kahjuhüvitise väljamõistmiseks on ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud summa on analoogne senise kehtiva kohtupraktikaga, milles on 1 ööpäeva inimväärikust alandavates tingimustes viibimise eest peetud mõistlikuks hüvitiseks 1,21-2,27 eurot ööpäeva eest. Näiteks on Tartu Ringkonnakohtu 02.03.
22. a otsusega haldusasjas nr 3-11-627 mõistetud 88 päeva ebainimlikes tingimustes viibimise eest hüvitisena välja 200 eurot, s.o 2,27 eurot päeva eest. Sarnaselt on Tartu Halduskohtu 09.02.
23. a otsuses haldusasjas nr 3-10-2225 isiku kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud 105,28 eurot 45 ööpäeva eest, s.o 2,24 eurot päeva eest. Tartu Ringkonnakohtu 17.02.
24. a otsusega haldusasjas nr 3-09-982 on mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud 2000 krooni 105 arestimajas viibitud ööpäeva eest, s.o 19 krooni ehk 1,21 eurot päeva eest. Käesoleval juhul tuleb rahalise hüvitise määramisel arvestada ka seda, et kaebaja viibis arestimajas õiguspäraselt, tema enda käitumise tõttu. Seega on antud juhul hüvitise väljamõistmise aluseks üksnes arestimaja kambri nõuetele mittevastavad ja inimväärikust alandavad tingimused. Käesolevas asjas on vaidlustatud lahendis järgitud kohtupraktikas väljamõistetud hüvitistega sama suurusjärku ning puuduvad erilised asjaolud, mis tingiksid kahjuhüvitise suurendamise. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et T. Jõgi apellatsioonkaebusel ei ole eduväljavaateid.
25. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses tuvastatud asjaolude ühekülgse hindamisega on alusetud ning viited avaliku võimu teostamisega tekitatud kahju hüvitise summa väiksuse kohta ei ole põhjendatud. Halduskohus on hinnanud tuvastatud asjaolusid igakülgselt. Samuti on halduskohus arvestanud, et kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes, kuna kohaldatud on riigivastutuse seaduse sätteid. Asjaolu, et väljamõistetud hüvitis ei kata kohtumenetlusele tehtud kulutusi ei ole asjassepuutuv. Halduskohus kaalus kaebajale kohtukulude väljamõistmist 3,3% ulatuses, kuna kaebaja nõue rahuldati samas ulatuses. Kaebajal oli 3 võimalus esitada mõistlikum nõue, mille 100%-lise rahuldamise korral oleks talle ka kohtukulud täies ulatuses hüvitatud.
26. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna tuvastatud on vastustaja poolt kaebaja õiguste riivamine 45 päeva jooksul, kaebaja väited asjaolude ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt otsitud ning kaebajale välja mõistetud kahjuhüvitise summa on kooskõlas senise kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt on T. Jõgi apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
27. Antud asjas on T. Jõgi nentinud, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi HKMS § 114 lg 2 esimesest lausest tulenevalt eeldatakse menetlusabi jätkumist ka igas järgmises kohtuastmes, kontrollib kohus sama sätte teisest lausest tulenevalt kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna käesoleval juhul ei võeta kaebust menetlusse, siis jätab ringkonnakohus menetlusabi jätkuvuse küsimuse eraldi hindamata ja lahendamata. Madis Ernits Einar Vene 4 Maili Lokk