← Eesti

3-12-1028/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. august 2012, Tartu Haldusasi Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Indrek Kivi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Kivi Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-1028 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Indrek Kivi esitas
  7. mail 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 20,48 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane summa kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt tekitas vangla kaebajale kahju sellega, et kaebaja viibis
  8. veebruarist kuni
  9. märtsini 2012 vangla kartseris käskkirja alusel, mis hiljem vangla poolt kehtetuks tunnistati. Koos kaebusega esitas I. Kivi menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
  10. Tartu Halduskohtu
  11. juuni
  12. a määrusega vabastati I. Kivi riigilõivu tasumisest osaliselt (mittevaralise kahju nõude osas), jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) varalise kahjunõude osas taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei ole menetlusabi andmine nimetatud kahjunõude esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  13. I. Kivi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  14. juuni
  15. a määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus eksinud kaebaja sissetulekute arvestamisel, arvestades sissetulekute hulka ka väljastpoolt vanglat kaebajale laekunud raha. Kaebajal puuduvad võimalused riigilõivu tasumiseks, mistõttu tuleks ta riigilõivu tasumisest vabastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  17. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
  18. juuni
  19. a määruse punktis 6 tooduga, kuid peab siinjuures vajalikuks põhjendused ära tuua.
  20. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse füüsilisele isikule menetlusabi andmisest, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Nähtuvalt I. Kivi vanglasisesest isikukonto väljavõttest perioodil
  21. jaanuar 2012 –
  22. mai 2012, on I. Kivile mainitud ajavahemikul laekunud sissetulekuid summas XXX,XX eurot. Sellest summast tuleb maha arvata tehtud kinnipidamised summas XX,XX eurot. I. Kivi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on XX,XX eurot ((XXX,XX-XXX,XX):4x2), mis ületab tasumisele kuuluvat riigilõivu. Järelikult tuleb I. Kivi jätta vabastamata riigilõivust summas 15,97 eurot. Kaebaja esitatud väide, et väljastpoolt vanglat kaebajale laekunud raha ei tohi arvestada sissetulekute hulka, on ekslik. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole). Seega tuleb sissetulekuna käsitada ka I. Kivi lähedastelt laekunud ühekordseid summasid. Maili Lokk Agu Timmi 2 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.