Obsah (4)

§ 223§ 83§ 221§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-17646 Tsiviilasi Ja

) § 223 lg-s 1 sätestatud hagi õigusliku alusega, sest rikuti enampakkumise olulist tingimust. 10.05.2012 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: nõuete täpsustamiseks ning

§ 223lg-s 1 nimetatud asjaolude märkimiseks ja tõendamiseks.

Kohus leidis, et hageja on hagiavalduses esitanud väiteid eelkõige hagi tagamise vajalikkuse kohta ning selle kohta, miks on tema arvates täiteasjas nr 084/2011/2616 sundtäitmine lubamatu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-12-8708. Käesolev hagi on esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb hagejal üksikasjalikult märkida ja tõendada üks või mitu

§ 223

lg-s 1 nimetatud ning otseselt enampakkumisega seotud asjaolu – kas vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 22.05.2012 avalduses teatas hageja, et kohtutäitur andis AS-le B õiguse osaleda enampakkumisel ilma tagatisraha maksmata, sest enampakkumise alustamise aja seisuga oli kinnistusraamatus kehtiv hüpoteegikanne AS B kasuks (

§ 83lg 4 p 2).

AS-l B ei ole sundtäidetavat nõuet hageja vastu, sest hageja abikaasa ei kasutanud AS-lt B saadud laenu perekonna huvides (kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 20).

§ 223

lg-s 1 sätestatud asjaoludest on tõendatud üks või mitu, kui kohus nõustub hagejaga, et AS-l B ei olnud õigust osaleda enampakkumisel ilma tagatisraha maksmata. AS B on esitanud kohtule nõude tunnustamise hagi, millega soovib saada tagasi kohtutäiturile hagejale kuulunud kinnistu ½ mõttelise osa eest makstud raha, ja kohus on selle hagi taganud. Samuti on hageja vaidlustanud kinnistu isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmata jätmise hagita menetluses. Tegemist on enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega. Hageja täiendas oma nõuet järgmiselt: enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tunnustada hageja omandiõigust ½ mõttelisele osale XXX kinnistule ja nõuda see välja AS B ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse (vindikatsioonihagi AÕS § 80 alusel). 2 MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus jättis 1. juuni 2012 määrusega Jana Vagula hagi Tartu kohtutäitur O. Kutšmei, AS Swedbank ja AS B vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2011/2616 menetlusse võtmata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 83

lg 1 järgi võib kohtutäitur kinnisasja enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma.

§ 83

lg 4 p 2 kohaselt ei pea tagatisraha maksma sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Täitetoimiku koopiast ja kohtutäituri 31.05.2012 selgitusest nähtuvalt määras kohtutäitur enampakkumisel osalemiseks tagatisraha 10% vara alghinnast. Enampakkumisel osales pandipidajana AS B , kes omandas kinnistu mõttelise osa enampakkumisel hinnaga 24 500 eurot. Kinnistusraamatu registriosa nr 10340 III jaos on kande nr 3 all hüpoteek AS B kasuks summas 300 000 krooni. 28.03.2012 esitas AS B kohtutäitur O. Kutšmeile avalduse kinnistu enampakkumise tulemist nõude rahuldamiseks summas 35 012,93 eurot. Eelnimetatud hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks on kohtutäitur Aive Kolsar algatanud AS B avalduse alusel täitemenetluse nr 192/2010/174. Seega olid

§ 83

lg 4 p-s 2 sätestatud eeldused AS B suhtes täidetud ning ta ei pidanud tagatisraha maksma. Hagiavaldusest ei selgu, miks oleks kinnistusraamatusse tulnud kanda isiklik kasutusõigus ja enampakkumise aktis fikseerida isikliku kasutusõiguse asjaolud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et eeltoodu tegemata jätmine on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Jana Vagula esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2012 määruse tühistamist ning hagi saatmist Tartu Maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole alust hageja väitel tema õiguste rikkumisest selles osas, et hagejal oma lapse suhtes seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üks vorm on lapsele eluaseme tagamine lapse kasuks kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmise kaudu ja teha seda enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluses, sest enampakkumise tulemusel jäid oma eluasemest ilma nii hageja kui tema laps; 2) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole asjakohased hageja viited Riigikohtu otsustele nr 3-2-1-106-08 (p-d 10, 11), nr 3-2-1-10-12 (p-d 10, 11, 12, 13) ja nr 3-2-1-69-11 (p 18); 3) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole alust käsitleda

§ 223

lg-s 1 sätestatud enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena AS B kasuks seatud kinnistu hüpoteegikandest tulenevat enampakkumisel ilma tagatisrahata osalemist senikaua, kuni ei ole ümber lükatud hageja väide tema vastutuse puudumisest oma lahusvaraga AS B ees tuginedes kuni 01.07.2010 kehtinud PKS §-le 20; 3 4) on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi hageja jaoks ainus efektiivne õiguskaitsevahend, et vaidlustada vastutust AS B ees oma lahusvaraga, sest AS B ei ole sissenõudja täitemenetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi AS B vastu hageja esitada ei saa (

§ 221lg 1).

Enampakkumisel müüdud kinnistust ½ mõttelise osa müüs hageja abikaasa pärandvara pankrotihaldur ja ½ mõttelise osa kohtutäitur, sest tegemist oli abikaasade ühisvaraga. Enampakkumise aluseks oli 1. järjekoha hüpoteegipidajast sissenõudja AS Swedbank täiteavaldus ja täitedokumendiks 09.10.2007 hüpoteegi seadmise leping, mis tagas hageja abikaasale antud pangalaenu. Enampakkumise ajaks oli kohtu menetluses hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi AS Swedbank vastu (Tartu Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-8708). Sisulised vastuväited on hagejal nii AS Swedbank kui AS B (täitedokument 15.05.2009 hüpoteegi seadmise leping) nõude vastu samad, st nii hageja abikaasale antud pangalaenu kui AS B laenu ei ole kasutatud perekonna huvides ja kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 20 lg 1 kohaselt hageja oma lahusvaraga nende võlakohustuste eest ei vastuta; 5) minetaks hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlusse võtmata jätmisel lootuse saada tagasi enampakkumisel müüdud vara. Isegi juhul, kui hagejal õnnestub teistes kohtuasjades tõendada, et ta ei vastuta mitte ainult AS Swedbank, vaid ka AS B ees oma abikaasa kohustuste täitmise eest, on ainus efektiivne viis oma vara tagasi saada selle vara enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluse tulemusena. Enampakkumisel kinnisasja omandanud isikul on õigus kinnisasja vabalt käsutada. Hüvitist omandist ilmajäämise eest saaks võlgnik nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel, kuid kehtima jäänud enampakkumise tulemuse tõttu omandit taastada enam mitte, kui kinnisasi on vahepeal edasi müüdud; 6) oli XXX kinnisasja kinnistusraamatu registriosas kehtiv hüpoteegikanne AS B kasuks ja kinnisasja isikliku kasutusõiguse kannet ei olnud kinnistusraamatusse kantud. Vaidlus on selle üle, kas kohus peaks

§ 223

lg 1 alusel esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamisel täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtumisele vaatamata arvestama ka võlgniku väiteid, mis võivad anda aluse tunnistada kehtetuks nii hüpoteegikanne ja seega hüpoteegipidaja õigus osaleda enampakkumisel ilma tagatisrahata ning sellest tulenevalt ka enampakkumine ja selle alusel toimunud kinnisasja omanikuvahetus. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, sest see tähendaks antud juhul, et hagejalt võetakse

§ 223

lg 2 p-s 1 sätestatud õigus müüdud asja AS-lt B välja nõuda, vähemalt on selleks reaalne oht. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
2. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 1 ja jätnud põhjendatult J.V. hagi menetlusse võtmata. Nimetatud sättest tulenevalt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud 4 riigilõiv. Maakohus on eelmärgitust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel juhindunud. Maakohtu vaidlustatud määrusest nähtuvad ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta (TsMS § 465 lg 2 p 8). Määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole õiged. Määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et täituri poolt nõusoleku mitteandmine kande tegemiseks isikliku kasutusõiguse seadmise kohta XXX kinnistule J.V. kasuks ning selle fikseerimata jätmine enampakkumise läbiviimise dokumendis, on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena

§ 223lg 1 tähenduses.

Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta selle, et

§ 158

lg 4 kohaselt enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Isiklik kasutusõiguse puhul ei ole tegemist seadusest tuleneva servituudiga ning isegi juhul, kui hagiavalduses märgitud isiklik kasutusõigus oleks kinnistusraamatusse kantud, oleks see lõppenud enampakkumisega. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendites on käsitletud vaidlusi seadusest tuleneva servituudiga seoses (avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja – rajatised) ning käesolevas vaidluses ei ole need viited asjakohased.

§ 83

lg 4 p 2 kohaselt ei pea tagatisraha maksma sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Määruskaebuse esitaja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et AS-l B puudub nõue tema vastu ning seetõttu täituri poolt AS-lt B tagatisraha mittenõudmine on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena

§ 223lg 1 tähenduses.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et

§ 83

lg 4 p-s 2 sätestatud eeldused oli AS B suhtes täidetud ning AS B ei pidanudki enampakkumisel tagatisraha maksma. Valga notar K. Kutsari poolt on 15.05.2009 (II kd, t.l 132-135) tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille on sõlminud abikaasad A.V. ja J.V. ühisvara omanikena ja AS B hüpoteegipidajana. Nimetatud lepingu p-s 4 sisaldub tagatiskokkulepe, mille kohaselt käesoleva lepingu alusel seatava hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded A.V. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja A.V. vahel 15.05.2009 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisa ja/või muutmiskokkulepetest. Lepingu p-s 3 on pooled leppinud kokku, et hüpoteegipidaja kasuks seatakse lepingu p-s 1 nimetatud lepingu esemele ((XXX kinnistu) esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 300 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kinnistusraamatu registriosa nr 10340 III jaos kande nr 3 all on sisse kantud hüpoteek AS B kasuks summas 300 000 krooni. Seega põhineb AS B nõue hageja vastu eelmärgitud hüpoteegi seadmise lepingul ja asjaõiguslepingul ning määruskaebuse esitaja tuginemine kuni 01.07.2010 kehtinud PKS §-le 20 ei ole asjakohane. 6. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud J.V. kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja