Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendus 2-11-52167 Harju Maakohtu 16.05.2012 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Swedbak AS hagi DS vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus otsustas välja mõista DS’ilt võlgnevuse 3 306,37 eurot Swedbank AS kasuks. Välja mõista DS’ilt viivise protsendina põhinõudelt (2 336,25 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 27.10.2011, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS kasuks. Välja mõista DS’ilt menetluskulud summas 485,72 eurot Swedbank AS kasuks. Kohtul on jäänud lahendamata hageja menetluskulu nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70,09 euro osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 448 lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.
lg 2 teise lause järgi kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus täiendava otsuse tegemiseks on põhjendatud, kuna kohus ei ole lahendanud hageja nõuet mõista kostjalt välja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 70,09 eurot.
p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd 28.09.2011 tegi kohus määruse maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise kohta
lg 2 p 3 alusel, mille hageja sai kätte 30.09.2011, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda
Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse 27.10.2011, siis kuulub ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 70.09 eurot kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskuluna 70,09 eurot.
Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Maire Lukk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.