Obsah (6)

§ 663§ 191§ 181§ 664§ 660§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-20551 Tsiviilasi Ulvi Mäe

§ 663lg 1 kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 3 alusel õigus keelduda Tartu Maakohtu 19.

märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel määruskaebuse menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord Määruse punktis 1 toodud otsustuse peale on määruskaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD

1. V K ütles üles töölepingu XXXX Ulvi Mäesaluga koondamise tõttu. U. Mäesalu pöördus tööle ennistamise nõudega töövaidluskomisjoni, kuid töövaidluskomisjon jättis tema avalduse rahuldamata. U. Mäesalu esitas sama nõudega hagiavalduse maakohtusse, kuid
2. veebruari 2011 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. U. Mäesalu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3. septembri 2011 otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus U. Mäesalu kanda. Riigikohus jättis
4. jaanuari 2012 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5. novembril 2012 esitas Viljandi linna lepinguline esindaja Tartu Maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Tartu Maakohus rahuldas
6. märtsi 2012 määrusega taotluse ja mõistis U. Mäesalult Viljandi linna kasuks välja menetluskulud summas 644,23 eurot. U. Mäesalu esitas Tartu Maakohtu
7. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas vastaspoole õigusabikulude enda kanda jätmise. Koos määruskaebusega esitas U. Mäesalu taotluse menetlusabi ja riigiõigusabi saamiseks. U. Mäesalu soovis saada riigi õigusabi määruskaebuse ringkonnakohtule esitamiseks ning menetlusabi enda vabastamiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. U. Mäesalu esitas koos menetlusabi taotlusega ka vormikohase majandusliku seisundi teatise. Teatise kohaselt on avaldaja töötu, saab toimetuleku toetust, muud sissetulekut ei oma. Omab kinnistuid, millede võõrandamine vahendeid juurde ei too, ja sõidukõlbmatut sõidukit. Vältimatud püsikulutused kuus: eluasemekulu XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kulutused transpordile XX eurot, tervishoiukulud XX eurot, sidekulud XX eurot, kulutused laste koolikohustuste täitmisele – XXX eurot ja muud vältimatud püsikulutused XX eurot kuus. Alaealine XXXX A.-O.M., elab Tartus, sissetulekuks toitjakaotuspension summas XXX,XXeurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
9. aprilli 2012 määrusega jättis Tartu Maakohus U. Mäesalu taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning andis tähtaja määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei anta vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 12) kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohus leidis, et menetlusosalise esitatud taotlus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Esitatud riigi õigusabi taotlus on üldsõnaline ning sellest ei selgu, et tegemist on sedavõrd keerulise juriidilise probleemiga, et avaldajale on vaja tingimata määrata esindajaks riigi arvel advokaat. Nii ei saanud kohus hinnata menetluses osalemise edukuse kaalumisel asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus leidis, et avaldaja ei ole avaldanud tegelikke sissetulekuid: kuusissetulekuks on märgitud toimetulekutoetus, kuid vältimatud püsikulutused on kokku XXX eurot. 2 Avaldaja esitatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene, sest asjaolud on esitamata. Avaldaja on hagejana ise võimeline kaitsma oma õigusi ja on esitanud kõik oma seisukohad
10. aprillil 2012 esitatud määruskaebuses. Kuna kohus ei rahuldanud ka hageja taotlust menetluskulude kandmisest vabastamiseks, andis kohus hagejale tähtaja
11. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25.56 eurot tasumiseks hiljemalt
12. maiks
13. Kohus selgitas, et vastavalt

§ 191

lg-le 2 ei saa menetlusabi määruse peale esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. U. Mäesalu esitas Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 kohtumääruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palus teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nähtub maakohtu määrusest, et kohtule jäi määruskaebuse sisu arusaamatuks. Sellisel juhul pidanuks kohus andma U. Mäesalule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) on
3. aprilli 2012 määruses tehtud otsustus ebaõiglane. U. Mäesalu on vastustaja süül ilma tööta ning tal puudub raha advokaadi palkamiseks ja riigilõivu tasumiseks; 3) määras Tartu Maakohus
4. septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-07-25444 U. Mäesalule menetlusabi. U. Mäesalu majanduslik seis ei ole võrreldes selle ajaga muutunud, ka majandusliku seisundi kohta esitatud teatiselt on näha, et menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. See, et toimetulekutoetus ei kata vältimatuid püsikulutusi näitabki, et pere kannatab puudust ning puudub raha esmavajaduste katmiseks; 4) saab

§ 181lg 2 tulenevalt eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Uue juristi palkamine ei olnud vastustaja mõistlik kulu, sest tööle vormistamise ja töölt vabastamisega seotud seadusandluses peaks haldusorgani koosseisuline jurist pädev olema; 5) puudub U. Mäesalul juriidiline haridus ning ta ei oska oma taotlusi vastavalt

§ 181

lg 2 õiguslikult veenvalt põhjendada ja faktiliselt põhistada ning vajab õigusabi; 6) pole määruse tegemisel arvesse võetud asja tähendust menetlusabi taotlejale. U. Mäesalult on menetluskulude katteks välja mõistetud 644.23 eurot, kuid tal puudub töötasu ning nõutud summade tasumiseks ei ole reaalset võimalust. Samuti puudub võõrandatav vara.

2. mail 2012 esitas U. Mäesalu Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrusega U. Mäesalu riigiõigusabi taotlus rahuldamata. Sama kohtumäärusega määrati U. Mäesalule tähtaeg määruskaebuselt riigilõivu summas 25.56 eurot tasumiseks kuni
4. maini
5. U. Mäesalu palus riigilõivu tasumise tähtaega pikendada, kuna nimetatud tähtajaks polnud ringkonnakohus tema määruskaebust veel lahendanud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et U. Mäesalu määruskaebus Tartu Maakohtu
7. aprilli 2012 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 664

lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 kohaselt võib 3 maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Käesoleval juhul ei olnud määruskaebuse esitamine maakohtu määruse peale lubatud

§ 191

lg-st 2 tulenevalt.

§ 191

lg 2 kohaselt ei saa menetlusabi määruse peale esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend. Praegusel juhul on asjas tehtud jõustunud kohtulahend - Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2011 otsus ning

§ 191

lg 2 kohaselt ei ole sellisel juhul enam võimalik menetlusabi määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse esitamisel tekkinud menetluskulusid. Kui menetluskulusid pole võimalik vastaspoolelt sisse nõuda, ei saa olla põhjendatud ka nende katteks riigi õigusabi või menetlusabi andmine. Ringkonnakohus jõudis

§ 178

lg 3 ja 191 lg 2 koosmõjus tõlgendades järeldusele, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses peab iga menetlusosaline kandma oma kulud ise. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on põhimenetluse suhtes abistava tähendusega ning samuti on sellest menetlusest saadav kasu või kahju reeglina põhimenetlusega võrreldes oluliselt väiksem, mistõttu võivad ka menetlusabi andmise tingimused olla oluliselt piiratumad. Seega tuleb U. Mäesalu määruskaebus jätta

§ 191lg 2; § 660 lg 1 ja § 664 lg 1, 2 alusel läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus määrab U. Mäesalule uue tähtaja riigilõivu summas 25.56 tasumiseks. U. Mäesalul tuleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 määruse peale edasi kaevates tasuda riigilõiv summas 25.56 eurot hiljemalt
3. juuniks
4. Kui U. Mäesalu jätab riigilõivu selleks ajaks tasumata, on Tartu Maakohtul

§ 663lg 1 kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 3 alusel õigus keelduda Tartu Maakohtu 19.

märtsi 2012 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kai Kullerkupp Viivi Tomson 4 Kersti Kerstna-Vaks