lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamist, arvestades võlgniku isikut ja tema majanduslikku olukorda. Lisaks ei ole hageja tõendanud sellises ulatuses kahju tekkimist. Tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast taotleb kostja esindaja viivise vähendamist kuni kostja vabastamiseni viivise tasumisest. Kohus on lihtmenetluses ära kuulanud kostja tema taotlusel. Kostja kinnitas enda rasket majanduslikku olukorda, millest pääsemiseks ta võimalusi ei näe. Kahe lapse isalt suurema elatise väljamõistmise kohtuotsus on laste isa poolt edasi kaevatud. Väiksed lapsed, kellest ühel on tuvastatud puue, ei võimalda kostjal täistööajaga tööle minna. Kostja on kaalunud 2 pankrotiavalduse esitamist, sest ei suuda oma kohustustega toime tulla. Kostja jäi kõikide tema esindaja poolt esitatud taotluste juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi põhivõla ja intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtu tõttu. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on laenanud kostjale 100 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma hagejale intressi 20 eurot, st tagastama laenu tagasimaksmise tähtajaks kokku 120 eurot. Kostja ei ole laenu tagastanud ja laenatud raha kasutamise eest intressi maksnud. Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 kohaselt Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
lg 8 kohaselt Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 100 eurot. Kohus möönab, et lepingus kokkulepitud viivise määra on hageja sellise viivise summa nõudmisega juba vähendanud. Kohus vähendab kostjalt välja mõistetavat viivist
§-des 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud määrani, so EKP intress + 7 % aastas. Hagejalt ei saa nõuda kostjale laenu andmist, jättes hageja ilma õiguskaitsevahendi kohaldamiseõiguseta, kui kohus jätaks kostjalt viivise üldse välja mõistmata. Kohus ei pea võimalikuks vabastada kostjat täielikult viivise tasumisest isegi tema raske majandusliku olukorra tõttu, kuid see on aluseks viivise määra vähendamisele
§-des 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud määrani. Kostja poolt tema nelja lapse ülalpidamise kohustus on kohtule tõendatud temale menetlusabi andmise taotluse lahendamisel. Kostja on tõepoolest töötu, tema sissetulekuks on ainult sotsiaaltoetused. Samas on kostjal suured rahalised kohustused eeskätt hulga väikelaenude tagastamisega viivituses olemisest. Seadusest tulenev viivise määr oli võla tekkimise ajal ja ka hagi kohtusse esitamise ajal 8 % aastas. Hagi kohtusse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on seega (100 eurot x 0,022% x 119 päeva) 2.62 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusega sätestatud viivis arvestusega EKP intress+ 7 % aastas tasumisega viivitatud põhivõlalt 100 eurot alates 03.04.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel tasumisele kuuluva meeldetuletuste saatmise tasu hüvitamist 26 euro ulatuses. Kohus nõustub kostja esindajaga, et kuni kohtule ei ole tõendatud sellise teenuse tellimist kostja poolt, on sisuliselt tegemist kohustuse rikkumisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamise nõudega. Tegemist võib olla ka tühise tüüptingimusega
lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt: kokku on lepitud ebamõistlikult suur kahjuhüvitis või muu hüvitis. Kohus nõustub kostja esindajaga ka selles osas, et kuivõrd hageja ei ole oma nõuet sõnastanud kahju hüvitamise nõudena, ei ole esitatud ka kahju suurust tõendavaid dokumente. Samas ei ole 3 poolte vahel vaidlust selles, et võlg on tasumata. Hageja on meeldetuletuste saatmisega võtnud tarvitusele abinõud võla kättesaamiseks kohustust rikkunud lepingupoolelt.
lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja võis ja pidi ette nägema, et tema poolt laenu tagastamise kohustuse mittetäitmine toob hagejale kaasa laenulepingus sätestatud toimingute tegemise vajaduse: teadete edastamise kohustuse täitmata jätmise kohta. Hageja väitel edastati teated võlast kostjale SMS-i teel. Teate sisuks oli lepingu punkt 8.4 kohaselt hageja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurus, tähtaeg ja viitenumber. Seega ei sisalda meeldetuletus juriidilist põhjendust või muid eraldi väljatoomist vajavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kahjuhüvitis on 3 eurot ühe meeldetuletuse eest, so kokku 6 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Käesoleva kohtotsusega rahuldatakse hageja 126 euro suurune põhinõue 106 euro, so 84 % ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 63.91 eurot, millest 84 % tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Hagi 16 % ulatuses rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjale antud õigusabi hagejal riigile hüvitada samas ulatuses pärast riigi õigusabi osutamise tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.