3-12-1299/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-12-1299 Määruse kuupäev

1. juuli 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Liski kaebus Tartu Vangla kohustamiseks meditsiiniteenuse osutamiseks ja meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju summas 5000 euro hüvitamiseks
2. Tagastada Vjatšeslav Liski kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
4. Tartu Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Liski esitas 22.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja tulemusetult oodanud kirurgi poolt 18.10.2011 diagnoositud algava Dupuytreni kontraktuuri tõttu operatsiooni. Tartu Vangla meditsiiniosakond ei ole pidanud kirurgilist sekkumist senini vajalikuks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla meditsiiniosakond on tekitanud talle füüsilist ja hingelist valu ning palub kohtul probleem lahendada ning mõista vanglalt välja kaebajale kahju hüvitis 5000 eurot. Ühtlasi palub kaebaja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, kuna tal puudub sissetulek. Kohtu seisukoht
5. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
6. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb 1 vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lgs 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Ka kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et V. Liski kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
8. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Roby Koik kohtunik 2