Obsah (6)

§ 436§ 386§ 122§ 123§ 162§ 174

2-09-44126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 26. oktoobril 2011.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kent

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.06.2009.a. jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-04-1354 alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane, kas esinevad täitemenetlust välistavad asjaolud. Eelkõige, kas hageja on kostja nõude tasaarvestanud ja seetõttu kuulub täitemenetlus asjas lõpetamisele.

1. Kostja nõue hageja vastu tuleneb Harju Maakohtu 14.02.2007.a. otsusest tsiviilasjas nr. 204-1354, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja põhinõude summa 500 000 krooni ja menetluskulud 48 480 krooni (I kd t/l 10-15). Täitmisteade (I kd t/l 18-19) anti hagejale kätte kättetoimetamise aktiga 28.08.2009.a. (I kd t/l 16-17) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts poolt. Nimetatud täitmisteate kohaselt on hageja võlgnevuseks kostja ees summa 553 980 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega moodustab see summa 614 187,46 krooni. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja võlgneb kostjale eelmainitud kohtulahendi alusel väljamõistetud summa ja täitmisteade on hagejale edastatud 28.08.2009.a.
2. Hagiavalduse (I kd t/l 4) punkti 5.6 kohaselt on hageja avaldus kostja nõude tasaarvestamises esitatud hagiavalduse tekstis ja hagi motiivide kohaselt tuleb tasaarvestuse avaldus lugeda kättetoimetatuks kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisega. Kostja sai hagimaterjalid kätte 24.04.2010.a. (I kd t/l 72). Seega on hageja tasaarvestuslik avaldus kostjale edastatud 24.04.2010.a. Kohtule 10.05.2010.a. esitatud vastuväidetes (I kd t/l 74-75) lükkab kostja ümber hageja väite temale varasemalt kui 24.04.2010.a. tasaarvestusliku avalduse esitamisest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale tasaarvestusliku avalduse esitamist enne täitmisteate kättetoimetamist.
3. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejal on võlgnikuna õigus täitedokument täita tasaarvestuse kaudu. TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-104-10 p. 11). Eelpool viidatud maakohtu otsus jõustus 02.06.2009.a. (I kd t/l 10-15). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja väide kostja nõude tasaarvestamisest ei ole lubatav, kuna tasaarvestuse avaldus on esitatud pärast 28.08.2009.a. s.o. täitmisteate kättesaamist. Hagiavaldus esitati kohtule 03.09.2009.a. ja selles sisalduv tahteavaldus sai kostjale teatavaks 24.04.2010.a.
4. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole hageja väide kostja nõude tasaarvestamises lubatav, siis kohus ei anna sisulist hinnangut tasaarvestuse aluseks olevatele nõuetele. Muid asjaolusid, mis tingiksid sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja ei esitanud ning seega on tegemist põhjendamatu hagiga ja see jääb rahuldamata.
5. Harju Maakohus peatas 10.09.2009.a. määrusega täitemenetluse täiteasjas nr. 025/2009/2400 hagi tagamise korras kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei 3 ole sätestatud teisiti. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus hagi tagamise abinõuna seatud täitemenetluse peatamise täiteasjas nr. 025/2009/2400. 10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja § 125 tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda

§ 123ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, s.t.

varalise nõudena. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 35 405,78 eurot (553 980 krooni). Menetluskulude jaotamine 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud tervikuna hageja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 4