Obsah (4)

§ 657§ 652§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 06.juuni 2012, T

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H E V esitas 08.12.2010 hagi E V vastu elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimumsuuruses, so alates 10.10.2010 kuni 01.01.2012 suurusega 139,01 eurot kuus ja sealt edasi 145 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt perioodi eest 10.10.2009 kuni 10.10.2010 summas 827,70 eurot.
2. Hagi põhjenduste kohaselt sündis hageja 13.04.1996 ja saab 13.04.2014 täisealiseks. Tema vanemad on G K ja E V. Hageja vanemate kooselu lõppes, kui hageja oli 3aastane. Pärast kostja ja G. K kooselu lõppemist pidas hagejat ülal tema ema, keda abistasid viimase vanemad. Kostja ei osalenud hageja kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja otsis hagejaga esimest korda kontakti pärast elatisehagi kohtule esitamist. Hageja ei ole kostja juures kunagi elanud. Hageja on 15-aastane Leisi Keskkooli õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kostja vastuväited
3. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja hagiga nõus, kuna kostja toetab teda elatusrahaga alates
4. aasta septembrikuust, kui nad esmakordselt pärast pikka aega kohtusid. G. K esitas kostja vastu hagi omavoliliselt.
5. Rahaline toetus ei pruugi hagejani jõuda. G. K minetas oma usalduse kõigi lähedaste suhtes. Praegu on rajatud koostöö Leisi valla sotsiaalosakonna töötaja Elve Rozengrani, hageja ja kostja vahel, kus ülevaade nii moraalsest kui materiaalsest toetusest on olemas.
6. G. Kl oli võimalus kostjaga ühendust võtta ja elatisest rääkida, kuid ta ei teinud seda. G. K ei soovinud, et hageja ja kostja omavahel suhtleksid või kohtuksid. Kostja soovib hagejale parimat, aga G. K keeldub igasugusest koostööst. Hageja ja kostja kohtusid pärast ühtteist aastat juhuslikult, kuna G. K keelas varasemalt hageja ja kostja kohtumised ning omavahelise suhtluse. Kostja oli hagejaga väga lähedane ja G. Kle see ei meeldinud. Kui vanemad kooselu lõpetasid, võttis G. K hageja endaga ja lahkus. Sellel ajal oli G. K lapse kasvatamisel osavõtmatu ja see kestab siiani. Leisi valla sotsiaaltöötaja kinnitusel püsib see pere koos ainult tänu hageja tublidusele, kes aitab kodustes töödes ja majandamises. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
8. Kohus lähtus otsuse tegemisel eelkõige lapse huvidest. Kostja ei täitnud oma kohustust lapsele elatist maksta nõuetekohaselt. Kostja vaidles hageja poolt taotletavale elatise suurusele vastu, kuid kohus ei saa lugeda põhjendatuks elatise väljamõistmist alla seaduses ettenähtud minimaalmäära. Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama eelkõige lapse põhjendatud vajadustega, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. On selge, et selleks peaks kostja maksma elatist vähemalt elatise minimaalmääras. Elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära puudub alus (perekonnaseaduse (PKS) § 102), sest kostja on töövõimeline isik, kes peab oma lastele ülalpidamise andmiseks tegema kõik endast oleneva.
9. Hageja taotles kooskõlas PKS §-ga 108 elatise võla väljamõistmist tagasiulatuvalt aasta eest enne elatishagi esitamist. Sellel ajavahemikul maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist 840,42 eurot. Kuna maksekohustus oli sellel perioodil 1668,12 eurot, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuvalt 827,70 eurot. Kuna nõue elatise saamiseks esitati optimaalses suuruses, kuulub see rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 2
10. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, määrata hageja ainuhooldajaks kostja ja jätta menetluskulud G. K kanda.
11. Kohus ei hinnanud kostja vastuväiteid ja jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja seisukoha, et viimane ei soovi kostja vastu hagi esitada. Kostja esitas ka Leisi valla sotsiaaltöötaja Elve Rozenkroni kontakti, paludes kohtul viimasega hageja kasvatamise tegeliku olukorra väljaselgitamiseks ühendust võtta, kuid kohus ei teinud seda. Kohtul ei olnud võimalik oma seisukoha kujundamisel arvestada lapse huvide eest seisva erapooletu sotsiaaltöötaja seisukohtadega. Sellest tulenevalt on kohtuotsus ebaõiglane ja ei arvesta hageja huvidega.
12. G. K jättis kohtule eksliku mulje, et kostja suhtus hageja kasvatamisse ükskõikselt. Kostja armastas oma poega, kuid G. K kolis enne hageja 3-aastaseks saamist kostja juurest koos pojaga ära ja ei võimaldanud kostjal enam hagejaga kohtuda. Sellisest käitumisest nähtub G. K hoolimatus hageja soovide ja vajaduste vastu. Kostjal avanes tänu asjaolude kokkusattumisele võimalus hagejaga taas kohtuda alles
13. aastal. Sellest ajast peale suhtlevad hageja ja kostja regulaarselt ja kostja toetab hagejat majanduslikult.
14. Leisi valla vanemsotsiaaltöötaja märkis 20.02.2012, et tema kasutuses on dokumendid, mis tõendavad alates 02.02.2009 G. K poolt oma laste H E V ja Mesike Tõrva hooletusse jätmist. G. K lahkus korduvalt oma alaealiste laste juurest ja viibib neist mitmete kuude kaupa eemal. G. K esitas
15. aastal Leisi vallale taotluse hageja hooldusõigusest loobumiseks. Selle taotluse rahuldamine oleks tähendanud hageja lastekodusse saatmist. Seega on ebaõige G. K väide, et ta hoolitseb hageja eest.
16. G. K tunnistas, et kostja kandis alates
17. aastast hageja nimele avatud rahakontole viimasega kokkuleppel igakuiselt raha. Lisaks jättis G. K märkimata, et kostja toetas hagejat
18. aastal majanduslikult ka G. K ema kaudu, paludes viimasel enne algavat sügist osta 1000 krooni eest hagejale vajalikke koolitarbeid. Kostjal on hageja vanavanematega head suhted ja viimased soovisid, et kostja võtaks peamiselt nende juures elanud hageja eest hoolitsemise käesoleva aasta suvest oma kanda.
19. Hageja viibis pärast kostjaga taaskohtumist kostja juures Tallinnas sisuliselt kõikidel koolivaheaegadel, sh suvevaheajal, mistõttu viibis hageja kostja juures kogu aja, mil ta ei pidanud kooli tõttu Saaremaal elama. Seega tegi kostja pärast hagejaga kohtumist kõik, et hagejal oleks võimalik temaga koos aega veeta.
20. Maakohus märkis, et kostja esitas kohtule hageja väidetava seisukoha, mille kohaselt hageja ei soovivat kostjalt ülalpidamist, kuid PKS § 109 kohaselt on selline kokkulepe tühine. Sellisest seisukohast jääb mulje, et kohus kahtles põhjendamatult hageja vastavasisulises soovis. Kohus jättis selgitamata, miks ta selles kahtleb. Hageja kinnitas, et ta ei soovi kostjalt raha saada, kuna kostja tegeleb juba praegu hageja ülalpidamisega. Kohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvestama, et hageja ja kostja jõudsid hooldusküsimusles üksmeelele.
21. Lisaks ei arvestanud kohus otsuse tegemisel, et hageja plaanib lõpetada käesoleval kevadel 16-aastaseks saanuna Leisi põhikooli ja soovib seejärel kostjaga kokkuleppel Tallinnasse elama minna, et oma haridusteed mõnes Tallinna keskkoolis jätkata. Seetõttu lasub hageja ülalpidamiskohustus kuni tema täisealiseks saamiseni kostjal. Hageja vanematest oli just G. K see, kes ei osalenud viimastel aastatel hageja hooldamises ja kasvatamises. G. K elas enamuse ajast oma alaealiste laste juurest eemal, sh välismaal teiste elukaaslaste juures. Sellise käitumisega seadis G. K ilmselgelt PKS § 134 lg 1 tähenduses oma alaealiste laste heaolu ohtu. G. K esitas taotluse hageja hooldusõigusest loobumiseks ja ainuhooldusõiguse andmist kostjale pooldab ka Leisi valla vanemsotsiaaltöötaja. Selliseks asjade käiguks avaldasid soovi 3 ka hageja ülalpidamises osalenud Sirje ja Peeter K ning G. K kinnitas kohtule saadetud kirjas, et ta sooviks hageja hooldajana näha kostjat. Seega on hageja ainuhooldusõiguse kostjale andmine põhjendatud ja kooskõlas hageja parimate huvidega. Vastus apellatsioonkaebusele
22. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebust tuleb menetleda, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 19. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (

651 lg 1). Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, milliseid esimese astme kohtus ei menetletud ja mille kohta otsust ei tehtud. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud nõude määrata kostja hageja ainuhooldajaks, samuti selle nõude põhjenduseks esitatud asjaolud – hageja ema hoolimatus ja ükskõiksus lapse suhtes, hageja soov asuda elama kostja juurde jne, mis moodustavad apellatsioonkaebuse põhisisu. Kui kostja soovib, et hageja hooldusõigus antakse talle täielikult üle, on tal õigus pöörduda vastava avaldusega esimese astme kohtusse.

1. Kuna hageja emalt ei ole hageja hooldusõigust ära võetud, oli tal õigus esitada hageja nimel hageja seadusliku esindajana kostja vastu hagi hageja ülalpidamiseks elatise saamiseks (PKS § 120). Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2 viimane lause). Kostja ei võtnud aastaid lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ja ka praegu ta hagejaga koos ei ela. Asjaolude muutumise korral võib kohus kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada.
2. Hageja enda poolt kohtule esitatud avaldust selle kohta, et ta ei soovi saada kostjalt raha ja kostja peab teda ülal (t lk 27), ei saa elatisehagi lahendamisel arvestada, sest hageja on vanuse tõttu piiratud teovõimega ja tema seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing (avaldus, millega hageja loobub oma õigustest) on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 10).
3. Asjaolu, et hageja, kostja ja Leisi valla sotsiaaltöötaja vahel toimub koostöö ning kostja on hakanud kohtumenetluse ajal hagejat moraalselt ja materiaalselt toetama, ei olnud vaidluse all ja kohus ei pidanud selle kontrollimiseks sotsiaaltöötajaga käesolevat asja lahendades kontakti võtma, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Kostja poolt kohtumenetluse ajal makstud elatist arvestasid nii hageja seaduslik esindaja kui ka maakohus, kes selle tagasiulatuvalt hagetud elatise summast maha arvestasid.
4. Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja asjaolule, et lisaks hageja esindaja poolt märgitud summadele toetas ta hagejat 2010.a veel 1000 krooniga. Seega ei saanud kohus otsust tehes sellega arvestada. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud sellekohase väite jätab ringkonnakohus

§ 652lg 3 p 4 alusel tähelepanuta.

24. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 171lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.

4 25.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tõendite tagastamine Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab kostjale apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna kostja ei taotlenud nende asja juurde võtmist ega põhjendanud apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 5