Kartserikaristust kandis kaebaja perioodil 15.10-28.10.
lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele koheselt, ei
, VSKE ega justiitsministeeriumi määrused ei sätesta, et erinevate kartserikaristuste kandmise vahele peab jääma teatud aega. Vastustaja on seisukohal, et kui kinnipeetav rikub seadusest tulenevat kohustust, mille eest määratakse kartserikaristus, võib jätkata ühe karistuse kandmise lõpus järgmise karistuse kandmise periood. Käesoleval juhul on kinnipeetava enda käitumine põhjustanud pikaajalise kartseris viibimise, sest ta ei suuda käituda õiguskuulekalt ega teha järeldusi. Kaebaja ei ole kartserikaristuse määramise käskkirju vaidlustanud. 2 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väidetav tervisekahju ei ole kuidagi tõendatud. Perioodil 16.08.201121.01.2012 ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole kaebustega unehäirete, närvilisuse ega rahutusega, mis oleksid kaebajale põhjustanud pikaajalise kartseris viibimise tõttu vaimseid häireid. Viru Vangla spetsialist-psühhiaater P. Toropov’i 01.03.2012 õiendist nähtuvalt diagnoositi kaebajal segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, mis ei ole seotud kartseris viibimisega. Vastustaja nendib, et vanglas viibimine on üleüldse psüühiliselt väga raske, kuid isikul on võimalik õiguskuulekat elu elades vältida vanglasse sattumist nagu ka vanglas õigusnorme järgides on võimalik vältida kartserisse sattumist. Vastustaja märgib, et ajalehtede lugemise piirang ei olnud määratud käskkirjadega 13.05.2011 nr 63/971-D ja 06.07.2011 nr 6-3/1272-D, ülejäänud kümnes käskkirjas oli märgitud ajalehtede lugemise piirang. Kuna käskkirju ei ole vaidlustatud, siis olid need kehtivad. Väär on kaebaja väide, et alates 16.08.2011 kuni 01.01.2012 ei lubatud tal ajalehti lugeda, perioodil 24.09-02.10.2011 ja 02.0115.01.2012 oli kaebajal võimalik ajalehti lugeda. Ajalehtede lugemise keeldu põhjendas vangla üksnes 21.09.2011 käskkirjas nr 6-3/1755-D ja vangla on kaebaja ees selles osas ka vabandanud. Vastustaja leiab, et ajalehtede mitteandmine võis põhjustada kaebajale küll ebamugavusi, kuid mitte tervisekahjustust. Vastustaja leiab, et igale mittevaralise kahju juhtumile ei ole põhjendatud reageerida rahalise kompensatsiooniga ja see on heastatav ka vabandamisega. Akendele paigaldatud mattkilede osas märgib vastustaja, et need tagava loomuliku valguse juurdepääsu. Kuigi kaebajal puudus aknast väljavaatamise võimalus, on tegemist vangla julgeoleku tagamiseks vajaliku abinõuga, mis kaalub üles kaebaja huvi aknast välja vaadata. Tegemist ei ole kaebaja subjektiivse õigusega, sest aken on ruumis ettenähtud loomuliku valguse tagamiseks. Kohtu seisukoht
piirangut ja ta kandis karistust selle käskkirja alusel perioodil 15.1028.10.2011.
lg 4 kohaselt „kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist“.
Nimetatud käskkirjas on teostatud kaalutlusõigust ja motiivi, on põhjendatud miks on osaliselt piiratud
Seega kohus leiab, et 34 päeva jooksul oli kaebajale ajalehtede lugemine võimaldatud täielikult ja osaliselt. Tulenevalt Riigikohtu otsuses 3-3-1-41-11 esitatud seisukohtadest leiab kohus, et kuna ülejäänud käskkirja puhul ei olnud järgitud kaalutlusotsuse põhjendamiskohustus, võisid need piirangud olla õigusvastased. Kaebaja ei ole vaidlustanud käskkirju, millega talle määrati kokku 138 päeva kartserikaristust koos lisapiirangutega. Seega oli tegemist kehtivate ja jõus olevate käskkirjadega ning HMS §-de 60 ja 61 alusel 4 adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. HMS § 60 lg 1 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele. Kohus leiab, et ajalehtede lugemise piirang oli 100 päeva. See asjaolu võis kaebaja jaoks olla ebamugav, häiriv, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et just see asjaolu tekitas tervisekahjustuse. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja süülise käitumisega oli kaebajale tekitatud mittevaraline kahju RVS § 9 lg 1 kohaselt tervise kahjustuse näol. 9. Vastustaja on selgitanud, et mattkilede akende ette paigaldamine oli tingitud kodukorra täitmisest ning oli vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks.
lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada. Kohus on seisukohal, et lähtudes eeltoodust täidab kambris olev aken valguse tagamise eesmärki ja kaebajale oli tagatud loomulik valgus. Seega ei ole selliste mattkilede akendele paigutamisega kaebaja õigusi rikutud. 10. Ülaltoodust võib järeldada, et kohus ei ole tuvastanud vangla süüd kaebaja vaimse tervise kahjustumises. Samuti ei ole kohus tuvastanud vastustaja õigusvastast tegevust ning et esineks põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Siiski peab kohus oluliseks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et kartserikaristuse määramisel ja täitmisele pööramisel on vajalik arvestada isiku vaimse seisundiga. Pikaajaline kartseris viibimine võib põhjustada isiku tervisliku seisundi halvenemise ning olukorras, kus on ilmnenud rikkumiste muster, mis on tingitud kaebaja vaimse tervise tasakaalutusest, tuleb kaaluda teistsuguste meetmete rakendamist kui pikaajaline kartserikaristus. Alternatiivina tuleks määratud karistuste täitmisele pööramisel järgida tähtaega nii, et määratud karistus oleks küll õigeaegselt täidetav, kuid samas jääks mõistlik vaheaeg noore psüühiliselt haige isiku karistuste kandmise vahele.
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks kohtu hinnangul on isiku suunamine õiguskuulekale teele. Kohus leiab, et selline eesmärk ei ole saavutatav isiku pikaajaliselt kartseris hoidmisega, kui on ilmne, et isik ei suuda oma vaimsest tervisest tulenevalt teha sellise karistuse kohaldamisest järeldusi ning paneb uued rikkumised toime just pikaajalises eraldatuses viibimise tõttu. Nimetatud kohtu seisukoht üldkokkuvõttes ei anna aga alust vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.