Obsah (5)

§ 371§ 466§ 372§ 394§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-7743 Tsiviilasi Vaidl

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus on seisukohal, et TMS § 221 lg-s 1 toodud näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugusel alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Kuid võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised asjaolud, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Antud juhul tuleneb hagi asjaoludest, et hageja vaidlustab täitedokumenti, so Tallinna notar Annika Kuimeti 18. märtsi 2009 notariaalset dokumenti nr 701. Maakohus on seisukohal, et kuivõrd Saka ERA OÜ hagi alus ei ole vastavuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga, tuleb

§ 371lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Saka ERA OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Viru maakohtu
2. märtsi 2012 määrus tühistada, hagi menetlusse võtta ning kohaldada hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) keeldus kohus hagi menetlusse võtmast, põhjendades otsustust sellega, et võlgniku vastuväited võivad olla üldjuhul sellised asjaolud, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Hageja eesmärk ei olegi täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine, vaid selle sundtäidetavus. Hagis toodud asjaoludel on sissenõudja omandanud hea usu vastaselt (eesmärgiga asetada hageja raskesse majanduslikku olukorda) kolmandalt isikult varem eksisteerinud nõude ning sellel (pärast nõude tekkimist ilmnenud) asjaolul hagi muuhulgas põhinebki. Sisuliselt ütleb hageja seda, et sissenõudjal ei ole nõuet võlgniku/hageja vastu tekkinud, sest ta omandas selle hea usu vastaselt. Esitatud hagi on ainus võimalus kaitsta hagejat sissenõudja eest, kellel on vaieldamatult olemas täitemenetluse alustamiseks täitedokument (lihtkirjaliku võlaõigusliku nõude tagamiseks seatud hüpoteek); 2) taotleb hageja käesolevaga korduvalt hagi tagamist koos hagiavaldusega esitatud taotluse alusel, sest seni kuni lahendatakse hagi menetlusse võtmist, võidakse täitemenetlus lõpule viia ja siis tekib hagejale juba korvamatu kahju. Kuna menetlusse võtmisest keeldumise määrus ei ole

§ 466

lg 3 alusel veel jõustunud, on kohus pädev hagi tagamist lahendama; 3) pole maakohus viidanud õigusnormile, mille alusel ta edastab menetlusse võtmisest keeldumise määrust kostjale, kui pole veel menetlust, kus isik võiks olla kostja.

§ 372lg 6 kohaselt loetakse määruse jõustumisel, et hagiavaldust pole esitatud.

Kostjal on aga õigus esitada vastuväiteid menetlusse võtmisele

§ 394lg 2 p 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

§ 371

.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt vaidlustab hageja täitedokumenti, so Tallinna notari Annika Kuimeti

1. märtsi 2009 notariaalset dokumenti nr
2. Maakohus leidis, et kuivõrd hagi alus ei ole vastavuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi aluseks on üksnes sundtäitmise aluseks oleva täitedokumendi (nõude loovutamise lepingu) vaidlustamine. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostjal võib küll olla nõue, kuid see ei ole sundtäidetav, kuna see on sundtäitmisele esitatud hea usu põhimõtte vastaselt, eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja hävitada hageja majandustegevus. Hageja leiab, et isegi kui nõue sellisena ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, on tulenevalt nõude omandamise eesmärgist tema maksmapanek hea 4 usuga vastuolus. Seega vaidlustab hageja hagis eelkõige omandatud nõude maksmapanekut kostja poolt, sh sundtäitmise korras. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Maakohus on õigesti leidnud, et üldjuhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Samas on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 leidnud, et kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud lepingud, on tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Kolleegiumi arvates tuleb viimati mainitud juhtudel tõlgendada TMS § 221 lg-t 1 laiendavalt, mis võimaldaks võlgnikule efektiivsemat õiguskaitset. Käesoleval juhul on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe nõuete loovutamise kohta, ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping ja hageja peab nimetatud täitedokumendi alusel nõude sissenõudmiseks esitamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt peab oma õiguste teostamisel toimima heas usus. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja väidabki, et kostja eesmärgiks sundtäitmisel on temale kahju tekitamine, seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes põhimõtteliselt võimalik ja puudub hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult edastanud

1. märtsi 2012 määruse, millega keeldus asja menetlusse võtmisest, ka Adepte OÜ-le. Adepte OÜ ei olnud sel ajal menetlusosaliseks. Samas ei tekitanud määruse saatmine maakohtu poolt Adepte OÜ-le õiguslikke tagajärgi.
2. Maakohtul tuleb koos asja menetlusse võtmise otsustamisega võtta seisukoht ka hageja taotluse osas hagi tagamiseks. 7.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. 8.

§ 372lg 5 teise lause kohaselt ei saa käesolevale määrusele edasi kaevata.

Kai Kullerkupp Üllar Roostoja 5 Kersti Kerstna-Vaks