Obsah (5)

§ 155§ 124§ 71§ 152§ 104

3-12-327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-327 Haldusasi J.T. kaebus Tallinna Vangla poolt tekit

§ 155lg 5 ja § 204 lg 2).

I ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kinnipeetav J.T. esitas 16.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju summas 100 eurot ning mittevaralise kahju summas 100 eurot hüvitamiseks. Koos kaebusega esitati riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
2. Tallinna Halduskohtu 07.03.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning anti 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puudustena märkis kohus kaebetähtaja rikkumise ning maksejõuetust tõendavate dokumentide esitamata jätmise. Väljastusteate kohaselt sai kaebuse esitaja määruse kätte 12.03.2012 . Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 26.03.
4. 16.03.2012 saabus kohtusse kaebuse täiendus, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist. Koos kaebuse täiendusega on esitatud kaebaja isikukonto väljavõte perioodi 01.10.201114.03.2012 osas. 1
5. Tallinna Halduskohus vabastas 18.04.2012 määrusega J.T.i osaliselt riigilõivu tasumisest summas 7,97 eurot ( määruse p 1) ja andis kaebuse esitajale riigilõivu summas 8 eurot tasumiseks aega 15 päeva kohtumääruse punkti 1 jõustumisele järgnevast päevast arvates ( kohtumääruse p.2).
6. 26.04.2012 esitas J.T. määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.04.2012 määrusele. Tallinna Halduskohtu 27.04.2012 määrusega võeti määruskaebus menetlusse, jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7. Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2012 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata (punkt 1), aga muudeti Tallinna Halduskohtu 18.04.2012 määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2 järgmiselt: „
8. Vabastada kaebuse esitaja varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest summas 15,97 eurot.
9. Jätta kaebuse esitaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Anda kaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks summas 15,97 eurot aega 15 päeva arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast päevast.“ (punkt 2).
10. 06.08.2012 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus J.T.i kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kuna kaebuses esinenud puudus oli jäetud tähtaegselt kõrvaldamata. Sama määrusega võttis kohus kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusse tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks ning palus vastustaja seisukohta tähtaja ennistamise taotlusele.
11. Kaebuse esitaja palub kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja väidete kohaselt jättis Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse 17.10.2011 rahuldamata, samal kuupäeval esitas kaebaja avalduse halduskohtule, seega oli see esitatud tähtaegselt. Avalduse esitamise ajal viibis J.T. kambris nr 424 ning 17.10.2011 ei olnud vanglaametnikul kaasas kirjavahetuse kaarti, kuhu pannakse kirja saadetud ja saabunud kirjad. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla on tema avalduse jätnud kohtule saatmata ja selgitab, et ta peab ise kaustikut, kuhu sisse on märgitud kõik tähtsad asjad, kaasa arvatud ka kirjavahetus ning sellest kaustikust nähtub, et kaebaja on 17.10.2011 saatnud kohtule avalduse. Kaebuse esitaja märgib, et tal ei ole võimalik muul viisil tõendada, et Tallinna Vangla ei saatnud kaebaja 17.10.2011 kaebust Tallinna Halduskohtule ära.
12. Tallinna Vangla leiab, et kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 3 kohaselt kinnipeetava kohta peetaval kirjavahetuse kaardil registreeritakse järgmised andmed: adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi; aadress; kirja üleandmise kuupäev; kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta. Lisaks eeltoodud andmetele on Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate kirjavahetuse kaardile lisatud lahter „ Vanglaametniku kinnitus kinnipeetava/vahistatu kirja üleandmise/kättesaamise kohta“, milles vanglaametnik kinnitab kirja üleandmist/vastuvõtmist ka oma allkirjaga. Tutvudes J.T.i kirjavahetuse kaardiga, ei nähtu sellelt, et ta oleks 17.10.2011 Tallinna Halduskohtule pöördumise esitanud.
13. Vastustaja osundab, et J.T. märgib tähtaja ennistamise taotluses, et tõenäoliselt on tema kaebuse tähtaegsusega tekkinud segadus seetõttu, et 17.10.2011 ei olnud vanglaametnikul kaasas kirjavahetuse kaarti ning seetõttu ei fikseeritud tema halduskohtule adresseeritud pöördumist ka kirjavahetuse kaardil. Vastustaja selgitab, et esimese üksuse valvur Mai-Liis Põhjala, kes tegeleb kinnipeetavate ja vahistatute kirjavahetusega, selgitas, et tõepoolest võib juhtuda, et kinnipeetavalt kirja vastuvõtmisel ei saa seda kohe kirjavahetuse kaardil registreerida, sest kirjavahetuse kaarti ei ole kaasas, kuid M. Põhjala rõhutas, et selline olukord võib tekkida üksnes siis, kui kinnipeetav on kahe kirjavahetuse vastuvõtmise/jagamise vahel vanglasiseselt ümber paigutatud. Vastuvõetud kirjad registreerib vanglaametnik pärast oma kabinetis ning kabinetis tehtud kande taha võetakse kinnipeetava allkiri järgmisel kirjade jagamise/vastuvõtmise päeval. Antud juhul viibis kaebuse esitaja 2 väidetavalt kaduma läinud kirja vanglaametnikule üleandmise ajal kambris 424, kuna nimetatud kambris viibis ta juba alates 11.10.2011, siis oli kirjavahetusega tegeleval ametnikul teada, et kaebuse esitaja nimetatud kambris viibib ning tema kirjavahetuse kaart oli ametnikul kaasas. Seega on välistatud, et tähtaja ennistamise taotluses märgitud kirja vastuvõtmisel ei olnud vanglaametnikul kirjavahetuse kaarti kaasas ning et see kiri jäeti ametniku poolt kirjavahetuse kaardil registreerimata.
14. Kaebuse kohaselt tõendab 17.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamist kaebaja isiklikku kirjavahetuse kaustikusse tehtud kanne. Tallinna Vangla jurist tutvus nimetatud kaustikuga ning leiab, et kaustikusse tehtud kanded ja kirjavahetuse kaardile tehtud kanded ei kattu 100 % ning kuna kaebuse esitaja on kirjavahetuse kaardile tehtud kandeid tõendanud ka oma allkirjaga, siis tuleb õigeks lugeda vangla kirjavahetuse kaardile tehtud kanded. II KOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Käesoleval juhul on esitatud hüvitamiskaebus tähtaja rikkumisega, mille Tallinna Halduskohus tuvastas 07.03.2012 määruses. Kohus leidis viidatud määruses, et Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 18.10.2011 ning möödus 16.11.2011, kaebus esitati 16.02.2012. 13. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et on kahju hüvitamise kaebuse esitanud juba 17.10.2011 Tallinna Halduskohtule, ei nähtu sellise kaebuse esitamist kohtuinfosüsteemist.
2. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla on jätnud tema tähtaegse pöördumise halduskohtule saatmata. Selle kinnituseks viitab kaebaja, et ta peab ise kaustikut, kuhu sisse on märgitud kõik tähtsad asjad, kaasa arvatud ka kirjavahetus ning sellest kaustikust nähtub, et kaebaja on 17.10.2011 saatnud kohtule avalduse. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja väited 17.10.2011 avalduse edastamisest kohtule paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja kaustikusse tema enese pool tehtud märge ei kummuta kirjavahetuse kaardile kantud andmete tõelevastavust. Kohus peab veenvaks vastustaja selgitust selle kohta, millal praktikas võib tekkida olukord, et vanglaametnikul ei ole kirjavahetuse kaarti kaasas. Kaebuse esitaja puhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Lisaks on kirjavahetuse kaardile tehtud kandeid kaebuse esitaja kinnitanud oma allkirjaga, sealjuures on ta andnud kirjavahetuse kaardile juba 18.10.2011 allkirjad uute kirjade üleandmise ja kättesaamise kohta (tl 41). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja pidi märkama, et väidetavalt eelmisel päeval saadetud kirja kaardil fikseeritud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole, hajutamaks kahtlusi 17.10.2011 avalduse edastamise kohta, palunud selgitusi vanglalt ega pöördunud ka kohtusse enne kui ligikaudu 4 kuu möödumisel „korduvkaebusega“. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Kaebuse esitaja ei ole toonud kaebetähtaja ennistamise põhjusena esile oma ebapiisavaid õigusteadmisi . Lisaks ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Seega ei ole käesoleval juhul leidnud kinnitust selliste objektiivsete asjaolude esinemine, mis oleksid hinnatavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. 16.Tulenevalt

§ 152

lg 1 p 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

Vastavalt

§ 124

lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu 3 ennistamisele. Eeltoodust lähtuvalt, kuivõrd kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning esitatud tähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele ei kuulu, lõpetab kohus käesoleva asja menetluse. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, kuid kuna kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 4