Obsah (6)

§ 191§ 183§ 181§ 182§ 186§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-67396 Tsiviilasi AS Glas

§ 191

lg-s 1 nimetatud riigiasutusel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruse punkte 2 ja 3 ei saa vaidlustada. ASJAOLUD

1. Tankla OÜ esitas 12.09.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
2. juuni 2011 otsuse peale. Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2011 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning määrati apellandile tähtaeg riigilõivu, summas 479,33 eurot, tasumiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest.
3. 13.10.2011 esitas Tankla OÜ ringkonnakohtule taotluse anda apellandile apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, vabastades ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt on apellant kütuse müügiga tegelev ettevõte, kelle suhtes rakendusid 01.04.2011 jõustunud vedelkütuse seaduse muudatused, millest tulenevalt nõuab riik kütusemüüjalt tagatist minimaalselt 100 000 eurot. Apellant on tagatise määramise vaidlustanud halduskohtus, kuid kohtumenetluse ajal ei ole tal olnud võimalik kütusemüügiga tegeleda, sest Maksu- ja Tolliamet ei kandnud ettevõtet majandustegevuse registrisse. Samas on halduskohus teinud esimesed lahendid, millega on tunnistatud uus tagatisregulatsioon põhiseaduse vastaseks, mis annab lootust, et apellant saab edaspidi oma tegevust kütusevaldkonnas jätkata. Tulenevalt tagatise nõudmisest ja majandustegevuse registris mitteregistreerimisest on apellandi põhitegevus olnud takistatud, mistõttu on majanduslik olukord ja finantsseis muutunud problemaatiliseks. Apellandil puuduvad sellised rahalised vahendid, et tasuda nõutav riigilõiv.
4. Tartu Ringkonnakohus andis 24.10.2011 kirjaga tulenevalt Riigikohtu Üldkogu seisukohast 12.04.2011 otsuses nr 3-2-1-62-10 menetlusabi taotlejale tähtaja – 20 päeva kirja kättesaamisest – ringkonnakohtule põhjendada, miks riigilõivu ei saa või ei ole põhjendatud tasuda asja suhtes varalist huvi omavate

§ 183lg-s 2 loetletud isikute (apellandi osanike) poolt.

Samuti tegi ringkonnakohus menetlusabi taotlejale ettepaneku esitada samaks tähtajaks kohtule oma seisukoht ka selles, millise suurusega riigilõivu osamakseid oleks apellant võimeline tasuma. Tankla OÜ viidatud kirjale ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tankla OÜ-le menetlusabi andmine ning tema vabastamine riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 21.06.2011 otsuse peale ei ole põhjendatud.
2. Tankla OÜ esitatud apellatsioonkaebuselt kuulub arvestades RLS § 57 lg-t 1 ja lg-t 22 ning Lisa 1 sätteid tasumisele riigilõiv summas 479,33 eurot. 2
3. Ringkonnakohus arvestab taotluse lahendamisel eelkõige Riigikohtu Üldkogu poolt 12.04.2011 otsuses nr 3-2-1-62-10 avaldatud seisukohti. Riigikohus tunnistas eelnimetatud lahendiga põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 183

lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Riigikohus on 12.04.2011 otsuses nr 3-2-1-62-10 märkinud, et eraõiguslikule juriidilisele isikule menetlusabi andmisel on võimalik kohaldada

§ 181

.

§ 181

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigikohus on ka leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul tuleb menetlusabi andmisest keeldumise alusena kõne alla mh

§ 182

lg 2 p-s 2 sätestatu, mille järgi ei anta menetlusabi, kui taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Riigikohus pidas eraõigusliku juriidilise isiku puhul võimalikuks analoogia alusel kohaldada osaliselt ka

§ 183lg-s 2 sätestatud piirangut.

Seega võib menetlusabi taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja suhtes varalist huvi omavad isikud nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Samuti leidis Riigikohus, et eraõigusliku juriidilise isiku majandusliku seisundi hindamisel on vaja kaaluda menetlusabi andmata jätmise majanduslikke tagajärgi isiku jaoks. Kohtumenetluse tarbeks riigilõivu maksmise kohustuse kehtestamine ei tohi vähemalt üldjuhul kaasa tuua juriidilise isiku lõpetamist. 7. Ringkonnakohus leiab, et Tankla OÜ menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 186

lg 5 alusel võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 186

lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Ringkonnakohus on andnud apellandile 24.10.2011 kirjaga tähtaja 20 päeva kirja kättesaamisest kohtule täiendavate andmete esitamiseks – põhjendamiseks tulenevalt Riigikohtu Üldkogu seisukohtadest 12.04.2011 otsuses nr 3-2-1-62-10, miks riigilõivu ei saa või ei ole põhjendatud tasuda asja suhtes varalist huvi omavate

§ 183lg-s 2 loetletud isikute (antud juhul apellandi osaniku) poolt.

Samuti tegi ringkonnakohus apellandile ettepaneku esitada oma seisukoht ka selles, millise suurusega riigilõivu osamakseid oleks apellant võimeline tasuma. Apellant ringkonnakohtu kirjale ei vastanud ning kohtule nõutud andmeid ei esitanud. Kuna apellant ei ole esitanud ringkonnakohtule Riigikohtu Üldkogu seisukohtadest otsuses nr 3-2-1-62-10 tulenevalt antud menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid ja põhistusi, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas asjas esineb alus apellandile riigilõivu tasumiseks menetlusabi määramiseks, ning taotlus tuleb jätta

§ 186lg 6 alusel rahuldamata.

3 Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa ei ole suur, ei takista menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine apellandil kaebeõiguse teostamist. Apellant ei ole esitanud kohtule avaldust enda pankroti väljakuulutamiseks ning ringkonnakohus leiab, et vahendite leidmine riigilõivu tasumiseks summas 479,33 eurot ei saa olla äriühingule ülejõu käiv. 8. Kuna apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ning anda apellandile võimalus puuduse kõrvaldamiseks ja riigilõivu 479,33 eurot tasumiseks. Apellandil tuleb määratud tähtpäevaks Tartu Ringkonnakohtule teatada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 3401

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4 Viivi Tomson