KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise, Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2102 Haldusa

§ 212lg 1 teises lauses sätestatud juhul.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J I esitas 31.08.2011 halduskohtule kaebuse, millega palus kohtul lugeda tuvastatuks, et ta töötas 01.01.1996 Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsioonis riikliku peainspektori ametikohal avalikus teenistuses. Samuti palus kaebaja tuvastada, et avalikus teenistuses töötas ta ajavahemikul 19.10.1980-01.04.
2. Kaebuse põhjendused: 3-11-2102 1) Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruse nr 1 „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ p-s 13 on nimetatud riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Põllumajandusministeeriumi 22.09.1992 käskkirja nr 108 p 1 kohaselt on Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsioon Eesti Vabariigi põllumajandusministri valitsemisalas tegutsev riigivalitsemisorgan. Seega töötas kaebaja avalikus teenistuses; 2) Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni direktori poolt jäeti täitmata avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 163 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuli kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates vormistada tagasiulatuvalt töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks.
3. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja töötamist ei vormistatud ATS § 163 lg 1 alusel ümber. Seega ei vormistatud ka töötamist teenistussuhteks. Lisaks ei viita ükski tõend sellele, et kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid.
4. Põllumajandusamet selgitas, et kaebaja nimetati Põllumajandusameti Pärnu keskuse peaspetsialisti ametikohale alates 01.01.2010 ning alates 05.04.2011 edutati ta keskuse juhataja asetäitja ametikohale. Tööraamatu andmetel on kaebaja töötanud 19.10.1980-06.11.1989 Pärnu Rajooni Agrotööstuskoondises põllumajanduse riikliku tehnilise järelevalve peainseneriinspektori ametikohal, 06.11.1989-31.03.1990 Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee Põllumajandusvalitsuses Põllumajanduse Riikliku Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peainspektori-inspektsiooni juhataja ametikohal ning 01.04.1990-01.04.1998 Eesti NSV Põllumajandustehnika Inspektsioonis riikliku peainspektori ametikohal. Eesti NSV Põllumajandustehnika Inspektsioon ei ole kaebaja töösuhet vastavalt ATS §-dele 161-164 ümber vormistanud ning teda ei ole võetud teenistusse ametisse nimetamise teel. Teenistusleht on kaebajale esmakordselt avatud 01.01.
6. Tallinna Halduskohtu 31.01.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgnevad: 1) asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajat vastavalt ATS § 163 lg-le 1 teenistusse nimetatud. Seega ei olnud kaebaja 01.01.1996 avalikus teenistuses. Kuna kaebajat ei nimetatud ametisse, ei saanud teenistussuhet tekkida. Asjaolu, et kaebaja töötas riigi ametiasutuses, ei tähenda, et tema poolt täidetud tööülesanded olid omased avaliku võimu teostamisele; 2) ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja oleks tulnud ametisse nimetada, ei saanud kaebajal ilma töölepingut ümber vormistamata teenistussuhet tekkida. Kohus ei saa nimetada isikut teenistusse ega luua kohtuotsusega õigussuhteid, mis oleksid saanud tekkida üksnes juhul, kui isik oleks nimetatud teenistusse ametiasutuse poolt; 3) kui kaebaja on seisukohal, et Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsioon oleks pidanud ta teenistusse nimetama ning asutus ei teinud seda ATS § 163 lg-s 1 märgitud alusel ja tähtajal, oli kaebajal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ATS § 160 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. J I apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 31.01.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastuväited kohtuotsusele: 1) kohtuotsuse viide ATS §-le 160 ei ole õige. Kaebajal ei olnud kohustust kontrollida, et ametiisik, kellele oli pandud kohustus nimetada töölepingu alusel tööle võetud ametnikud teenistusse, oma kohustusi korrektselt täidaks. Et selle kohustuse täitmata jätmisega kaasnenud õiguste riive kõrvaldada, ongi kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse ning see õigus tuleneb

§ 45lg-st 2; 2

§ 2

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel; 3) halduskohus on leidnud, et asjaolu, et kaebaja töötas riigi ametiasutuses, ei tähenda, et tema poolt täidetud tööülesanded olid omased avaliku võimu teostamisele. Nimetatud kohtu seisukohast võib järeldada, et kohus ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja täitis avaliku võimu ülesandeid, pidanud piisavaks. Kohus oleks pidanud tõendite puudulikkusele kaebaja tähelepanu juhtima või koguma tõendeid ise; 4) 03.10.2011 määrusega kaasas kohus menetlusse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo. Kohtuotsuses on kaasatud isikuks märgitud aga Sotsiaalkindlustusamet, kes on ka omapoolse arvamuse kohtule esitanud. Seega on arvamuse esitanud menetlusse mitte kaasatud isik.

1. Sotsiaalkindlustusamet ja Põllumajandusamet jäid halduskohtule esitatud arvamuste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Halduskohtu otsus on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu varasema kohtupraktikaga sarnastes vaidlustes (vt nt 02.10.2008 otsus haldusasjas 3-08-186).
3. Kaebaja küll töötas ametiasutustes, mis on ATS 182 lg 2 alusel arvatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud nimekirja, kuid eeltoodu pole piisav selleks, et nendes ametiasutustes töötamine arvata teenistusstaaži hulka. ATS § 182 lg-st 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2009 otsus haldusasjas 3-08-2661). Selleks aga oleks tulnud isik ATS § 163 lg 1 alusel teenistusse võtta. Ringkonnakohus selgitab kaebajale veelkord, et kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, siis teenistussuhet ei tekkinud. Siinkohal ei ole määravad kaebaja väited ning esitatud tõendid, mille kohaselt olid tema poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele. Avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud. Halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Seega ei saa kohus ka nimetada isikut teenistusse või luua oma kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani poolt.
4. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus õigesti andmata sisulise hinnangu sellele, kas kaebaja täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte. Kohus on õigesti viidanud ka sellele, kuidas kaebaja oleks saanud efektiivselt oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei pidanud kontrollima, kas töösuhteid teenistussuhteks ümber vormistav isik täidab nõuetekohaselt oma tööülesandeid, küll pidi aga kaebaja oma õiguste riive ilmnemisel astuma samme nende õiguste kaitseks. Tuvastamiskaebuse esitamise kriteerium – isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid – ei ole kohaldatav juhul, kui isik on jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid õigeaegselt kasutamata. 3