3-10-553/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-553 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin Vangla toimingute Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. Sergei Jerin esitas
7. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja nööri otsas oleva nimesildi kandmise kohustuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt näeb vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 ette, et kinnipeetav on kohustatud kandma riietusele õmmeldud nimesilti. Seetõttu on VangS § 46 lg-ga 1 vastuolus Viru Vangla poolt kinnipeetava nimesildi kinnitamine nööri külge ning selle kaelapanemise ja kandmise kohustamine. Samuti palutakse arutada toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Vaidlustatud toiming seisneb selles, et vanglas küsitakse loendustel kinnipeetava perekonnanime. Põhjendatud huviks märgitakse tulevikus kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsus.
8. Tartu Halduskohtu
9. märtsi
10. a määrusega tagastati S. Jerini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt tõlgendas halduskohus S. Jerini kaebust kohustamiskaebusena (jätkuva toimingu lõpetamise ning toimingu sooritamiseks kohustamise kaebusena) ning kuna S. Jerin ei olnud enne kohtule kaebuse esitamist läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tagastas kaebuse selle esitajale. S. Jerin esitas selle määruse tühistamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule.
11. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.
12. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu
13. märtsi
14. a määrus ja asi saadeti menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei nähtunud halduskohtu määrusest, et halduskohus oleks täielikult välja selgitanud kaebuse eseme ja asjakohased nõuded. Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebuse täpne ese ja kaebuse nõuded ning alles siis on võimalik otsustada nende nõuete lubatavuse üle.
15. Tartu Halduskohus jättis 06.09.
16. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega esitatud kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, so kaebuse eseme ja nõude täpsustamiseks.
17. S. Jerini 13.09.
18. a selgituse (pealkirjastatud kaebusena) kohaselt nööri kandmine kaelas ja sinna otsa riputatud nimesildi kandmine rikub EL Põhiõiguste Hartat. Kinnipidamiskohas viibimine ei pea kandma inimväärikust alandavat iseloomu. Kaebajal on õigus nõuda toimingute lõpetamist, mis rikuvad Konventsiooni ja VangS § 46 lg-et 1, tegevuse tagajärgede likvideerimist ja kahju hüvitamist. Kaebaja selgitas, et määratleb kahju ja esitab kohtule tulevikus kahju hüvitamise kaebuse.
19. Tartu Halduskohtu 19.10.
20. a määrusega tagastati S. Jerini kaebus HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel. Halduskohus leidis, et kaebaja oli esitanud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, kuid selle iseseisev esitamine on põhjendatud vaid juhul, kui õigusvastasuse tuvastamine annab isikule iseseisvalt reaalse eelise või õigusliku kasu. Kaebaja on põhjendatud huvina välja toonud soovi esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Käesoleval juhul ei saa põhjendatud huvi seisneda kahju hüvitamise nõude esitamises, kuna kaebaja ei ole välja toonud aluseid, mis annaks õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS § 9 lg 1) kohaselt. Samuti ei nähtu kaebusest, et vastustaja tegevusega oleks võinud tekkida kaebajal selline mittevaraline kahju, mis nõuaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Seega oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ja lisaks sellele tulenevad vaidlustatud kohustused, kanda kaelas nimesilti ja öelda loendusel oma nimi, kehtivast ja õigeaegselt vaidlustamata haldusaktist (üldkorraldusest). Kaebaja on valinud oma õiguste kaitseks vale kaitsevahendi. Tema õiguste oletatava rikkumise vältimiseks oleks kohasem esitada tühistamiskaebus. Sellise kaebusega on kaebajal aga õigus pöörduda kohtusse tingimusel, et ta enne läbib kohustusliku kohtueelse menetluse, mida kaebaja antud juhul teinud ei ole. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangistusseadust ja sellest tulenevaid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 46 lg 1 kehtestab, et kinnipeetav peab kandma riietusel nimesilti. Seda, millised andmed nimesildile märgitakse ja kuidas see kinnipeetavale antakse, õigusaktid ei reguleeri. Seega on Viru Vanglal kohustus anda kaebajale nimesilt ning vanglal on tulenevalt VangS § 11 lg-st 1 ja HMS §-st 107 õigus kaalutlusõiguse alusel ise otsustada, millisel viisil ja korras seda teha. Viru Vangla kodukord on aga üldkorraldus, mis on halduskohtus vaidlustatav. Halduskohus märkis veel, et S. Jerini poolt vaidlustatud toimingute aluseks on Viru Vangla kodukord kui haldusakt, mille vaidlustamine on tähtaja möödumise tõttu ja ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubamatu ja seetõttu ei aita S. Jerini kaebuse eesmärkidele kaasa ka selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine. Haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ka selle õigusvastasusest hoolimata. Kirjeldatu 2 alusel puudub S. Jerinil ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus põhjendatud huvi puudumise tõttu ning kaebus kuulub tagastamisele.
21. S. Jerin esitas halduskohtu 19.10.
22. a määruse tühistamiseks määruskaebuse ja esitas selles ka taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. S. Jerin leidis, et asi tuleks saata lahendamiseks Riigikohtule, kuna kahe esimese astme kohtud ei vasta EIÕK-i nõuetele. Samuti ei ole kaebaja kohustatud selgitama kohtule seadust, kui VangS § 46 lg 1 ütleb selgelt, et kinnipeetav peab nimesilti kandma riietel, mitte nööriga kaelas. Seega tuleb haldusakt, milles öeldakse, et kinnipeetav peab kandma nimesilti nööriga kaelas, tunnistada kehtetuks. Kaebaja taotles ka kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 alusel, kuna halduskohus tegi õigusvastase lahendi.
23. Tartu Halduskohus jättis 11.11.
24. a määrusega rahuldamata S. Jerini taotluse vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest põhjendusega, et kuigi kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, ei anna see alust esitatud taotlust rahuldada, kuna esitatud määruskaebus halduskohtu 19.10.
25. a määruse vaidlustamiseks on ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. S. Jerin esitas halduskohtu 11.11.
27. a määruse tühistamiseks määruskaebuse, milles leidis, et Eesti I ja II astme kohtud ei vasta EIÕK garantiidele, mistõttu tuleb asi lahendada kohe Riigikohtus. Kuna kaebaja vaidlustas seadust, siis ei pea ta vaidemenetlust läbima. Kuna kohus pani oma tegevusega toime väärteo, siis on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 alusel ja ringkonnakohus peaks kahjusumma suuruse kindlaks määrama.
28. Viru Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et selle rahuldamiseks ja halduskohtu 11.11.
29. a määruse tühistamiseks ei ole alust, kuna määruskaebus 19.10.
30. a määruse vaidlustamiseks on ilmselgelt perspektiivitu, sest see on sisuliselt põhjendamata. Samuti on halduskohus kaebuse põhjendatult tagastanud HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 11.11.
32. a määruse tühistamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti S. Jerini määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata jätnud põhjusel, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu määruskaebusega.
33. S. Jerini poolt 19.10.
34. a määruse peale esitatud määruskaebus on perspektiivitu järgnevatel põhjustel. Eesti õiguskorras puudub norm, mis võimaldaks vastavalt kaebaja soovile saata asju lahendamiseks otse Riigikohtule, jättes vahele esimesed kaks kohtuastet. Väide, et esimese astme kohtud ei vasta EIÕK nõuetele, on paljasõnalised. Alusetud ja põhjendamata on S. Jerini väited, et Eesti esimese ja teise astme kohtud ei vasta EIÕK art-tes 6 ja 55 sätestatud tagatistele, mille tõttu puudub kaebajal EIÕK art-tes nimetatud tõhus kohtulik kaitse. 3
35. Asjakohatu on määruskaebuses toodud viide RVastS § 15 lg
36. Nimetatud säte reguleerib kahju hüvitamist, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ja kohtuvea puhul. Käesolevas asjas see säte ei kohaldu.
37. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei oleks olnud ka väide, mille kohaselt soovis kaebaja, et haldusakt, milles öeldakse, et kinnipeetav peab kandma nimesilti nööriga kaelas, tunnistataks kehtetuks (tühistataks). Nimesildi kandmist ja loendusel oma nime ütlemist reguleerib Viru Vangla kodukord, mis on üldkorraldus e. haldusakt. Kui kaebaja soovib kohtult kodukorra mõnede sätete tühistamist, on selle kaebuse lubatavuse eelduseks aga VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ning kaebuse tähtaegne esitamine. Üldkorralduse tähtaja arvestamist on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud näiteks 13.02.
38. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-95-07, p-des 13-
39. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks halduskohtule algselt esitatud kaebuses või ka selle täpsustuses esitanud Viru Vangla kodukorra punktide tühistamise nõude ja väitnud ning tõendanud kohtueelse korra läbimist.
40. Kuna 01.03.2010 esitatud kaebuses taotles kaebaja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis seondusid kohustusega kanda nimesilti kaelas ja ütelda loenduse ajal vanglaametnikule oma nimi ning märkis põhjendatud huvina ära kahju hüvitamise taotluse soovi ja viitas ka 13.09.2010 esitatud selgituses endiselt sellele, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude, kuna vangla teeb toiminguid, milleks tal ei ole õigusi ega volitusi, siis on halduskohus käsitlenud kaebust õigesti tuvastamiskaebusena. Arvestades põhjendatud huvina välja toodud soovi esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue, kuna nõudmistega kanda nimesilti nööriga kaelas ja öelda loendusel vanglaametnikule oma nimi on väidetavalt alandatud kaebaja inimväärikust (tl 5), leidis halduskohus samuti õigesti, et esitatud tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlustatud toimingutega ei ole kaebajale tekitatud sellist kahju, mida saaks RVastS § 9 lg 1 alusel välja mõista, so kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, kuna S. Jerini poolt vaidlustatud kohustused tulenevad haldusaktist, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, mistõttu ei aita S. Jerini kaebuse eesmärkidele kaasa ka selle haldusakti alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue. Haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik isegi siis, kui haldusakt on õigusvastane. Kuna kaebuses märgitud ja väidetavalt õigusvastased vangla toimingud tulenevad kehtivast haldusaktist, siis on S. Jerinile hüvitise väljamõistmise välistatud ka seetõttu, et vangla toimingud ja kaebaja kohustus tulenevad kehtivast ja õigeaegselt vaidlustamata haldusaktist – Viru Vanga kodukorra p-dest 4.1.6, 7.4 ja 7.
42. Ringkonnakohus peab määruskaebuse perspektiivitusega seoses vajalikuks viidata ka osaliselt analoogse sisuga haldusajas nr 3-08-2298 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 26.03.
43. a määrusele, millega jäeti rahuldamata määruskaebus halduskohtu 01.12.
44. a määruse tühistamiseks, millega samuti esitatud tuvastamiskaebus tagastati. Ka viidatud asjas vaidlustas kinnipeetav vangla toimingut seoses kohustusega kanda kaelas nimesilti ja ringkonnakohus leidis 26.03.
45. a määruses, et kaebajal ei saa olla sellise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Isegi kui kaelakaardi kandmise kohustus riivaks privaatsust, on tegu sedavõrd tähtsusetu riivega, millest ei saa tekkida kahju hüvitamise nõuet ega preventiivset huvi nimesildi kaelaskandmise nõude vältimiseks tulevikus. 4 Riigikohus jättis selles asjas 21.05.
46. a määrusega kinnipeetava määruskaebuse ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks menetlusse võtmata, kui ilmselgelt põhjendamatu määruskaebuse.
47. Kuna kaebajal puudus ka käesolevas asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt põhjendatud huvi, on halduskohus õigesti esitatud kaebuse HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel tagastanud ja jätnud 11.11.
48. a määrusega põhjendatult rahuldamata S. Jerini taotluse vabastada ta kaebuse tagastamise määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, sest 19.10.
49. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu 19.10.
50. a määruse muutmiseks või tühistamiseks. Agu Timmi Mati Kartau 5 Maili Lokk