← Eesti

3-12-630/25

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. august 2012, Tartu Haldusasi Vassili Popovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Vassili Popovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vassili Popov Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-630 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Vassili Popov esitas
  7. märtsil 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus Viru Vanglalt tema kasuks mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõista 3600 euro suurune hüvitis. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale mittevaraline kahju sellest, et vanglaametnik koostas kaebaja iseloomustuse, milles esitas selleks pädevust omamata ebaõigeid ja põhjendamatuid väiteid kaebaja psüühilise tervise kohta. Antud iseloomustust arvestati, kui kaebaja jäeti karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamata. V. Popov leiab, et sellega tekitati talle kahju, mis on võrdne alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahjuga. Eelnevalt oli V. Popov esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale, kuid vangla jättis taotluse rahuldamata. Kaebuses esitas V. Popov menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
  8. Tartu Halduskohtu
  9. aprilli
  10. a määrusega jäeti V. Popovi menetlusabi taotlus rahuldamata, jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei luba kaebuse väited ja kohtu poolt välja nõutud dokumendid eeldada, et kaebusel oleks erilisi edulootusi ja kaebaja võiks selle abil saavutada oma eesmärki. Kaebuse väited viitavad selgelt mittevaralisele kahjule. Vastava kahju hüvitamine on riigivastutuse seaduse alusel võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, au või hea nime teotamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise korral. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ettevalmistamine teostatakse küll vangla poolt, kuid tegemist on kriminaalmenetluse toiminguga, mille osas teeb otsustuse maakohus. Kinnipeetaval on võimalik vastav maakohtu kohtumäärus vaidlustada, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ennetähtaegset tingimisi vabastamist ning seetõttu ei saa vastav otsustus ega selle aluseks olevad dokumendid talle ka riigi poolt hüvitatavat kahju tekitada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  11. V. Popov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  12. aprilli
  13. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest või lubada tasuda riigilõiv pärast kohtumenetluse edukat lõppemist. Määruskaebuses leiab V. Popov, et halduskohus jättis ta ebaõiglaselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Kaebaja on kinnipeetav, kes ei tööta ja tal puuduvad pidevad sissetulekud. Samuti ei arvestanud halduskohus kaebaja sissetulekutest maha isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahendite muretsemiseks tehtavaid kulutusi.
  14. Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  16. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et V. Popovil pole piisavalt sissetulekut, et ta saaks nõutava riigilõivu ära tasuda. Kaebaja isikukonto väljavõttest (tl 15) nähtub, et V. Popovi nelja viimase kuu sissetulek on olnud XXX,XX eurot. Sellest saab maha arvata kinnipeetud summa suuruses XXX,XX eurot. V. Popovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega XX,XX eurot ((XXX,XX-XXX,XX):4x2). Ühtlasi on kohus jõudnud õigele järeldusele, et ainult sellest, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on väiksem kui tasumisele kuuluv riigilõiv (antud juhul on tekitatud kahju kaebaja hinnangul 3 600 eurot, järelikult on tasumisele kuuluv riigilõiv 180 eurot), ei tulene kaebajale positiivset otsust riigilõivust vabastamise suhtes. Kaebus peab omama ka eduväljavaateid ning siinkohal nõustub Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
  17. aprilli
  18. a määruse punktides 3 ja 4 toodud põhjendustega. Kaebaja pole oma määruskaebuses ja selle täienduses esitanud väiteid ja tõendeid, mis lubaksid kaebuse perspektiivikuse suhtes teistsugust seisukohta võtta. Seega tuleb V. Popov jätta riigilõivu tasumisest vabastamata. Maili Lokk Agu Timmi 2 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.