p 2 ja § 158 alusel raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palub vabastada pankrotihaldur Ene Ahas võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja määrata võlgniku dokumentide hoidjaks A K. Lisaks on haldur esitanud taotluse, milles palub kinnitada pankrotimenetluses halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused (kulud ja massikohustused) summas 187,33 eurot ja hüvitada kulud pankrtotivara arvelt ning määrata haldurile tasu summas 3 430,39 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 132,03 eurot. Kohtule on edastanud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 06.12.2011, mille kohaselt alustati pankrotihalduri esitatud kuriteoteate alusel võlgniku suhtes 09.08.2011 kriminaalmenetlust (kriminaalasjas nr 11230110914) KarS § 385 lg 1 tunnustel selles, et võlgnik esitas pankrotimenetluse kestel ebaõigeid andmeid temale kuuluva vara kohta, jättes avaldamata teabe temale kuuluva korteri (pandiese) XXXTallinnas kasutamiseks PO sõlmitud 30.04.2009 üürilepingu kohta ning varajas vara, milleks on üüritulu. Menetluse käigus esitati võlgnikule kahtlustus KarS § 385 lg 1 ja 373 järgi. Kriminaalmenetlus on käesolevaks ajaks lõpetatud KrMS § 202 alusel, kuna võlgniku süü KarS §§-de 385 lg 1 ja 373 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ei olnud suur ning menetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt: I Üldandmed: 25.04.2011 kuulutas kohus välja A K pankroti. 12.05.2011 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, mis kinnitas pankrotihalduriks Ene Ahase ja jättis pankrotitoimkonna moodustamata. 10.08.2011 toimus nõuete kaitsmise üldkoosolek, 02.09.2011 kinnitas kohus jaotusettepaneku. II Andmed pankrotivara ja selle müügist laekunud raha kohta: Pankrotivara koosseisus oli hüpoteegiga koormatud korteriomand (registriosa nr XXX), asukohaga XXXTallinn, mille müügist laekus 20 750 eurot ja mis pärast pankrotimenetluse 2
lg 1 p 1) rahuldamisjärgu nõudena tunnustati Swedbank AS nõuet summas 40 710,87 eurot.
lg 2 kohaselt, pandieseme müügist laekunud summast 20 750 eurot oli võimalik pankrotimenetluse kulude katteks kinni pidada maksimaalselt 15/100, so 3 112,50 eurot, seega kujunes eesõigusnõuet omavale võlausaldajale Swedbank AS jaotise alusel välja makstavaks summaks (20 750 – 3 112,50 = ) 17 637,50 eurot.
lg-te 3 ja 4 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuded ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, koos
lg 1 p 2 rahuldamisjärgus.
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate nõuete koosseisus tunnustati AS SEB Liising nõue kogusummas 7 097,04 eurot. Vahendite puudumise tõttu
lg 1 p 2 rahuldamisjärgus nõuet omavatele võlausaldajatele teostatud väljamakseid ei teostatud. V Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pankrotivara (pandieseme) müügist laekus 20 750 eurot. Pankrotivara koosseisus oli korteriomand (registriosa nr XXX), asukohaga XXX, Tallinn. Tegemist oli 1-toalise korteriga, üldpinnaga 29,80 m2, millele oli seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks. VI Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: 6.1 Andmed veel müümata pankrotivara kohta Pankrotivarast on võõrandamata OÜ CC(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 21 000 krooni, mis moodustab 50% osakapitalist (osakapital kokku 42 000 krooni; majandustegevus lõppes 2009) ning OÜ V (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustab 100% osakapitalist (40 000 krooni). Ostuhuvi puudumise äriühingute osade vastu on põhjustanud asjaolu, et kumbki ühing ei olnud tegutsev, puudus täpne teave nende majandusliku seisu kohta, ühel juhul oli tegemist 50% osalusega osakapitalist. Lisaks asjaolu, et äriühingu asutamine on käesoleval ajal jõukohane igaühele. Võlausaldajatel puudusid vastuväiteid sellele, et nimetatud vara jääb võõrandamata, kuna võõrandamata jätmiseks on tingitud objektiivsetest põhjustest. 6.2 Teistelt isikutelt saada olev vara Haldur ei ole tuvastanud sellise vara olemasolu, v.a. pankrotivõlgniku poolt menetluse kestel omastatud üüritulu perioodil aprill-juuni, 145 eurot kuus. Jaotusettepaneku koostamise seisuga ei ole võlgnik omastatud summat pankrotimenetluses kasutusel olevale võlgniku pangakontole tasunud. VII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur tegevuseks on olnud võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, pankrotivara säilimise tagamine ja vara müügi korraldamine; haldur on koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajale, suhelnud menetlusosalistega; selgitanud olemasolevate andmete põhjal välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; esitanud kuriteoteate; koostanud jaotusettepaneku, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud võlausaldajatele ning kinnitamiseks kohtule; koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud võlausaldajatele ning kinnitamiseks kohtule. VIII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eeldusel, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri taotletud suuruses, sh rahuldab halduri tasu taotluse, jäävad A K pankrotimenetluses rahuldamata võlausaldajate nõuded järgmises ulatuses:
lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluvad nõuded: Jrk Võlausaldaja Võlausaldaja nõue Rahuldatud osa Rahuldamata 1 Swedbank AS 20 750,00 17 637,50 3 112,50
S § 385 lg 1 alusel. XII Muud tähtsust omavad asjaolud, arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta: Pankrotivõlgnik ei ole andnud haldurile üle pankrotimenetluse kestel (perioodil aprill-juuni) korteri väljaüürimisest saadud üüritulu. Samuti ei ole võlgnik täitnud nõuetekohaselt pankrotiseadusest tulenevat teabe andmise kohustust (ei ole esitanud õigeid andmeid elukoha kohta, varajanud pankrotivara koosseisus olnud korteri (korteriomandi) väljaüürimise fakti ja 5
lg 2 p 5 mõttes.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 sätete kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on 14.03.2012 määrusega teinud A K võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul arvates määruse avalikult teatavakstegemisest A K pankrotimenetluse raugemise vältimiseks menetluskulude katteks kohtu tagatiste kontole 4000 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Aruande kohaselt A K realiseeritavat vara ei ole. Pankrotivarasse kuulunud pandiese on müüdud, pandieseme müügist saadud raha on jaotise alusel välja makstud. Pankrotivarast on müümata kahe majandustegevuse lõpetanud osaühingu võlgnikule kuulunud osad, mis ei ole äratanud kelleski ostuhuvi, kuna on ilmselt väärtusetud. Võlausaldajad on andnud haldurile kirjaliku nõusoleku nimetatud osaühingute osade müümata jätmiseks. Võlgnikul teistelt isikutelt vara saada ei ole. Asjas on tuvastamist leidnud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub sissetulek, puuduvad vahendid, mille arvelt saaks pankrotimenetluse kulusid katta. Võlausaldajad ei ole avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse kulude enda kanda võtmiseks. Kohus, arvestades eeltoodut, tutvunud pankrotihalduri esitatud aruandega ja selle lisadega ning võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
Deposiiti tasutud ei ole. Aruandest nähtuvalt leidis halduri kinnitusel tuvastamist, et võlgniku käitumises esinesid KarS §-s 385 sätestatud kuriteo tunnused, mistõttu esitas pankrotihaldur Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate. Võlgniku suhtes algatati kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 11230110914) KarS § 385 lg 1 alusel, füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu. Menetluse käigus ilmnes kahtlus teisegi kuriteo toimepanemise kohta - KarS § 373 alusel kvalifitseeritav pankrotivõlgnikule kehtestatud ärikeelu rikkumine (kuna võlgnik ei astunud tagasi OÜ CC juhatuse koosseisust). 6
Halduri aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud võlausaldajate esitatud nõuetele vastuväite, mistõttu kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on raha saamata jäänud järgmiselt: Swedbank AS - rahuldamata nõue 23 073,37 eurot, AS SEB Liising – rahuldamata nõue 7 097,04 eurot.
lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.
65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Haldur palub kinnitada ja Ene Ahase kasuks pankrotivarast välja mõista aruandes märgitud halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 187,33 eurot (sh massikohustused (ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiad ja väljatrükid, jms) 161,77 eurot ja menetluskulud 25,56 eurot), märkides, et kohtu poolt jaotusettepaneku kinnitamise järgselt haldur kulutusi tehtud ei ole. Haldur on taotluses märkinud, et aruande projekt on edastatud võlgnikule ja võlausaldajatele tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vastuväiteid aruandele, sh aruandes sisalduva halduri tasu ja kulude kohta, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et halduri taotlus menetluskulude 187,33 eurot kinnitamiseks ja hüvitamiseks pankrotivara arvelt on põhjendatud, halduri poolt tehtud kulutused summas 187,33 eurot (sh massikohustustele (ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiad ja väljatrükid, jms) 161,77 eurot ja teadete avaldamisel tasutud riigilõiv 25,56 eurot) on halduri kohustuste täitmiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud ning tuleb kinnitada ja hüvitada haldurile summas 187,33 eurot pankrotivara arvelt. Lisaks palub pankrotihaldur Ene Ahas kohtul määrata A K pankrotihaldurile tasu menetluse kestel halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud summast 20 750 eurot lähtuvalt,
lg-s 1 sätestatud alammääras, summas 3 430,39 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 132,03 eurot. Pankrotivaras olemasolevate vahendite arvelt on võimalik tasu välja maksta osaliselt, summas 1 108,68 eurot, millelt tuleb tasuda sotsiaalmaksu 365,86 eurot. Tuginedes
lg 1 ja § 150 lg 4 palub haldur tasu osalist välja mõistmist võlgnikult, seda osas, milles ei ole võimalik halduril tasu saada pankrotivara arvelt ehk summas 2 321,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 766,16 eurot, (kokku 3 087,87 eurot). Pankrotivõlgnikul on võimalus hüvitada menetluse kulud halduri tasu näol pärast pankrotimenetluse lõppemist omandatava vara ja sissetuleku arvelt. Kuna maksejõuetuse 7
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Ene Ahas A K pankrotihalduri kohustustest. Koos pankrotivaldusega esitas A K 02.03.2011 Harju Maakohtule ka avalduse füüsilisest isikust võgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur seisukohal, et pankrotivõlgnik on varjanud tulusid, jättes haldurile üle andmata üüritulu, samuti pole võlgnik täitnud nõuetekohaselt pankrotiseadusest tulenevat teabe andmise kohustust (pole esitanud õigeid andmeid elukoha kohta, on varajanud pankrotivara koosseisus olnud korteriomandi väljaüürimise fakti), mida võib pidada raske hooletusega pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumiseks
A K võlausaldajad Swedbank AS ja AS SEB Liising on edastanud kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei toeta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud vabastamisele eelnevas pankrotimenetluseses võlgniku kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 1 kohselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
lg 2 kohasaelt peab võlgnik kohustustest vabastamise avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et pankrotimenetluse käigus leidis tuvastamist, et võlgnik on pankrotiavalduses ja pankrotimenetluse alguses esitanud kohtule ja haldurile ebaõigeid andmed elukoha kohta, samuti varjanud pankrotivarasse kuulunud korteriomandi (XXX Tallinnas) suhtes kehtiva üürilepingu olemasolu ja sellega seonduvaid asjaolusid. Võlgnik ei kasutanud nimetatud korteriomandit elukohana, kuigi nimetas ja tutvustas korterit sellena. Võlgnik on rikkunud
kohast teabe andmise kohustust ning
lg 1 sätestatud ärikeeldu, mida võb pidada tahtlusega pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumiseks
S § 385 lg 1 ja 373 alusel: füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise (KarS § 385 lg 1 alusel) ning pankrotivõlgnikule kehtestatud ärikeelu rikkumise (KarS § 373 alusel), kuna OÜ CC juhatuse liikmena ei astunud võlgnik tagasi juhatuse koosseisust. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et A K avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.