) § 73 lg 2 alusel, et loetletud päraldised kuuluvad kaebuse esitajale ja nimetatuid mitte arestida ja arestimise aktis kajastada, et kaebuse esitaja on arestitud kinnisasja otsene valdaja. Samuti avaldas kaebuse esitaja, et ehitistel puudub kasutusluba, millest oli kaebuse esitada teada saanud vahetult enne kinnisasja ülevaatust kohtutäituri poolt, paludes ka märgitud asjaolu kanda arestimisakti märkuste lahtrisse märkena. Kohtutäitur koostas 02.08.2011.a. kinnisasja arestimise akti, millest avaldaja sai teada, et arestimisakti märkustes ei kajastanud avaldajale kuulunud vara ega asjaolu, et elamul puudub ehitusluba. 12.08.2011.a. esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele paludes tühistada aresti kaebuse esitajale kuuluvatele päraldistele elamu boksides A ja B. Kaebuse kohta tegi kohtutäitur 02.09.2011.a otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kaebust 02.09.2011.a. kohtutäituri otsusele avaldaja ei esitanud, kuna kohtutäitur teatas kaebuse esitajale kohtule kaebuse esitamise tähtaja jooksul (s.o 05.09.2011.a), et kaebuses nimetatud arestitud ese kinnistu registriosa nr XXX sellel asuvate oluliste osadega puudub, kuna võlgnik on kohtutäituri kontrolli all moodustanud 01.09.2011.a kandega kaks korteriomandit nimetustega XXX(registriosa nr XXX) ja XXX(registriosa nr XXX) (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud XXXja XXX). Kohtutäitur esitas kaebuse esitajale kaks uut arestimise akti kuupäevaga 05.09.2011.a, millega arestis kaks võlgniku korteriomandit – XXX ja XXX. Ka nendest arestimise aktidest ei nähtunud, et kaebuse esitajale kuuluvad järgmised XXX asuvad päraldised: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, sanitaartehnika loetelus: vann, vannisegistid, kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp, ülemise korruse rõduukse klaas. Sarnaselt puudub märge korteriomandis XXX asuvate avaldajale kuuluvate järgmiste päraldiste kohta: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, köögimööbel, sauna sisustus, sanitaartehnika (loetelus: kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp). Seetõttu esitas avaldaja kaebused kahe kohtutäituri poolt 05.09.2011.a. koostatud kinnisasja arestimise akti osas. Kohtutäitur 10.10.2011.a otsusega võlgniku kaebusi ei rahuldanud. Täitur leidis otsuses, et
sätestab nõuded andmetele, millised peavad olema kajastatud arestimise aktis ning et täituril puudub kohustus määrata arestitud asja otseseid ja kaudseid valdajaid. 3 Arestimise aktis sisaldub loetelu, mida on keelatud kinnisasjalt eemaldada. Kohtutäitur märkis otsuses, et avaldajal on õigus pöörduda kohtu poole hagiga
10.10.2011.a otsuse sai avaldaja kätte 11.10.2011.a
lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Avaldajat kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade üürnikku tuleb lugeda
lg 1 mõttes täitemenetluse osaliseks, kui muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seega on tal õigus
Kohtule esitatud kaebuses väidetu kohaselt sai kaebuse esitaja kohtutäituri 10.10.2011.a otsuse kätte 11.10.2011.a. Kohtule edastatud täiteasja materjalid ei võimalda teha otsuse kättetoimetamise aja kohta teistsugust järeldust. Seega on kaebus esitatud
MS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
§-s 143 märgitud andmeid, s.o sissenõude aluseks olev täitedokument; kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; kinnisasja päraldised ja olulised osad; kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Kinnisasja arestimisakti koostamisel tuleb
§-st 137 lähtuvalt arvestada lisaks
Kohtu hinnangul vastavad nii 02.08.2011.a kui 05.09.2011.a koostatud kinnisasjade arestimise aktid (vt toimik, II kd, lk 18-25, 70-75 ja 76-82 ülalosundatud nõuetele. Kohtutäituri käsitluse järgi on ta 05.09.2011.a koostatud aktidega parandanud 02.08.2011.a arestimise akte seoses arestitud kinnisasja korteriomanditeks jagamisega. Seega puudub alus kohustada kohtutäiturit kinnisasjade arestimise akte avaldaja poolt soovitud viisil täiendama. Kohus märgib, et võimalikud väheolulised vormistuslikud vead ei annaks veel alust arestimisakti tühiseks pidada.
kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral. 4 2-11-50902 10. Avaldaja on kaebustes soovinud muu hulgas väidetavalt temale kuuluva vara aresti alt vabastamist. Ilmselt ongi see avaldaja poolt kaebusega taotletav tegelik eesmärk. Samas ei ole kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus selleks praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Kaebusega ei ole avaldajal võimalik eelnimetatud eesmärki saavutada. Tulenevalt
§-st 73 ja §-st 222 tuleb isikul, kes nimetab arestitud vara enda omandis olevaks, esitada kohtusse vara arestist vabastamise hagi. Kohtutäituril ei ole pädevust lahendada vaidlust omandiõiguse üle ega ilma sissenõudja nõusolekuta vabastada vara aresti alt. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendites (vt nt: Riigikohtu 07.06.2004.a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-77-04, p 15 ja 3-2-1-78-04, p 14). Kui avaldaja leiab, et temale kuuluv vara on arestitud, on tal seega õigus esitada oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks
lg-te 1 ja 3 kohaselt sissenõudja ja võlgniku vastu (vt: Riigikohtu 14.02.2007.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06, p 8). Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei ole kohtutäituril pädevust lisaks valdussuhte ja registriandmete kontrollimisele muid omandiõigust tõendavaid dokumente või asjaolusid uurida. Kuivõrd kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust, ei too avaldaja poolt vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale vähemalt 02.09.2011.a otsuses (avaldaja 12.08.2011.a kaebuse kohta) eelnimetatud õiguslikke aspekte ka selgitanud, sh õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks (vt toimik, II kd, lk 63-64). Samuti on kõikides arestimise aktides selgitatud
lg 1 sisu, mille kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 11. Kaebuse esitaja väidab, et palus nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult kohtutäituril kanda arestimisakti märkuste lahtrisse märke
lg 2 alusel, et vaidlusalused päraldised kuuluvad kaebuse esitajale ja nimetatuid mitte arestida ja arestimise aktis kajastada. Kaebuses nimetatud arestimisaktides puuduvad märked vastuväidete esitamise kohta päraldiste kuuluvuse osas. Samas ei mõjuta avaldaja poolt esitatud vastuväidete fikseerimata jätmine arestimise kehtivust ega ka kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni täitemenetluses.
lg 1 kohase hagi vara arestist vabastamiseks peaks avaldaja esitama sõltumata sellest, kas arestimisakt märget vastuväite kohta sisaldab. Avaldaja poolt väidetavalt esitatud palve temale kuuluvaid päraldisi mitte arestida ja jätta arestimise aktis kajastamata rahuldamiseks puudus kohtutäituril õiguslik alus. Arestitud asja arestist vabastamine kohtutäituri poolt täitemenetluse ajal on võimalik
§-s 77 sätestatud alustel ja korras. Muu hulgas vabastab kohtutäitur
Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vabastab kohtutäitur asja arestist ka kolmanda isiku avalduse alusel, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja.
lg-s 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemist ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud. Igal juhul annab
lg 3 norm kohtutäiturile õiguse keelduda kolmanda isiku taotlusel asja arestist vabastamast.
Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lg-le 1 ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele, välja arvatud päraldised, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Samas tuleb arestimisel vallasasjade puhul eeldada valdaja omandit (AÕS § 90 lg 1), samuti valduse seaduslikkust ja heausksust (AÕS § 34 lg 2 ja § 35 lg 3). Asja omanik peab vaidluse korral tõendama, et selle valdaja valdab talle kuuluvat asja (AÕS § 82 lg 1). Sellest johtuvalt saab täitur arestimisel eeldada, et võlgniku valduses või talle kuuluvates ruumides asuvad kinnisasja päraldised kuuluvad võlgnikule. Nagu kohus on juba märkinud, ei too kolmanda isiku poolt vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist. Vara omanikul on õigus hageda asja aresti alt vabastamise kohtu korras (
Täitemenetluse käigus koostatud kinnisasjade arestimise aktides on kohtutäitur märkinud ära loetelu kinnisasja päraldistest ja olulistest osadest, mida on keelatud kinnisasjalt eemaldada. Kohtutäitur on 10.10.2011.a otsuses võlaõigusseaduse §-de 285 ja 286 normide alusel põhjendatult järeldanud, et juhul kui üürnik on teinud kinnisasjale parendusi või muudatusi, võib tal üürilepingu lõppemisel olla küll õigus mõistlikule hüvitisele, kuid see ei välista parenduste käigus kinnisasjale liidetud vallasasjade saamist kinnisasja päraldisteks või selle olulisteks osadeks, millele hüpoteek ka laieneb. 15. Kohtu hinnangul ei pidanud kohtutäitur arestimisaktis eraldi tähistama kinnisasjade otsest ja kaudset valdajat. Sundtäitmise läbiviimise seisukohalt puudub selleks vajadus. Vastavalt
lg-le 1 jäetakse arestitud kinnisasi võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada (välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul). Asja materjalidest nähtuvalt oli enne kinnisasjade arestimist sõlmitud avaldaja ja võlgniku vahel korteriomandite XXXning XXXsuhtes (algselt XXX) üürileping (vt toimik, II kd lk 196-200 ja III kd, lk 1). Lepingus oli muu hulgas määratletud kinnisasjade valdamise ja kasutamisega seonduv. Kaebuse esitaja on tema enda väidetest lähtuvalt üürilepingu alusel nende kinnisasjade otsene valdaja. Kohus nõustub kohtutäituri poolt 10.10.2011.a otsuses märgitud seisukohaga, et eeltoodust lähtuvalt saab kinnisasjade valitsemise ning kasutamise õiguse säilimist üürnikule käsitleda vastavalt
Juhul kui üürileandja rikub üürilepingust tulenevaid kohustusi, on üürnikul õigus rakendada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Täitur ei saa täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt anda õiguslikke hinnanguid kinnisasja omaniku (kui üürileandja) ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingutele, nende tingimustele või üürileandja käitumisele.
lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. 6 2-11-50902 Indrek Parrest kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.