Obsah (4)

§ 15§ 31§ 150§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012 kell 16.30, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-14124 Tsiviilasi Swe

) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 2 sätestab, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

§ 15lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb

§ 15lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

2 2-12-14124 Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku seisukoha ning ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata Pankrotiavalduse aluseks on

1. ja
2. aastatel võlausaldaja ja R OÜ vahel sõlmitud liisingulepingud ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingud nr XXXXXX ja XXX , millest tulenevaid kohustusi võlgnik ei ole täitnud ja on võlausaldajale võlgu 63 644.72 eurot. Võlausaldaja märgib, et ta tegi 08.03.2012 võlgnikule viimase töökohas tunnistaja juuresolekul teatavaks pankrotihoiatuse, millele võlgnik keeldus kättesaamise kinnituseks allkirja andmast ning jättis pankrotihoiatuse võlgniku tööandja sekretäri kätte. Kuna võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära maksnud, palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, kuna liisingandja ei ole hinnanud liisingulepingu esemeteks olnud sõidukite turuväärtust nende tagastamisel. Võlgniku vastuväite kohaselt oleks pidanud liisingesemete oluliselt kõrgem väärtus nende müügihinnast ja sellest tulenenud osaühing R poolt tehtud maksed katma kõik võlgnevused. Samuti on võlgnik oma vastuväites leidnud, et võlgnevus tekkis võlausaldaja tegevuse tõttu, kuna võlausaldaja ei võimaldanud osaühingul R müüa 10 sõidukit. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja temalt enne pankrotihoiatuse esitamist võlgnevust nõudnud. Lisaks nimetatule leiab võlgnik, et võlausaldaja nõue on aegunud, kuna selle sissenõutavaks muutumisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
3. ja
4. aastatel võlausaldaja ja R OÜ vahel sõlmitud liisingulepingud ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingud nr XXX-XXX ja XXX . Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi summas 63 644.72 eurot. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, kuna võlausaldaja ei ole hinnanud liisinglepingu esemeks olnud sõidukite turuväärtust nende tagastamisel ja osaühingu R poolt tehtud igakuised liisingmaksed oleks pidanud katma liisinglepingutest tulenevad võlgnevused. Samuti leiab võlgnik, et osaühingul R tekkis võlgnevus tulenevalt võlausaldaja tegevusest, sest võlausaldaja takistas osaühingul R sõidukite müümist. Lisaks nimetatule on võlgnik esitanud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisuline vaidlus nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata pankrotiavalduse lahendamisel tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses.

§ 31

lg 2 sätestab, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

§ 15lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb

§ 15lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vaid pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Samas on võlgnik võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge, siis tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata jätta. Muud poolte seisukohad ei ole asjakohased või on tõendamata. 3 2-12-14124 III Menetluskulude jaotus

§ 150

lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatut, kui

ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 4