3-11-934/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

1. aprill 2012, Tartu Haldusasi Rainis Ostrovski kaebus Lõuna Prefektuuri tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Rainis Ostrovski määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-11-934 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Rainis Ostrovski (varasemalt Räbovõitra) esitas
7. aprillil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Lõuna Prefektuurilt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 3000 eurot. Kaebuse kohaselt sattus R. Ostrovski
8. juunil 2008 Võru arestimajja, kus selle töötajad kuritarvitasid ametivõimu, eirasid kohustusi, käitusid kaebajaga üleolevalt, põhjustasid kaebajale füüsilist valu ja alandasid kaebaja inimväärikust. Kuigi kaebaja käsi oli haige, ei võimaldatud talle arsti juurde pääsemist ega ravi. R. Ostrovski oli esitanud Lõuna Prefektuurile kahju hüvitamise taotluse, kuid Lõuna Prefektuuri
9. jaanuari
10. a otsusega nr 9.1-06/325 jäeti taotlus rahuldamata.
11. Tartu Halduskohtu
12. aprilli
13. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Määruse kohaselt tuli R. Ostrovskil esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul alates Lõuna Prefektuuri poolt kahjunõude rahuldamata jätmisest, kuid kaebus esitati üle aasta hiljem.
14. R. Ostrovski esitas
15. mail 2011 Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt esitas R. Ostrovski kaebuse hilinenult teadmatusest, sest otsuses, millega Lõuna Prefektuur jättis R. Ostrovski kahju hüvitamise nõude rahuldamata, puudus vaidlustamisviide. Ise seadusi uurides sai R. Ostrovski aru, et tal on kaebuse esitamiseks aega rikkumisest alates 3 aastat.
16. Tartu Halduskohtu
17. septembri
18. a määrusega jäeti R. Ostrovski kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati asjas menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa R. Ostrovski teadmatus kaebuse kohtusse esitamise lühemast tähtajast kohtueelse menetluse läbimise korral käesoleval juhul olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kui kaebaja algatas kohtueelse menetluse kahjunõudes, siis pidi ta olema ka piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebetähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks juhul, kui tema kahjunõue jäetakse rahuldamata. Antud juhul ei ole tegemist niivõrd keerulise protsessiõigusliku küsimusega, et kaebaja ei oleks saanud välja selgitada kohtusse pöördumise tähtaega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. R. Ostrovski esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
20. septembri 2011 a. määruse tühistada ja tema kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt oli arusaadav, et R. Ostrovski kaebetähtaja osas eksis. Arvestades ametlike asjaajamiste pikki tähtaegu ja pikalt kestvaid menetlusi, ei tekkinud tal kaebetähtaja osas kahtlusi. Lõuna Prefektuur kaebaja tähelepanu kaebetähtaja tegelikule pikkusele ei juhtinud, millega rikkus pahatahtlikult kaebaja õigust pöörduda kohtu poole. Kaebaja ise ei pidanud teadma kohtusse pöördumise tähtaegu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
22. Nähtuvalt kaebaja poolt politseiprefektuurile
23. oktoobril 2009 esitatud taotlusest on selles viidatud muuhulgas ka riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg-le 1, mis reguleerib seda, kellele tuleb avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada. Taotluse lahendamise kord ja selle rahuldamata jätmise korral kohtusse pöördumise tähtaeg on sätestatud sama seaduse järgmises paragrahvis, täpsemalt RvastS § 18 lg-s
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik, et isik, kes oskas viidata riigivastutuse seaduse §le 17, jättis õigusalaste teadmiste puudumise tõttu tähelepanuta järgmise paragrahvi regulatsiooni, kus oli sätestatud tähtaeg, mille jooksul pidi ta pärast taotluse rahuldamata jätmist kohtusse pöörduma. Kohtusse õigeaegselt pöördumata jätmine võis olla põhjustatud pigem sellest, et R. Ostrovski pidas Lõuna Prefektuuri
25. jaanuari
26. a otsust, millega tema kahjuhüvitise nõue rahuldamata jäeti, piisavalt põhjendatuks, ei näinud sel hetkel kohtusse pöördumisel eduväljavaateid, ning otsustas alles hiljem siiski mingil põhjusel kohtusse pöörduda. Alternatiivselt võis kaebetähtaja möödalaskmine sellises olukorras - isik ei tutvunud riigivastutuse seaduses kahes järjestikuses paragrahvis reguleeritud kahju hüvitamise taotluse lahendamise ja selle vaidlustamise korraga tervikuna - olla tingitud üksnes kaebaja raskest hooletusest. Kumbagi olukorda ei saa pidada kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Tegemist ei ole sellise objektiivse või subjektiivse asjaoluga, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist (vrdl RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).
27. Ka vaidlustamisviite puudumine politseiprefektuuri otsuses ei ole haldusmenetluse seaduse § 57 lg 2 järgi praegu tähtaja ennistamise aluseks, sest eelnev viitab sellele, et kaebetähtaeg 2 lasti mööda pigem kaebaja teadliku valiku või hooletuse tõttu, mitte vaidlustamisviite puudumise tõttu.
28. Rõhutamist vajab seegi, et kuna politseiprefektuur ületas taotluse lahendamisel RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahekuulist tähtaega, oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma juba 30 päeva jooksul pärast kahe kuu möödumist enda taotluse esitamisest, st hiljemalt
29. jaanuaril
30. Kaebaja ei pöördunud kohtusse ei selle tähtaja jooksul ega ka mitte 30 päeva jooksul politseiprefektuuri
31. jaanuari
32. a keelduva otsuse saamisest, vaid alles aprillis
33. Kaebaja seisukohtadest jääb arusaamatuks, miks jättis ta, olles ekslikult arusaamal, et kahju hüvitamise nõuet saab esitada kolme aasta jooksul, kohtusse pöördumata siiski koheselt. Siis oleks ta võimalikult kiiresti saanud selguse küsimuses, kas tal on õigus või mitte ja esimesel juhul saanud ka soovitud hüvitise kätte. Eelduslikult oleks keskmine inimene sellises olukorras nii käitunud ja võimalikult kiiresti kohtusse pöördunud. Selle asemel ootas kaebaja arusaamatul põhjusel kohtusse pöördumisega peaaegu poolteist aastat. Siinkohal väärib märkimist see, et nähtuvalt kahju hüvitamise taotluses ja selle lahendamiseks tehtud otsuses märgitud aadressist oli R. Ostrovski hüvitise taotlemise ja selle rahuldamisest keeldumise ajal vabaduses ning otsustas kohtusse pöörduda alles pärast seda, kui ta vahistatuna taas arestimajja sattus. Kokkuvõttes viitab selline käitumine pigem sellele, et kaebaja muutis mingil põhjusel hiljem oma otsustust kohtusse mitte pöörduda või otsustas ära kasutada võimaluse kaebuse esitamiseks riigilõivuvabalt (tl 19-20). Nagu eelnevalt märgitud, ei ole need asjaolud tähtaja ennistamise aluseks. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene