← Eesti

2-11-34260/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-34260 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu 3607,28 euro ja lisanduva viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2012.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margo Tamme apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) Margo Tamm (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX Vastustaja (hageja) BIGBANK AS (reg k 10183757, asukoht Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Brit Raud, e-post kohus@sissenoudekeskus.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Keelduda menetlusse võtmast Margo Tamme apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
  4. aprilli 2012.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-
  5. Tagastada apellatsioonkaebus koos lisadega. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohus rahuldas
  7. aprilli 2012.a otsusega BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu 3607,28 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohtuotsuse kohaselt moodustab väljamõistetud summast 1803,64 eurot tagastamata krediidisumma ehk põhinõue, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2011.a (s.o hagi esitamise) seisuga.
  8. Margo Tamm esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
  9. aprilli 2012.a otsuse uuesti läbi vaadata. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt pidanuks hageja BIGBANK AS hoolikamalt kontrollima kostja maksevõimelisust. Hageja ei järginud laenu andes head tava. Kostja võttis laenud häda sunnil eesmärgiga kustutada võlgnevusi teiste võlausaldajate ees. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  10. Ringkonnakohus leiab, et Margo Tamme apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
  11. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 1803,64 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded.
  12. Maakohus on asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, tehes selle kohta 06.03.2012.a ka vastavasisulise määruse. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Nii sätestab TsMS § 637 lg 21, et lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  13. Lisaks sellele kehtestab TsMS § 442 lg 10 edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama.
  14. Antud asjas ei ole maakohus andnud luba otsuse edasikaebamiseks, märkides seda ka 06.03.2012.a määruses. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi 2

(3)otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.
  1. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on oma otsuses analüüsinud hageja (BIGBANK AS-i) ja kostja (Margo Tamme) vahelise võlasuhte asjaolusid vastavalt seaduses sätestatule. Maakohus on oma otsuses põhjalikult hinnanud ka tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressi suurust ning muude kõrvalnõuete põhjendatust. Kostja ei ole esitanud ning asja materjalidest ei nähtu niisuguseid asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda pooltevahelise tarbijakrediidilepingu täielikult või osaliselt kehtetuks. Maakohus on rahuldanud hageja nõude summas € 3607,28, millest poole moodustab põhinõue (1803,64 eurot). Seega ei ületa hagi esitamise seisuga väljamõistetud kõrvalnõuete summa hageja põhinõuet.
  3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel koos lisadega ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
  4. Apellant ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.