2-10-19581/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-19581 Tsiviilasi Sergei Fedotov (endise nimega Išenin) hagi Valentina Epina vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Fedotov määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Sergei Fedotov (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Natalja Santaševa Vastustaja (kostja): Valentina Epina (XXXXXXXXXXX), esindaja Tatjana Kalin Kirjalik menetlus esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. ASJAOLUD
4. Sergei Fedotov (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Valentina Epina (kostja) vastu, milles taotles kinnistusraamatu kande parandamist ja enda kaasomanikuna sissekandmist või alternatiivselt alusetu rikastumise alusel kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu.
5. Kostja esitas
6. detsembril 2011 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Kostja on kandnud õigusabikulusid 760 eurot ja taotles nende väljamõistmist hagejalt.
7. Hageja oma seisukohta menetluskulude küsimuses ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus jättis
9. detsembri 2011 määrusega hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tekkis kohtul menetluse käigus kahtlus, et raha, millega hageja väidetavalt kinnistu ostu finantseeris ja kinnistu parendamiseks kulutusi tegi, võib olla kuriteo teel saadud või kujutab vaidlusalune kinnistu endast vara, mis kuuluks KarS § 83, § 831 või § 832 alusel konfiskeerimisele ja on kriminaalmenetluse käigus jäänud konfiskeerimata. Kohus leidis, et hagi eesmärgiks on legaliseerida omandisuhe (omandiõigus), mida hageja soovis varjata, et vältida konfiskeerimist kriminaalmenetluses. Riik ei peaks andma sellisele nõudele õiguskaitset ja seetõttu jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 tuginedes läbi vaatamata. Kõik menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. Hageja esitas Tartu Maakohtu
11. detsembri 2011 määruse peale kaebuse osas, millega jäeti poolte menetluskulud hageja kanda ja taotleb TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Ülejäänud osas pooled maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on menetluskulude väljamõistmine kaebajalt äärmiselt ebaõiglane ning koormav kaebaja suhtes. Kaebaja vabanes hiljuti vanglast, tal puudub sissetulek. Töökohta on raske leida ja kaebajal puudavad seega võimalused hüvitada teisele poolele menetluskulusid; 2) arvas kohus kaebaja isikuks, kellele riik ei pea andma selles asjas õiguskaitset. Samadel põhjustel ei peaks õiguskaitset saama ka teine pool. Siinkohal andis aga kohus kostjale õiguskaitset, andes kostjale õiguse nõuda menetluskulude hüvitamist. Kostja poeg A.P. , kes esialgselt osales talu ostmisel, oli süüdimõistetud sama teo eest kui hagejagi. Kohus saatis prokuratuurile teate võimaliku kuriteo teel saadud konfiskeerimata vara kohta. Kui olnuks võimalik alustada konfiskeerimise menetlust, kaotanuks mõlemad pooled selle, mida omasid. Kuna aga konfiskeerimist polnud võimalik algatada, kaotab oma osa ainult üks pool (hageja). Teine pool võib nüüd nõuda veel ka nende menetluskulude hüvitamist, mis olid suunatud kuriteo vahendiks oleva vara säilitamisele (talus kasvatati kanepit). Kaebaja ei mõista, miks tema jääb kõigest ilma, agа teine pool omab sellest kasu, müües kinnistu ja saab hüvitist kantud menetluskulude eest? Milles siis seisneb õiglus, kui üks isik on kohtu jaoks on «halb», aga teine sisuliselt samasugune isik on «hea»?; 2 3) on asjas olemas tõendid selle kohta, et kostja rajab oma suhteid inimestega valel – kostja teatas talu müües ostjale, et kinnistu suhtes puudub vaidlus. Müük toimus aga käesoleva menetluse käigus, s.o vaidluse ajal kinnistu suhtes; 4) on kaebaja nõuded jäänud kohtu poolt läbi vaatamata, kuigi kumbki pool ei ole seda taotlenud. Seega oleks menetluskulude jätmine kaebaja kanda äärmiselt ebaõiglane, antud asjas oleks õiglane TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja nõus kohtu seisukohaga, et riik ei peaks andma hageja nõudele õiguskaitset; 2) on vastustaja nõus kohtu seisukohaga menetluskulude jaotuse osas ning leiab, et kohus on õigesti kohaldatud menetlusõiguse normi. Selles asjas ei ole õiguslikke aluseid ja põhjendatud asjaolusid, mis võimaldaksid TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks; 3) on määruskaebuse esitaja väited oma raske majandusliku olukorra ja töö puudumise kohta paljasõnalised ja tõendamata, määruskaebuse esitaja on leidnud raha riigilõivu ja advokaadi töö eest tasumiseks; 4) esitas määruskaebuse esitaja põhjendamatu hagiavalduse vastustaja vastu ning kohtus jäi hagi läbi vaatamata. Seega peab kaebaja kandma vastustaja menetluskulud täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus.
14. Maakohus on õigesti hagi läbivaatamata jätmisel juhindunud menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 168 lg-st 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud siis, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. On küll õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda TsMS § 162 lg-le
15. Riigikohus on korduvalt märkinud (tsiviilasjad nr 3-2-1-142.-10, 3-2-1-63-11), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust järeldusele, et menetluskulude jätmine hageja kanda on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohtu määrust hagi läbivaatamata jätmise osas ei ole pooled vaidlustanud.
16. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 3