Obsah (4)

§ 372§ 371§ 438§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-43631 Tsiviilasi V

§ 372lg-le 2 p 1 tuginedes.

Kohtumääruse kohaselt luges maakohus kostjaks Eesti Vabariigi Tartu Vangla kaudu. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 371

lg 2 p 1 tulenevalt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja poolt kohtule esitatud asjaolude kirjelduse kohaselt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla on teinud omaltpoolt kõik võimaliku, et hageja saaks vajalikku ravi, sh on Tartu Vangla võimaldanud hagejal pöörduda vastava eriala arstide ja spetsialistide poole ning leppinud kokku plaanilise operatsiooni aja. Samuti oli avaldusest nähtuvalt Tartu Vangla valmis toimetama hageja haiglasse hagejale määratud operatsiooni teostamiseks. Kuivõrd Tartu Vangla on hageja avalduses avaldatud asjaolusid arvestades võimaldanud hagejale vastava ravi ning teinud kõik võimaliku hageja plaanilise operatsiooni läbiviimiseks, on kohus seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. T. Michelis taotleb määruskaebuses Tartu maakohtu
2. novembri 2011 määruse tühistamist ning T. Michelise poolt
3. septembril 2011 esitatud hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa määruskaebuse esitaja nõustuda kohtu põhjendustega, et hageja õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Vangistusseaduse (VangS) § 52 ja 53 lg 2 kohaselt vastutab kinnipeetavate tervise ja ravi eest karistuse kandmise ajal vangla, kes vajadusel korraldab eriarstiabi andmise (sh operatsioonide teostamise) väljaspool vanglat. Praegusel juhul on vangla rikkunud hageja õigust tervise kaitsele järgmiselt: 1) kui kokkulepitud operatsioon ära jäi, pidanuks Tartu Vangla kinnipeetava esindajana leppima kokku uue operatsiooniaja. Selle asemel loobus Tartu Vangla operatsioonist ja suunas hageja teise haiglasse, kus ta erakorralise operatsiooni järjekorrast üldse välja arvati. Seega ei seisnud Tartu Vangla kinnipeetava huvide eest saada vajalikku ravi. 2) Tartu vangla vastutab selle eest, et hageja peab jätkuvalt taluma valu. Enne operatsioonile suunamist ei teostanud vangla mingisugust konservatiivset ega valuravi, mistõttu otsustaski 2 arstide konsiilium T. Michelius’e erakorralise operatsiooni järjekorrast välja arvata. Seega vastutab Tartu Vangla otseselt selle eest, et T. Michelis peab taluma jätkuvalt valu ja kannatusi. 4) Tartu Vangla ei ole püüdnud leida uut võimalust hageja kirurgiliseks raviks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

§ 371

.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt on Tartu vangla teinud kõik võimaliku, et hageja saaks vajalikku ravi, leppinud kokku vajaliku operatsiooni aja ja oli valmis toimetama hagejat operatsioonile. Maakohus leidis, et kui eeldada, et hageja on need asjaolud kohtule õigesti avaldanud, siis ei ole tema õiguste rikkumine arvestades hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid üldse võimalik. Hageja on esitanud oma nõude VangS § 52 ja § 53 lg 2 alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Asja materjalidest nähtub, et hageja kannab karistust Tartu vanglas alates 10. detsembrist 2006 ja on selle aja jooksul vajanud arstiabi, samuti on vanglas viibimise ajal ära jäänud planeeritud XXXX XXXX operatsioon. Seega kohalduvad hageja suhtes tervishoiuteenuste osutamisel vangla poolt VangS § 52 ja § 53 lg 2 sätted. Hageja leiab, et vangla ei ole tema suhtes nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi täitnud piisavalt, mistõttu ei ole operatsiooni toimunud ja hageja tunneb jätkuvalt valu ja temal on tekkinud mittevaraline kahju. Määruskaebuses märgib hageja, et vangla ei ole teostanud piisavalt ka operatsioonieelset konservatiivset ja valuravi. Seega on hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele toetudes hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna hagejal on jätkuvalt tervisehädad ja hageja soovitud operatsiooni ei ole toimunud, misläbi hagejal võib olla tekkinud kahju. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et vangla on teinud omapoolt kõik võimaliku, et hageja saaks vajalikku ravi. Sellega on maakohus enne asja menetlusse võtmist asunud hindama asjas juba esitatud tõendeid, mida kohus saab aga hinnata

§ 438lg 1 kohaselt alles asja otsustamisel.

Hageja ongi seetõttu pöördunud kohtu poole, et hageja ja vangla hinnang vangla tegevuse piisavusele hagejale tervishoiuteenuste osutamisel on erinev. Erinev on ka hagejat konsulteerinud arstide hinnang hageja operatsioonivajaduse ja selle aja osas. Võimalik hagi tõendamatus ei saa aga olla

§ 371lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

3 7.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. 8.

§ 372lg 5 teise lause kohaselt ei saa käesolevale määrusele edasi kaevata.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks