KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-08-2405 Haldusasi Tallinna

§ 187lg 7 ja 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas 28.11.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikontrolli 26.08.2008 kontrollaruande „Eluruumide üürile andmine Tallinna linnas. Kas ja kuidas Tallinna linn tagab isikutele eluaseme?“ õigusvastasuse tuvastamiseks.
2. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2012 otsusega haldusasjas nr 3-08-2405 Tallinna linna kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3-08-2405
3. Tallinna linn esitas 03.07.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ning taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. 1) Apellandi selgituste kohaselt ilmnes arvutil
4. juuli õhtul pärast kella 23 digitaalallkirja programmi käivitamise käigus tehniline rike, mille tõttu lakkasid apellandi esindaja arvuti erinevad funktsioonid töötamast ja apellatsioonkaebust ei õnnestunud õigeaegselt allkirjastada. Arvuti funktsioonide kordasaamiseks ei aidanud tavalisest kiirematest operatsioonidest, mida sellises olukorras rakendatakse. Kohe, kui taastus e-posti saatmise võimalus, edastas apellandi esindaja kohtule apellatsioonkaebuse ilma digiallkirjata ning seejärel sisenes etoimiku süsteemi, kus sai digiallkirjastatud dokumendi saata. 2) Advokaadibüroo IT-juhi õiendist nähtub, et advokaadibüroo serveritel esines välise asjaolu tõttu ehk seoses spämmkirjadega kõnealusel perioodil ülekoormus, mis takistas serverite tööd. Apellatsioonkaebuse väljasaatmine eeldas lisaks kasutaja arvuti enda ja selle programmide üldise töövõime taastamisele ka funktsioneerivat juurdepääsu advokaadibüroo serverites olevale e-postkastile ja büroo dokumendihaldusprogrammile, kus vastav fail paiknes. Spämmikirjadest tingitud serveri ülekoormus võis tõenäoliselt häirida ka kasutaja jaoks advokaadibüroo süsteemidele ligipääsetavust. Selliste ootamatute tõrgete esinemise ettenägemist ei saa apellandilt ega tema esindajalt oodata. Ootamatu tehnilise rikke ilmnemine vahetult enne kaebetähtaja lõppemist on käsitletav mõjuva põhjusena, mis saab olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. 3) Arvuti kasutamine apellatsioonkaebuse edastamiseks ei saa iseenesest olla advokaadile etteheidetav. Seadus näeb advokaadi puhul menetlusdokumentide edastamiseks ette elektroonilise kanali. Distantsilt töötamine ja Interneti kaudu arvutisüsteemidesse sisenemine on käesoleval ajal aktsepteeritud ning piisavalt töökindlaks peetav töö tegemise viis. Riik on etoimikut õiguspoliitilistes valikutes pidanud mõistlikuks, piisavalt turvaliseks ja toimivaks lahenduseks. Teada on asjaolu, et e-toimiku süsteemis on esinenud tõrkeid, kuid selliste tõrgete riski ei peaks kandma menetlusosalised. Vastasel juhul tekiks olukord, kus elektroonilisel teel peaks avaldusi hakkama varem esitama ning see lühendaks kaebetähtaega. Elektrooniliste süsteemide eesmärk on kohtu ja menetlusosaliste töö lihtsustamine, mitte täiendavate riskide tekitamine. 4) Apellatsioonkaebuse eest tasus apellant riigilõivu
5. juunil, seega avaldas ta juba siis tahet apellatsioonkaebuse esitamiseks. Lisaks oli apellandi esindaja selle menetlusdokumendiga juba mitu päeva tegelenud, trükkides töö
6. juulil kell 19.26 välja ning töötas alates 20.47 kodus asuvalt arvutilt advokaadibüroo arvutisüsteemis. Seega on ebausutav, et tõrgete puudumisel jätkaks advokaat apellatsioonkaebuse ettevalmistamist üle kesköö, teades, et selliselt toimides esitab ta apellatsioonkaebuse tähtaega rikkudes. Apellandi esindaja on üle 10 aasta advokaadina töötanud ning on ilmutanud kohtuasjade ajamisel piisavat hoolsust. Selline olukord on esmakordne ja ootamatu. 5) Tähtaja ennistamise kasuks räägib ka see, et tegemist on halduskohtumenetlusega, kus peetakse oluliseks ulatuslikku juurdepääsu õigusemõistmisele. Kaebetähtaegade küsimusele tuleks tsiviil- ja halduskohtumenetluses läheneda erinevalt (tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest asjas nr 3-3-1-67-06). Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist tavapärase halduskohtu asjaga, kus isik otsib kaitset avaliku võimu tegevuse vastu, seondub vaidlus põhiseaduslike institutsioonide pädevusega ning nende tegutsemisvabaduse piiridega. Tekkinud on mitmeid õiguslikke küsimusi, millele saab vastuse anda vaid kohtupraktika. Ka ei põhjusta apellatsioonitähtaja ületamine ca 1 tunni võrra ülemäärast riivet õiguskindluse põhimõttele. Nii apellatsioonkaebus kui ka selle tähtaja ennistamise taotlus jõudsid kohtu menetlusse enne 03.07.2012 tööpäeva algust. 2

-le tuginevalt. Praegune

reguleerib menetlustähtaegu halduskohtumenetluse eesmärke ja halduskohtu rolli silmas pidades. 2) Arvutiga seotud tõrked ei saa olla apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks on ennekõike sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-148-06). Riigikohtu menetluses on olnud sarnaste asjaoludega kohtuasi (Riigikohtu määrus nr 3-2-140-11), mistõttu tuleb arvestada selles esitatud seisukohtadega. Riigikohus leidis antud lahendis, et arvutitõrke tekkimine pole mõjuv põhjus ning seetõttu ei saa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvuti hangumise tõttu ennistada, sest advokaadibüroo korraldus ja arvutisüsteemi toimimine on üldiselt hageja esindaja ja seega hageja enda risk. Käesolevas asjas on risk suurendatud, sest esindaja püüdis apellatsioonkaebust saata kodust. Selliselt on raskendatud teiste, alternatiivsete sidevahendite (nt faksi) kasutamine. 3) Riigikohus on selgitanud, et arvutisüsteemis ette tulevad tõrked on mõjuvaks põhjuseks üksnes siis, kui arvutirike oli tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu, olles põhjustatud nt elektrikatkestusest või küberrünnakust. Antud juhul pole apellant selliseid mõjuvaid põhjuseid välja toonud. Spämmikirjade probleem pole erakorraline ega ettenähtamatu. Advokaadibüroo peab tagama, et meiliserverid oleksid piisavalt võimsad, et saada hakkama sellise igapäevase nähtusega. Lisatud logidest ei tulene, et serveri ülekoormus oleks olnud tingitud spämmikirjadest. Serveri ülekoormus võis olla tingitud hoopis mõnest muust kinnijooksnud protsessist, mis võis omakorda põhjustada kirjade aeglase skaneerimise. Samuti ei nähtu logidest asjaolu, et arvuti hangus või millisel momendil proovis apellandi esindaja kohtule e-kirja saata. Lisatud logist ei nähtu, kui palju spämmikirju antud perioodil sisse tuli. 4) Apellatsioonkaebuse esitajal oli võimalus aega planeerida viisil, et apellatsioonkaebus oleks valmis ajaks, mis võimaldab selle kohtule edastamist nii, et sellega ei kaasneks täiendavaid riske. Asjakohatu on apellandi esindaja viide riigilõivu eelnevale tasumisele, sest see ei vabasta apellatsioonkaebuse esitajat menetlustähtaegade järgimise kohustusest. Menetlustähtaegade järgimisele möönduste tegemine kahandaks menetlustähtaegu reguleerivate normide toimet ja oleks vastuolus

-s ja TsÜS-s sätestatud tähtaegade eesmärkidega. Asja uueks otsustamiseks puudub vajadus, sest Riigikohus on käesoleva asjaga seoses juba teinud otsuse Riigikontrolli pädevuse piiride ja kaebeõiguse ulatuse kohta ning halduskohtu 01.06.2012 otsus annab veel täiendavaid juhiseid. Tähtaja ennistamine tähendaks täiendavaid kulutusi niigi piisavalt avalikke ressursse kulutanud õigusvaidluse lahendamiseks. 5. Tallinna linn esitas 01.08.2012 seisukohad vastustaja 13.07.2012 vastuse kohta. 1) Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-40-11 seisukohad pole sellised, mis välistaksid käesolevas asjas tähtaja ennistamise. Kuna tähtaja ennistamise otsus on diskretsiooniotsus, ei tähenda selle tühistamata jätmine Riigikohtu poolt, et sarnastel asjaoludel ei saaks kohus mõnes teises asjas diskretsiooni teostades jõuda ennistamise osas teistsugusele otsusele. 2) Eelviidatud määruses toodi välja, et praeguse infotehnoloogilise taseme juures ja riigi üldise suuna puhul muuta asjaajamine ametiasutustes, sh kohtus, paberivabaks, ei saa lugeda põhjendatuks seisukohta, et arvutit ei saa pidada piisavalt töökindlaks ja tõhusaks vahendiks menetlusdokumentide esitamiseks. Määrusest tuleneb ka, et ainuüksi apellatsioonkaebuse esitamise alustamise aeg ei saa tähtaja ennistamata jätmise aluseks olla. Arvuti kui kaebuse 3

§ 181

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Halduskohus tegi otsuse teatavaks 01.06.2012, mis tähendab, et

§ 181lg 1 kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 02.07.2012.

Apellatsioonkaebus saadeti ringkonnakohtusse 03.07.2012 kell 00:52 ning ringkonnakohus kinnitas kättesaamist kell 01:08. Seega ei järgitud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud tähtaega.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. 8. Kuivõrd

§ 71

lg 1 ega ka § 150 ei näe ette võimalike mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu diskretsiooniotsuse tegemist. Riigikohus on leidnud, et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu/ületamatu. Eelkõige võiks selliseks tõrkeks lugeda ootamatu elektrikatkestuse või küberrünnaku (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Lisaks pidas Riigikohus oluliseks, et ennistamist taotlev pool esitaks rikke kohta piisavalt usutavaid tõendeid, sh tõendeid selle kohta, kas ja millal fail koostati ja salvestati ning kas taotleja kirjeldatud sündmused toimusid (p 16). 9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja pole eelnevalt kirjeldatud tingimustele vastava arvutirikke toimumist piisavalt põhistanud. Kaebaja lisatud büroo IT-juhi õiendis on selgitatud, et serverite töös esines ülekoormust, mistõttu oli meilide väljasaatmine ajutiselt takistatud ja tõenäoliselt oli häiritud kaugjuurdepääsu kasutamine väljaspool maja asuva kasutaja ja büroo süsteemi vahel. Õiendist ei selgu serveri ülekoormatuse täpne aeg ja kestus ega ka põhjus, mistõttu ei saa võtta seisukohta, et tegemist oli erakorralise rikkega. Samuti on kaebaja viidatud spämmi kuhjumisel tekkinud serveri töö aeglustumine pigem ettenähtav ja serveri jõudluse suurendamisel või muude täiendavate abinõude rakendamisel välditav rike. Seega ei saa kaebaja väljatoodut lugeda mõjuvaks põhjuseks

§ 71lg 1 tähenduses.

10. Riigikohus tõi eelviidatud lahendis esile, et võimalike tõrgetega tuleb iseäranis arvestada advokaadibürool, kelle asi on arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks 4

§ 68

lg-tes 2 ja 4, saaks olla asjakohane vaid olukorras, kus advokaat oleks e-kirja kohtule ära saatnud

1. juulil enne kella 24.00, kuid see oleks jõudnud tehnilistel põhjustel kohtusse alles pärast
2. juuli kella 00.
3. Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole, kuna puuduvad andmed, et advokaat oleks apellatsioonkaebust saatnud enne 03.07.2012 kella 00.
5. Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata. 13.

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

§ 187

lg 2 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu lugeda, et apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 01.06.2012 otsuse peale ei ole esitatud. 14.

§ 104

lg 5 p 2 ja lg 8 alusel tuleb Tallinna linna poolt käesolevas haldusasjas apellatsioonkaebuse esitamisega seoses 27.06.2012 tasutud (maksekorraldus nr 25TS2508) riigilõiv 15,97 € Tallinna linnale tagastada. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 5