3-11-2155/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2155 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus T-särgi rikkumise kohta süüdistuse esitamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Resolutsioon
2. Jätta A.S.i kaebus läbi vaatamata.
3. Saata määruse ärakiri vene keelde tõlgituna kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
4. A.S. on saatnud Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et Viru Vangla ametnik süüdistas teda alusetult T-särgi rikkumises ja palub, et selline tegevus tunnistataks õigusvastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu lahendi nr 3-31-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 ja § 10 lg 3 kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. A.S. põhjendab oma huvi sooviga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 3 kohaselt saab isik nõuda ainult otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist ning juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju hüvitamist ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Sama seaduse § 9 lg 1 tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. A.S. ei ole täpsustanud, milles talle tekitatud kahju seisneb, kuid kaebuse väited võimaldavad järeldada, et tema puhul saab tegemist olla vaid inimväärikuse alandamise või tervise kahjustamise läbi tekitatud mittevaralise kahjuga. Viru Vangla vastusele lisatud meditsiinilise õiendi kohaselt pole ta aga teise kinnipeetavaga seotud teatise oma õiguserikkumise materjalidena tutvustamise järel meditsiiniosakonda pöördunud ega saa seepärast väidetava närvišoki tõttu oma tervisele tekitatud kahju enam usutavalt tõendada. Samuti on tal jäänud tähelepanuta asjaolu, et juurdunud kohtupraktika kohaselt võib vaid teatud minimaalset raskusastet ületav väärkohtlemine kaasa tuua hüvitise määramise ning mitte iga kannatus või ebamugavustunne, mida kinnipeetav vangistuses kogema peab, pole käsitatav tema inimväärikuse alandamisena. Teise kinnipeetava õiguserikkumise kohta käivate materjalide tutvustamine võib isikule iseenesest küll ebameeldiv olla, kuid kindlasti ei saa see alandada tema inimväärikust. Tähelepanu väärib ka see, et A.S.ile on märgukirjale vastates esitatud Viru Vangla poolt nii kirjalikud selgitused kui vabandus. Kõige selle tõttu oleks tema mistahes vormis esitatud tulevane kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ja sellega pole võimalik põhjendada tuvastamisnõudega kaebuse esitamise eelduseks olevat huvi.
7. Eeltoodud järeldustel pole A.S.il huvi Viru Vangla vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud, tal polnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning Tartu Halduskohus võib jätta tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 nimetatud alusel läbi vaatamata. Raili Randlane Kohtunik