Obsah (7)

§ 64§ 340§ 363§ 273§ 338§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-55488 Tsiviilasi Heik

§ 64

kohaselt rahuldamisele, kuna hageja ei ole kohtumääruses nimetatud viiest puudusest kõrvaldanud mitte ühtegi. Taotluses käsitleb hageja üksnes riigilõivu tasumisega seonduvat. Puuduvad igasugused selgitused, miks ei oleks saanud määruse kirjeldavas osas punktides 2-5 nimetatud puuduseid tähtaegselt kõrvaldada. Maakohus keeldus 7. detsembri 2011 määrusega hagi menetlusse võtmisest, kuna puudused olid tähtaegselt kõrvaldamata.

§ 340

¹ lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Heiki Hallik taotleb määruskaebuses määruskaebuse rahuldamist ja maakohtu
2. detsembri 2011 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtumäärus põhjendamata, muuhulgas ei ole kohus määruse tegemisel piisavalt kaalunud ega arvestanud asjas otsustamisel olulist tähtsust omavaid asjaolusid; 2) on kohus vaidlustatava määruse vastuvõtmisel rikkunud oluliselt menetlusõigust reguleerivat normi ja see on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise. Määruskaebuse esitaja on
3. detsembri 2011 taotluses menetlustähtaja pikendamiseks toonud põhjalikult välja asjaolud, mille tõttu ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik kohtunõuet tähtaegselt täita. Muuhulgas on menetlusdokumendi esitaja rõhutanud, et antud hetkel puuduvad tal piisavad likviidsed vahendid täiendava riigilõivu summas 2876.03 euro tasumiseks tulenevalt määruskaebuse esitaja jaoks keerulisest majanduslikust olukorrast. Sealhulgas on määruskaebuse esitaja toonud esile asjaolu, et hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda Heiki Hallikule rasked tagajärjed. On ilmne, et maakohus ei ole arvestanud määruskaebuse esitaja taotluses kajastuvate põhjendustega ning teinud seetõttu ebaõige ja määruskaebuse esitaja jaoks märkimisväärselt ebaõiglase lahendi. Eelnimetatud taotluses esiletoodud argumendid olid igati põhjendatud ning eksisteeris mõjuv põhjus, mille tõttu ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik koheselt nii suures mahus riigilõivu tasuda.

§ 64

lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Antud juhul eksisteeris mõjuv põhjus kohtu määratud tähtaja pikendamiseks; 2 3) ei ole kohus toonud määruses välja asjakohaseid põhjendusi osas, mis puudutas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Kohus on märkinud, et jätab määruskaebuse esitaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ning keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et menetlusdokumendi esitaja ei ole tähtaegselt puuduseid kõrvaldanud. Hagiavaldus esitati määruskaebuse esitaja huvide ning õiguste kaitseks, kusjuures menetlusdokumendi esitaja põhistas hagiavalduses selgelt nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seevastu ei ole kohus analüüsinud piisava põhjalikkusega hagiavalduses esiletoodud väiteid ega kaalunud tagajärgi, mis võivad määruskaebuse esitajale kaasneda hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral. Lisaks ei ole maakohus toonud määruses selgesõnaliselt välja põhjuseid, mis tingisid menetlustähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise. Nimetatud osas on kohtu seisukoha kujunemine mittejälgitav ja arusaamatu, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal võimalus esitada selles osas sisulisi vastuväiteid; 4) tuleb kohtul tagamaks ausa, õiglase ja efektiivse kohtusüsteemi toimimine, arvestada lahendi tegemisel muuhulgas ka seda, milliseid tagajärgi võib see osapooltele kaasa tuua. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 4.

§ 340

`lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus

1. novembri 2011 määrusega H. Halliku hagi käiguta, kuna tasumata oli riigilõiv 2876.03 krooni ja hagiavalduses esinesid järgmised puudused: hagejal võib ÄS § 322 lg 6 alusel hagi esitamise õigus nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks tekkida siis, kui kuriteokaebus on esitatud ja see on vastava organi poolt menetlusse võetud; nõukogu otsuse tühisusele tuginemise nõude puhul tuleb esile tuua asjaolu, millised hageja enda seadusega kaitstud õigusi ja huve vastuvõetud otsused rikuvad; puuduvad hageja enda sidevahendid ja aadress; nõue on ebaselge; lisadeks 3, 4, 5 olevatel dokumentidel puudub allkiri või väljavõtte või koopia õigsust kinnitav märge, väidetavalt digitaalselt allkirjastatud dokumendil pole lisatud digiallkirja kinnituslehte. Kõigi puuduste kõrvaldamiseks andis kohus hagejale tähtaja 20 päeva. Hageja taotles
2. detsembril 2011, mis oli tähtaja viimane päev, tähtaja pikendamist. 5.

§ 64

lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid arvestades oli hageja taotlus pikendada täiendava riigilõivu tasumiseks kohtu poolt antud tähtaja, põhjendatud. Kuigi hageja ei olnud täiendavalt tõendanud oma väidet likviidsusraskuste osas, on hageja nimetatud väide hagi asjaolusid arvestades ringkonnakohtu jaoks usutav. Hageja on seoses hagetava kostja nõukogu otsusega kaotanud ennetähtaegselt juhatuse liikme ametiseisundi kostja juures, mistõttu võisid tal esineda raskused 2876.03 euro suuruse riigilõivu tasumisega kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 64lg 1 nõutav avalduse põhistus oli seetõttu olemas.

Hageja taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega

1. detsembrini 2011 oli mõistlik ja ei oleks 3 pikendanud oluliselt tsiviilasja menetlust. Seega jättis maakohus hageja avalduse riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks ebaõigesti rahuldamata.
2. Maakohus on
3. novembri 2011 hagi käiguta jätmise määruses ebaõigesti käsitlenud veel teisi hagi menetlemist takistavaid puudusi. Ringkonnakohus leiab, et
4. novembri 2011 hagiavalduses esitatud nõue ei ole ebaselge. Hageja taotleb esmalt AS Hallik nõukogu
5. novembri 2011 otsuste tühisuse tuvastamist ja seejärel alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on täitnud

§ 363

lg 1 p 2 nõude ja märkinud hagiavalduses piisavas ulatuses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Sealjuures on hageja nimetanud, et vaidlustatud nõukogu otsusega on hageja kutsutud ennetähtaegselt tagasi kostja juhatuse liikme ametist. Ringkonnakohtu meelest piisab nimetatud põhistusest, et tuua esile TSÜS § 38 lg 2 tähenduses asjaolu, milliseid hageja enda seadusega kaitstud õigusi või huve vastuvõetud otsus võib rikkuda. Kuna nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud alternatiivsena, siis saab kohus nimetatud alternatiivnõudega seotud asjaolusid, sh hageja õigust sellist alternatiivnõuet esitada, täpsustada ka eelmenetluse käigus. Kuna hagiavalduse lisana nr 3 on esitatud AS-i Hallik nõukogu

1. novembri 2011 koosoleku protokoll ja otsus, siis pidi maakohtule olema ka selge, milliste kostja nõukogu
2. novembri otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist hageja hagiga taotleb. Kohtule on esitatud nimetatud protokolli (allkirjastatud nõukogu liikmete A.K. ja K.H. poolt) lihtärakiri. Maakohus on pidanud hagiavalduse menetlemist takistavaks puuduseks, et avalduse lisadena esitatud dokumendid on allkirjastamata või siis puudub dokumendil (lisa 3) koopia õigsust puudutav märge.

§ 273lg 1 kohaselt võib kirjaliku dokumendi esitada algdokumendina või ärakirjana.

Sama paragrahvi lõige 5 annab kohtule õiguse nõuda ärakirja esitamisel ka algdokumendi esitamist, kuid seadus ei pane menetlusosalisele kohustust esitada kohtule üksnes kinnitatud ärakirju. Ka ei saa puudused tõendites olla hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikuks aluseks ja need probleemid (nõue esitada algdokument, puuduv digitaalallkirja kinnitusleht, puuduvad allkirjad) saab maakohus lahendada eelmenetluse käigus. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja on rikkunud

§ 338

lg 1 p 1 ja § 363 lg 1 nõudeid selles, et on jätnud hagiavalduses märkimata hageja aadressi ja sidevahendite andmed. Hageja ei ole ka usutavalt põhjendanud, miks ei olnud nimetatud puudust võimalik kõrvaldada maakohtu poolt esialgselt antud tähtajaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on hagejat esindava vandeadvokaadi ilmse lohakusega, kuna lisaks nimetatud puudustele on hagiavalduses märkimata ka kostja registrikood, mille teadasaamine ei tohiks vandeadvokaadile olla probleem. Samas ei ole mõistlik üksnes nimetatud puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise tõttu keelduda hagi menetlusse võtmisest.

1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna määruskaebuse esitaja oli esitanud põhistatud taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ja muud maakohtu
2. novembri 2011 hagi käiguta jätmise määruses nimetatud võimalikud puudused ei saa olla takistuseks hagi menetlusse võtmisel, siis puudus maakohtul alus keelduda
3. detsembri 2011 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus annab ise hagejale uue tähtaja täiendava riigilõivu 2876.03 eurot tasumiseks. 9.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. 4 10.

§ 372lg 5 teise lause kohaselt ei saa käesolevale määrusele edasi kaevata.

Viivi Tomson Üllar Roostoja 5 Kersti Kerstna-Vaks