) § -le 10 ning märgitakse, et TAO MV OÜ majandustegevuse näitajate analüüsimisel selgus, et 2011 aastal on TAO MV OÜ tegutsenud väga väikese kasumlikkusega. Samuti ei ole TAO MV OÜ deklareerinud väljamakseid töötajatele. Kirja kohaselt nõutakse informatsiooni ja dokumentide esitamist selleks, et otsustada äriühingu kontrollivajaduse üle. 2.Kirjas nõutakse alljärgnevat informatsiooni : 1) Kus asuvad TAO MV OÜ tegevuskohad (sh täpsustage tegevuskoha liik: kontor, ladu jne)? 2) Kes isikuliselt tegelevad äriühingu igapäevase majandustegevusega? Välja tuua isikud koos ametikohaga (näiteks tavatööline, autojuht, administraator, juht jne)? 3) Kes on TAO MV OÜ peamised kliendid? 4) Kes on TAO MV OÜ suurimad hankijad? Mis kaupu/teenuseid ostetakse sisse? 5) Kui suure osa protsentuaalselt kogu käibest moodustab sularahakäive? 6) Kui suure osa protsentuaalselt kogu käibest moodustab ühendusesisene käive ja eksport? 7) Kas äriühingul on muid tulusid, mis ei kajastu käibedeklaratsioonidel Kirjas nõutakse alljärgnevatest dokumentidest kinnitatud koopiaid: 1) Pangakonto/de väljavõtted; 2) Pearaamatu kassa kontoväljavõte; 3) Käibedeklaratsioonil deklareerimisele kuuluvate andmete aluseks olevate pearaamatu kontode väljavõtted (sh arvestuslik käibemaks, sisendkäibemaks. 20% määraga maksustatava käive jne). II KAEBUSE SEISUKOHAD 3.Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusaluse kirjaga on nõutud informatsiooni ning dokumente õigusvastaselt. Kaebuse esitaja leiab, et kuna kehtivas seadusandluses puudub alus eelkontrolli ehk kontrolli alustamise otsustamise menetluseks, on saadetud kirja puhul tegemist maksumenetluse ebaseadusliku läbiviimisega. Kiri on motiveerimata, ei vasta haldusaktile esitatud nõuetele, haldusakti andmiseks puudub õiguslik alus. Maksuhaldur ei ole järginud haldusmenetluse seaduses ja maksukorralduse seaduses sätestatut. Teabe ja dokumentide esitamist on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isikutelt seadusliku aluseta teabe ja dokumentide nõudmine on lubamatu ning vastuolus hea halduse põhimõttega. Eeltodud seisukohti põhjendab kaebaja järgmiselt. 4. Olemuslikult on kirja puhul tegemist haldusaktiga, kuid kiri ei vasta haldusaktile esitatud nõuetele. Vaidlusalune kiri on suunatud kohustuste tekitamisele ja seega vastab kiri HMS § 51 lg 1 sätestatud haldusakti mõistele. HMS § 54 sätestab kriteeriumid, millele peab vastama õiguspärane haldusakt, vaidlusalune kiri neile kriteeriumidele ei vasta, sest see ei ole antud kehtiva õiguse alusel ( käsitletud p.5). Samuti ei vasta nimetatud kiri haldusaktile seatud nõuetele: kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1), haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1), haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Samuti ei ole märget õiguste tutvustamise kohta. Maksuhalduri haldusakt peab vastama
Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-13-02 rõhutanud, et oluline ka õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mis võimaldaks nii haldusakti adressaadil kui ka kohtul veenduda, et kirjeldatud asjaoludel ja õigusnormide puhul on haldusaktis toodud järeldus/tulemus ainuvõimalik. Kirjas puudub õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mistõttu kiri on motiveerimata ning ebaselge. 5.Kirja andmiseks puudub õiguslik alus. Seadus ei sätesta eelkontrolli. 1)Konkreetseks kuupäevaks teabe ning dokumentide nõude esitamist põhjendatakse kirjas TAO MV OÜ kontrollivajaduse üle otsustamisega.
ei sätesta kontrolli alustamise otsustamise menetlust. Kuigi kiri ei vasta haldusaktile esitatud nõuetele, on selle sisu omane maksukontrollile ning vastab oma olemuselt maksumenetluses tõendite kogumisele (
lg 1, § 60 lg 1, § 62 lg 1).
ei sätesta võimalust väljaspool maksumenetlust teabe ja dokumentide nõudmist. Teabe ja dokumentide esitamise nõue on põhjendatud vaid juhul, kui seaduses on sätestatud selleks võimalus ehk maksumenetluse korral.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kirjas viidataks
, kuid sisuliselt on toodud vaid selle paragrahvi lg 2 p 1 maksuhalduri ülesannete kohta. Koostoimes
lg 1 ja § 1 lg 1 saab eeltoodut tõlgendada vaid selliselt, et maksuhaldur saab kasutada oma õigusi seadusega antud pädevuse piires, mis isikult teabe nõudmisel eeldab haldusmenetluse (kontrollimenetluse) alustamist. 2)Maksumenetlus on spetsiifiline haldusmenetluse liik, kus tuleb järgida haldusõiguse üldisi põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 kohaselt haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel (HMS § 3 lg 1 ). Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).HMS § 35 lg 1 kohaselt haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. 3)
lg 2 kohaselt kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. Üksikjuhtumi kontrolli käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber jub enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu. Revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna. Tulenevalt
Esimest etappi võiks nimetada tuvastusmenetluseks, mis võib toimuda deklaratsiooni esitamise teel (
-91 ) või maksuhalduri poolt tõendite kogumise kaudu (
Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet (
Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist (
Seega on kirja puhul sisuliselt tegemist
lg 1 ning
lg 2 tuleneva nõudega, mis oleks põhjendatud, kui alustatud oleks kontrollimenetlust ning esitatud motiveeritud korraldus. 4) Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse,maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra määrab maksukorralduse seadus (
Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti (
) Maksumenetlust alustatakse korraldusega, kus peab olema piiritletud maksud, mida kontrollitakse ning periood ning vaidlustamise tingimused. Samuti peab maksumaksjat teavitama tema õigustest (
Antud juhul ei ole maksukohustuslasele selge, millised on tema õigused, kuidas ta peaks käituma, kas tal on kohustus vastata ning kas ja milliseid järeldusi võib teha mittevastamisest. Vaidlusaluse kirja puhul on tegemist otsese koormamisega, mis on eksitav ja rikub kaebaja õigusi. 5)Kaebaja märgib, et mõistetav oleks maksude laekumise seisukohalt kirja saatmine,milles maksuhaldur juhib tähelepanu kahtlustele, kuid isikute maksukäitumine ning selle võimalik muutmine peaks jääma iga isiku enda südametunnistusele. Isikutelt seadusliku aluseta teabe ja dokumentide nõudmine on lubamatu. Kui maksuhalduril on mingi kahtlus, siis saab selle kahtluse kõrvaldamiseks või kinnitamiseks alustada kontrollimenetlust. Kontrollimenetlus ei pea viima igal juhul maksu määramisele, kuid maksuhalduri tegevustest jääb mulje, et ametlikult kontrollimenetlust muidu ei alustatagi, kui täiendavat maksu ei õnnestuks määrata. See ei ole kooskõlas maksuhaldurile seadusega pandud ülesannetega ega hea halduse põhimõttega. 6)Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Ennetava tegevuse puhul ei alustata isiku suhtes maksumenetlust, menetlustoiminguid teostatakse eelkontrolli raames. Sellist eelkirjeldatud tegevust nimetataksegi ennetavaks tegevuseks. Ennetav tegevus on maksuhalduri poolt teostatavate tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on kontrollimenetlust ning täiendavat tõendite kogumist läbiviimata suunata maksukohustuslane vabatahtlikult näiteks korrigeerima maksudeklaratsioone, kui maksuhalduril on andmeid, et senised andmed ei ole õiged. Samuti on eesmärgiks fikseerida maksukohustuslase tulevikus deklareeritava maksukohustuse sh deklareerimise aluseks olevad asjaolud. 10.Ennetavate tegevuste käigus läbiviidavate toimingute puhul järgitakse nõudeid, mis reguleerivad konkreetseid menetlustoiminguid. Ka maksukohustuslase kohustused on eelkontrolli läbiviimisel sarnased maksukontrolli menetlusele.
§-st 56 tuleneb, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, samuti ei või maksukohustuslane takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. 11.Nimetatud toimingute läbiviimisel ennetava tegevuse raames tuleb aga arvestada sellega, et maksukohustuslast, kes ei soovi
-s nimetatud kohustusi täita, ei saa maksuhaldur selle eest karistada või kohaldada sunnivahendeid kohustuste täitmiseks. Haldusõiguslikke sunnivahendeid on õigus kasutada üksnes maksukontrollimenetluse raames. Seega on käesoleval juhul tegemist informatsiooni kogumise toiminguga maksukohustuslase vabatahtlikkuse alusel. Suurim erinevus kontrollimenetluse ja ennetava tegevuse vahel ongi selles, et toimingud ennetava tegevuse raames on soovitusliku iseloomuga, maksukontrolli raames aga kohustusliku iseloomuga. Toimingud, mida sagedamini ennetavalt kasutatakse ongi maksukohustuslaselt suulise teabe ning dokumentide küsimine, nende analüüsimine ning tagasiside andmine. Tulenevalt eeltoodust nõustub vastustaja kaebuse esitajaga selles osas, et käesoleval juhul ei ole maksuhalduri kirja puhul tegemist haldusaktiga, vaid nagu eeltoodust nähtub on tegemist ennetava toiminguga. 12. Maksuhalduri poolt kaebuse esitajale 25.04.2012 väljastatud kirja nr 12.2-4/22898-1 alusel maksuhaldur ei alustanud ega vii OÜ TAO MV suhtes läbi maksumenetlust, samuti ei kaasne kirjas küsitud informatsiooni ja dokumentide esitamata jätmisel kaebuse esitaja suhtes õiguslikke tagajärgi. Seega on paljasõnaline kaebuse esitaja väide, et vaidlusaluse kirjaga on OÜ-d TAO MV põhjendamatult koormatud. Käesoleval juhul on tegemist kaebuse esitajat vähem koormava viisiga võrreldes kaebuse esitaja poolt viidatud kontrollimenetluse alustamise võimalusega ning seeläbi kaebuse esitajalt teabe ja dokumentide küsimisega. IV KAEBUSE ESITAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD ( vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud) 13.
lg 3 viide ei ole asjakohane ning ebaõige on maksuhalduri käsitlus sellest, nagu kuuluks ka vaidlusalune kiri eelnimetatud paragrahvi alla. Maksuhalduri õigused teabe ja dokumentide nõudmiseks tulenevad otseselt
-st ning kui selles ei ole sätestatud informatsiooni kogumise võimalust menetluse eelselt või väliselt, on ilmselgelt tegemist õigusvastase tegevusega. Maksukohustuslaselt teabe nõudmist ning dokumentide esitamise nõuet ei saa kuidagi pidada ennetavaks tegevuseks, isegi juhul kui see nõue on vaid "soovituslik". Vaidlusaluse kirjaga ei suunata maksukohustuslast, vaid kogutakse tõendeid ( nõutakse teavet ning dokumente). Kui ka tegemist oleks ennetava tegevusega, siis kirjast ei selgu, mida püütakse selle tegevusega vältida ja ei ole ka võimalik analüüsida, kas selline toiming on proportsionaalne.Vastustaja toiming rikub õiguskindluse põhimõtet ning selliste kirjade saatmine on käsitletav riigi omavolina. 14.Isegi kui antud juhul saaks väita, et maksuhalduril on õigus selliseid kirju ja “soovituslikke” nõudeid saata, on rikutud õigusselguse põhimõtet. Antud juhul puuduvad sellised normid, millele vastustaja oma käitumise õigustamisel tugineb. 15. Põhjendamatu on väide, mille kohaselt Ennetava tegevuse käigus läbiviivate toimingute puhul järgitakse nõudeid, mis reguleerivad konkreetseid menetlustoiminguid.
lg 1 regulatsioon kinnitab, et tõendeid saab koguda vaid maksumenetluses, vastustaja kinnitab, et maksumenetlust läbi ei viida . Maksuhalduri tegevuseks puudub käesoleval juhul seaduslik alus. puudub selliseks tegevuseks seaduslik alus. 16.Kaebaja rõhutab, et vaidlusalune kiri vastab haldusakti mõistele ja kuigi kohustuse täitmist ei nõuta sunniga ( karistuse ega sunnivahendiga) , on tegemist kohustuse panemisega. Arusaamatuks jääb,kuidas koormab kaebajat selline kiri vähem kui korraldus maksumenetluses. 17. Vastustaja väited on vastuolulised.Väites, et tegemist on ennetava tegevusega, leiab vastustaja samas, et tegemist on eelkontrolliga. Maksuhaldur väidab, et maksukohustuslasel lasuvad eelkontrolli läbiviimisel
tulenevad kohustused teatada kõik teadaolevad andmed, teisalt märgib, et maksuhaldur ei saa selle eest karistada ega kohaldada sunnimeetodeid. Maksuhalduril on õigus teostada vaid neid toiminguid, millel on konkreetne seaduslik alus ja toimingud peavad vastama seaduses sätestatule , mistõttu on põhjendamatu vastustaja väide, et ennetava tegevuse raames toimingud soovitusliku iseloomuga,maksukontrolli raames aga kohustusliku iseloomuga V KOHTU SEISUKOHT 18.Kohus jagab kaebuse esitaja poolt kaebuses ( tl 3-8) ja vastustaja vastusele esitatud vastuväidetes ( tl 33-34) esitatud seisukohti, leiab, et need on kooskõlas
ja HMS sätestatud regulatsiooniga ning arvestades nende mahu ja põhjalikkusega ei pea vajalikuks nende kordamist ,vaid piirdub tõdemusega kaebuse põhjendatusest. Eeltoodu tõttu on ka käesolevas kohtuotsuses esitatud kaebaja seisukohad detailsemalt. Vastustaja kaebuse seisukohti kummutanud ei ole ( tl 21-22). 19.Kohus nõustub kaebusega, et
vaidlustatud kirjas toodud selle paragrahvi lg 2 p 1 regulatsioon sätestab maksuhalduri ülesanded, ent osundatud paragrahvist tervikuna ega ka kirjas tsiteeritud sättest iseenesest ei tulene maksuhaldurile temale pandud ülesannete täitmiseks
–s sätestatule lisaks täiendavat pädevust. Vastupidi-
lg 1 on otsesõnu rõhutatud, et
ja maksuseaduste täitmist kontrollib maksuhaldur temale selleks seadusega antud pädevust kasutades. 20.Nii
kui ka § 60 ja § 62 käsitlevad tõendite kogumist maksumenetluses.
59 lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.
lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Seega saab tõendeid koguda üksnes maksumenetluses, sealjuures HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesolevas asjas on vastustaja kinnitanud, et vaidlustatud kirja alusel maksuhaldur ei alustanud ega vii kaebaja suhtes läbi maksumenetlust. 21.Õige on vastustaja väide, et maksuhalduril on võimalik teostada toiminguid, mida ei saa käsitleda revisjoni ega üksikjuhtumi kontrollina ja et sellise tegevusena on käsitletav näiteks meeldetuletus ettevõttele või maksukohustuslase tähelepanu juhtimine deklaratsiooni tähtajale ning õigus selliste ennetavate toimingute tegemiseks on sätestatud
Käesoleval juhul vaidlustatud kirjaga maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmist ei saa pidada selliseks ennetavaks tegevuseks. Samuti ei ole vastustaja osundanud kirja andmise õigusliku alusena ühelegi teisele
sättele, kust selline õigus tuleneks.
tulenevalt saab tõendeid koguda vaid maksumenetluses ning
ei sätesta maksuhalduri õigust teabe ja dokumentide nõude esitamiseks väljaspool maksumenetlust. Sealjuures ei näe
ette väljaspool
lg 2 sätestatud kontrollimenetluste (revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli) eelkontrollimenetluse ( kontrolli alustamise otsustamise menetluse) teostamist ja selle eelkontrolli läbiviimisel maksukohustuslasel lasuvatest kohustustest sarnaselt
MS) § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1).Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-44-10 ( p 12) selgitanud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi või kohustusi. Toimingul see tunnus puudub. PMTK 25.04.2012 kiri vastab eeltoodust tulenevalt haldusakti tunnustele. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks annab maksuhaldur haldusakte (
),sealjuures pannakse korraldusega maksukohustuslasele mitterahalise iseloomuga kohustusi, kaasa arvatud teabe ja dokumentide nõudmiseks.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud kirja näol on tegemist haldusaktiga ning kaebajal on õigus nõuda kirja tühistamist. VI MENETLUSKULUD 23.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja on selleks sätestatud korras ja tähtajal taotlenud menetluskuluna kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu suuruses 15,97 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 872,33 eurot, seega kokku menetluskuluna 888, 30 euro väljamõistmist vastustajalt . Menetluskulu kandmine kaebaja poolt taotletud summas on tõendatud ( tl 10 , 37-43). HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiks menetluskulu väljamõistmise taotluse rahuldamist vaid osaliselt HkMS § 109 lg 6 alusel . Lea Kuuse kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.