) § 7 lg 3 alusel rahuldamata (p 3). Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 03.05.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/36/2004 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 12128 p 3 õigusvastaseks. Tallinna Linnakohtu 15.04.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/30-7765/01 tunnustati 12.06.1996 vara üleandmise akti nr 315 ning pärimisõiguse tunnistuse nr 3739 Näituse tn 5 asuva vara osas tühisust; tunnustati Tallinna linna omandiõigust Näituse tn 5 varale ning nõuti E. M. N ja M. E. P välja Näituse tn 5 asuvad hooned. Tallinna Halduskohus kohustas 21.05.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-589 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni läbi vaatama E. M. N ja M. E. P`i taotlused Näituse tn 5 asuva vara tagastamiseks ning andma taotlusi lahendav haldusakt. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon andis
lg 22 alusel vara tagastamise toimiku menetlemiseks üle ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile (maakonnakomisjon), kes 17.03.2011 otsusega nr 12367 tunnistas Näituse tn 5/Sihi tn 23 hooned ja krunt suurusega 2 171,5 m2 omandireformi objektiks (p 1); luges tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal E E J (p 2); tunnistas õigustatud subjektiks W A J (p 3) ning luges W A J nõudeõiguse päritavaks (p 4). 04.11.2011 esitas E. M. N Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Linnavalitsust Näituse tn 5 vara tagastamise avaldust menetlema ja selle kohta otsust vastu võtta. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (tagastamise kord) p 23 kohaselt tuleb vara asukohajärgsel valla- või linnavalitsusel otsustada vara tagastamine kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Käesoleval juhul on maakonnakomisjoni otsuse tegemisest ja vara tagastamise toimiku Tallinna Linnavalitsusele edastamisest möödunud üle seitsme kuu, kuid mingit otsustust tehtud pole ega ole ka teatatud, millal seda tehakse. Vastuseks kaebaja 30.08.2011 järelepärimisele selgitas vastustaja 29.09.2011 vastuskirjas avalduse lahendamisega viivitamist vajadusega kontrollida tagasitaotletava vara võimalikku kompenseerimist Saksa riigi poolt ja selleks Saksa arhiivide poole pöördumist. Vastuskirjas toodu ei ole tagastamise korra p 23 kohase otsuse tegemisega viivitamise mõjuv põhjus. Tagasitaotletavate varade kompenseerimise küsimuses on Saksamaale tehtud aastate jooksul mitmeid järelepärimisi ning möödunud on mõistlik aeg veel täiendavate tõendite kogumiseks. Ka asjas nr 3-10-589 tehtud otsuses leidis halduskohus, et puuduvad nii Näituse tn 5 hoonete ja krundi kompenseerimist kinnitavad tõendid kui ka tõendid, millest ilmneks vajadus seda küsimust veel täiendavalt uurida. Pärast viidatud kohtuotsuse tegemist pole ilmnenud ühtegi uut tõendit või asjaolu, mis vara kompenseerimist näitaks või sellele viitaks. Samuti näeb tagastamise korra p 19 ette, et vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise omaniku, vara koosseisu ja õigustatud subjektid ning igale subjektile kuuluva vara osa määrab kindlaks maakonnakomisjon. Käesoleval juhul on maakonnakomisjon Näituse tn 5 vara osas need küsimused lahendanud 17.03.2011 otsusega nr 12367, leides mh, et endise omaniku või tema pärijate poolt Näituse tn 5/Sihi tn 23 asuvate ehitiste/maa eest kompensatsiooni saamine pole tõendatud ning tuleb käsitleda, et nad kompensatsiooni saanud pole. Seega ei esinenud ega esine asja otsustamise edasi lükkamist tingivaid asjaolusid. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Näituse tn 5/Sihi tn 23 vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud W. A. J tunnistati õigustatud subjektiks ka Tallinnas 2
Viidatud B B toimikus on märkus, et W. A. J l koos abikaasaga on kokku 24 000 saksa marga suurune koguhüvitusnõue. Arvestades, et Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asuva vara eest maksti põhihüvitist 7 233,60 saksa marka, on võimalik, et koguhüvitusnõudesse arvestati ka Näituse tn 5/Sihi tn 23 asuva vara väärtus. Seetõttu pöörduski vastustaja järelepärimisega Saksamaa arhiivi poole eesmärgiga saada vaidlusalust vara puudutavad tõendid ega ole vara tagastamise küsimuse lahendamisega põhjendamatult viivitanud. Õige pole kaebaja seisukoht, et vara eest kompensatsiooni saamise küsimuse kontrollimine on ÕVVTK maakonnakomisjoni, mitte linna kompetentsis. Tagastamise korra p 24 järgi vara tagastamine otsustatakse maakonnakomisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla- või linnavalitsuse täiendavalt kogutud materjalide põhjal ning p 25 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja otsustamiseks täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida. Kuna vastustajal on kohustus kontrollida mittetagastamise aluseid ja üheks selliseks aluseks on
lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni saamine, on vastustajal õigus ja kohustus täiendavaid tõendeid koguda ja välja selgitada, ega tagasitaotletav vara pole juba kompenseeritud. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.10.2011 otsusega kaebuse ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse vaadata läbi E. M. N avaldus Näituse tn 5 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja teha avalduse kohta otsus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui ei esine kohtuotsuse põhjendava osa p-ga 19 kooskõlas olevaid mõjuvaid põhjuseid, mis avalduse läbivaatamist takistavad. Tagastamise korra p 23 sätestab, et õigustatud subjektile vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist ja kui ta nimetatud tähtajal ei saa tagastamise küsimust otsustada, siis teavitatakse sellest õigustatud subjekti, teatades talle ühtlasi ka küsimuse lahendamise aja. Käesoleval juhul andis maakonnakomisjon Näituse tn 5 vara tagastamise toimiku Tallinna Linnavalitsusele üle 28.03.2011, kuid vara tagastamise või sellest keeldumise kohta pole senini otsust tehtud. Vastuseks kaebaja 30.08.2011 järelpärimisele 29.09.2011 antud vastuses selgitas vastustaja viivitust vajadusega kontrollida
p-des 2, 3, 5, 7 ja 8 märgitud vara tagastamist välistavate asjaolude olemasolu, samuti selgitas, et soovib kontrollida täiendavalt tagasitaotletava vara võimalikku kompenseerimist Saksa riigi poolt, et välistada juba kompenseeritud vara tagastamist või uuesti kompenseerimist.
lg 3 sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise alused ning kuni sättes nimetatud asjaolude selgitamiseni on materiaalses mõttes otsuse tegemisega viivitamiseks mõjuv põhjus olemas. Käesoleval juhul rikkus vastustaja tagastamise korra p 23 nõudeid aga sellega, et ei teinud õigusaktides sätestatud toiminguid 3-kuulise tähtaja jooksul ega teavitanud kaebajat õigeaegselt vara tagastamise otsustamist takistavatest põhjustest. Tagastamise korra p-dest 11, 14, 18 ja 19 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra“ (avalduste läbivaatamise kord) pdest 33 ja 34 tuleneb, et asjaolu, kas vara tagastamise avaldus tuleb jätta
lg-le 5 tuginedes rahuldamata, peab üldjuhul kontrollima juba vara tagastamise ettevalmistava menetluse käigus, st enne tagastamise korra p-s 19 sätestatud nn subjektiotsuse vastuvõtmist. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon, kellele toimik
lg 5 kohaldamise võimalust ning leidnud, et vastupidiste tõendite puudumisel tuleb asuda seisukohale, et Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni saadud ei ole ning vara tagastamise menetluse lõpetamiseks puudub alus. Maakonnakomisjoni otsus nr 12367 on kehtiv eelhaldusakt ning maakonnakomisjoni tehtud otsusest ja tuvastatud asjaoludest tuleb linnavalitsusel vara tagastamise menetluse järgnevates staadiumites kinni pidada (vt ka Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-51-01). Samas oleks põhjendamatu ja
§-s 2 sätestatud eesmärkidega vastuolus eirata alles vara tagastamise otsustamise staadiumis ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mis viitavad selgelt sellele, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on saanud vara eest
Tagastamise korra p 19 kohaselt peab maakonnakomisjon tuvastama vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise omaniku, vara koosseisu ning õigustatud subjektid. Seega on järgmistes menetlusetappides kohustuslikud eelkõige tagastamise korra p-s 19 nimetatud asjaolud; samuti oleks linnavalitsusele kohustuslik maakonnakomisjoni otsus, millega oleks tuvastatud vara eest
lg-ga 5 hõlmatud kompensatsiooni maksmine, sest sellega oleks vara tagastamise menetlus sisuliselt lõppenud. Käesoleval juhul asjaolu, et Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni pole makstud, tuvastas maakonnakomisjon oma otsuse põhjendavas osas. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on täitmiseks kohustuslik kehtiva haldusakti resolutsioon, mitte põhjendavas osas tuvastatud asjaolud. Tagastamise korra p-d 24 ja 25 annavad valla- või linnavalitsusele õiguse koguda enne vara tagastamise otsustamist täiendavaid tõendeid. Neil põhjustel leiab kohus, et kui pärast maakonnakomisjoni poolt tagastamise korra p-s 19 nimetatud otsuse tegemist saab valla- või linnavalitsusele teatavaks uusi olulisi asjaolusid, mis võivad kaasa tuua vara tagastamise menetluse lõpetamise tagasitaotletava vara juba kompenseerimise tõttu, võib ta koguda kompensatsiooni maksmise kohta ka täiendavaid tõendeid. Eeltoodu aga ei tähenda, et valla- või linnavalitsusel on õigus viivitada vara tagastamisega pelgalt soovi tõttu igaks juhuks maakonnakomisjoni otsuses käsitletud asjaolusid üle kontrollida. Uute tõendite kogumine peab olema erandlik. Saksamaale ümberasujatele vara tagastamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, et ümberasunutele vara tagastamise küsimuses on määramatus kestnud väga pikka aega. Mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab tagastamise küsimuse otsustamisega viivitamist, saab olla üksnes uus selge teave, millest nähtub, et konkreetse vara eest on suure tõenäosusega makstud hüvitist ning seetõttu on tekkinud vajadus koguda täiendavaid tõendeid selle konkreetse teabe kontrollimiseks. Vastustaja esitatud põhjendus – uueks teabeks on asjaolu, et W A J ja E E J koguhüvitisnõue on 24 000 Saksa marka, kuid Kuhlbarsi tn 6 korter 3 eest on endisele omanikule välja makstud põhihüvitist üksnes 7 233,60 saksa marga ulatuses, mistõttu on vaja kontrollida, ega ülejäänud summa pole makstud Näituse tn 5 vara eest - ei ole vara tagastamise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. Nagu eespool märgitud, on maakonnakomisjon analüüsinud aastaid kestnud menetluses kogutud tõendeid ja leidnud, et need ei kinnita Näituse tn 5 vara eest hüvitise saamist. Teave, millele tuginedes vastustaja on alustanud täiendavate tõendite kogumist Saksamaa Liitvabariigi arhiividest, ei viita Näituse tn 5 varale. Samuti maksti LAG alusel lisaks põhihüvitisele ka muid
Seega oli otsuse tegemisega viivitamine vastustaja märgitud põhjustel enne kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamist õigusvastane. 4
Kõiki neid asjaolusid arvestades on tegemist selgelt uue teabega, millest nähtub, et konkreetse vara eest on suure tõenäosusega makstud hüvitist Saksamaa Liitvabariigi poolt. Vastustaja pidi seda teavet kontrollima ning tegemist polnud pelgalt sooviga kontrollida üle maakonnakomisjoni otsuses toodud asjaolusid.
§-s 2 sätestatut arvestades ei saa apellant eirata alles vara tagastamise otsustamise staadiumis ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mis viitavad sellele, et tagasitaotletava vara eest on isikule kompensatsiooni juba makstud. Arhiividokumentidega tutvumiseks nõusoleku andmisest keeldumisega muudab kaebaja ise edasise menetluse võimatuks. Kohtu poolt vara tagastamise avalduse lahendamiseks antud kahekuuline tähtaeg on vaidluse asjaolusid arvestades ilmselgelt lühike ka siis, kui kompensatsioonitoimikute tellimine õnnestub. Kuna Saksamaa riigiarhiivi seaduse kohaselt on alla 30 aastat tagasi surnud isikutega seotud andmetele seatud juurdepääsupiirang ning kaebaja on keeldunud andmast vastustajale 5
§-st 2 ja § 17 lg-st 5 tulenevalt võimalik tagastamise menetlust jätkata. E M N palus jätta halduskohtu otsuse muutmata ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuses viidatud kohtulahendid ei oma õiguslikku jõudu käesolevas asjas. Esimese ja teise astme kohtu ning ka Riigikohtu lahendid kolmandates asjades ei ole uuteks asjaoludeks, mis annaks alust kehtivaid haldusakte ümber vaadata. Apellant püüab vaikselt mööda minna sellest, et B. B toimiku materjalid oli vara tagastamise toimikus olemas juba 2008. aastal ning seega vastavad dokumendid ja neis sisalduvad märkused nii vastustajale kui ka maakonnakomisjonile juba varasemalt teada. Apellandi väide, et koos Kuhlbarsi tn 6 vara kompenseerimisega võidi kompenseerida ka Näituse tn 5 vara, on oletuslik ja tõendamata. Kuhlbarsi 6 vara eest võidigi nõuda rohkem, kui tegelikult välja maksti ning ei ole mõistlik arvata, et 24 000 saksa marga suurust hüvitist (mis ei ole väga suur summa) taotleti kahe kinnisasja eest. Apellandi taotlus kompensatsioonitoimikute välja nõudmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavalitsus rikkus tagastamise korra p-s 23 sätestatud nõudeid sellega, et ei teinud õigusaktides sätestatud toiminguid kolmekuulise tähtaja jooksul või ei teavitanud kaebajat õigeaegselt põhjustest, mis takistavad vara tagastamise otsustamist nimetatud tähtaja jooksul ning et vastustaja on olnud jätkuvalt õigusvastases viivituses nii enne kaebaja kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega korda kohtuotsuse põhjendusi. Apellandi halduskohtust erinev seisukoht tugineb ekslikule arvamusele, et tagastamise korra p-dest 24 ja 25 tuleneb vara tagastamise otsustajale kohustus kontrollida ega tagasitaotletava vara eest pole
Nagu halduskohus õigesti selgitas, asjaolu, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise avalduses märgitud vara on varem tagastatud/kompenseeritud, tuleb üldjuhul kontrollida õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ettevalmistavas menetluses ehk enne tagastamise korra p 19 kohase subjektiotsuse tegemist. See seisukoht tugineb mh
lg-le 5, milles räägitakse mitte omandireformi subjektiks tunnistatud, vaid subjektiks olevast isikust; avalduste lahendamise korra p-le 33, milles sätestatakse, et materjalide ettevalmistamisel (so enne toimiku esitamist kohalikule komisjonile) tuleb avalduse vastuvõtjal kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.02.1989 määruse nr 81 või muul alusel, ning tagastamise korra p-le 11, mis näeb ette, et kui õigusvastaselt võõrandatud vara on juba tagastatud või kompenseeritud viidatud 20.02.1989 määruse nr 81 või muul alusel, siis selle vara osas
alusel vara tagastamise menetlust ei alustata või juba alustatud menetlus lõpetatakse.
lg-s 3 on nimetatud omandireformi objektiks oleva vara tagastamata jätmise alused ning, nagu halduskohus õigesti täheldas, nende aluste olemasolu tulebki kohaliku omavalitsuse täitevorganil tagastamise korra p-dest 27-313 tulenevalt kontrollida õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul ning mõjuvatel põhjustel tähtaja ületamise korral sellest õigustatud subjektiks tunnistatud isikuid ka teavitada. Halduskohtu seisukoha järgi erandjuhul, kui pärast tagastamise korra p-s 19 nimetatud subjektiotsuse tegemist saavad vara tagastamise otsustajale teatavaks uued olulised asjaolud õigustatud subjektile
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.