Obsah (8)
§ 142§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 174§ 1632-12-4706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.august 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 38-40), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.juunil 2012 (tl 43). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi J. K. vastu 498, 26 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 249, 13 eurot ja viivisvõlgnevus 249,13 eurot. Samuti on esitanud hageja nõude välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 2
(4)VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.07.2010 võla tasumise kokkuleppe, mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 486,11 eurot. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma alates 12.08.2010 12 kuu jooksul iga kuu 12.kuupäevaks hageja arveldusarvele 50,17 eurot, mis sisaldas 9,59 eurot intresse. Viimase osamakse tähtpäev olnuks 12.07.
- Vastavalt võla tasumise kokkuleppele on tingimustest mittekinnipidamise korral hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 9 406 EEK e 601, 15 eurot ning õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja esitatud nõudes on 9 406 EEK-st maha arvatud kostja poolt tasutud maksed summas 5 507, 92 EEK ( 9 406-5507, 92= 3 898,08 EEK e 249,13 eurot). Seega on põhinõude suuruseks 249, 13 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet ja nõuab kostjalt seisuga 08.05.2012 viivist põhivõlgnevuse ulatuses summas 249, 13 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja 15.07.2010 võla tasumise kokkuleppest.
- Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõlgnevuse 249, 13 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 249, 13 euro nõudes rahuldamisele.
- Hageja taotleb kostjalt välja mõista välja mõista
§ 367
alusel viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Pärnu Maakohtu 16.04.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.mail 2012 kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et 08.05.2012 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 050, 78 eurot, kuid hageja ise vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt sellest viivist põhinõude ulatuses, so 249, 13 eurot. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju 3
(4)sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 08.05.2012 seisuga 1050, 78 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULU 5. Hageja on esitanud
§ 174
1 lg 3 alusel taotluse välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot.
§ 163
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt
§ 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel välja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 63,91 eurot. Kohtunik: 4
(4)