3-10-1558/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1558 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.07.
4. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
5. Jaak Reinomägi esitas 07.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu (õigusaktidega mittetutvustamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt viibis J. Reinomägi 01.02.2010-18.03.2010 ja 22.04.2010-29.04.2010 Tartu Vanglas, kuid talle ei tutvustatud nendel perioodidel vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 14 lg 2 kohaselt vangistust reguleerivaid õigusakte, eriti Tartu Vangla kodukorda. Mõlemal nimetatud perioodil algatati J. Reinomäe suhtes distsiplinaarmenetlus õigusaktidest tulenevate nõuete väidetavate rikkumiste pärast. 15.03.2010 algatatud menetlus lõpetati, kuna selgus, et kaebajale ei ole Tartu Vangla kodukorda tutvustatud. 21.05.2010 koostatud käskkirjaga nr 1-4/726 aga karistati kaebajat kodukorra nõuete rikkumise eest, kuigi kodukorda ei ole kaebajale endiselt tutvustatud. Õigusvastasuse tuvastamine aitab J. Reinomäge tema õiguste kaitsel ja on aluseks esitatava mittevaralise kahju nõude rahuldamisele.
6. Tartu Halduskohus tagastas 07.07.
7. a määrusega J. Reinomäe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal põhjendatud huvi, et taotleda vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja on viibinud vanglas pikemat aega ning teda on etapeeritud ühest vanglast teise. Seega on kaebaja juba varasemalt teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest. Samas on vangla selgituste kohaselt antud kaebajale tutvumiseks 04.03.2010 või 05.03.2010 vangistust reguleerivad õigusaktid, mille viimane tagastas 08.03.2010 ilma nendega tutvumise kohta allkirja andmata. Põhjendatud huviks ei saa olla asjaolu, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra rikkumise pärast. J. Reinomäel oli õigus esitada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaie ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ka kaebus halduskohtule. Kaebaja põhjendatud huvi ei saa seega olla ka preventiivne. Hilisem kahjuhüvitise nõue oleks samuti ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab halduskohus hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 07.07.
9. a määruse. Halduskohus ei ole põhistanud, miks on usaldusväärsed vanglateenistuja väited õigusaktidega tutvustamise kohta, kuna vastavad väited on vastuolus J. Reinomäe suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokollist nähtuvaga. Halduskohtu määrus sisaldab kohtu mitteerapooletuse tunnuseid. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Tartu Vangla palub jätta J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt saabus J. Reinomägi karistust kandma 16.04.2009 Viru Vanglasse ja tutvus seal õigusaktidega hiljemalt 17.04.
11. Tartu Vanglas viibis kaebaja ajutiselt esmakordselt 01.02.2009-08.02.
12. Kui J. Reinomägi leidis, et Tartu Vangla ei tutvustanud talle Tartu Vangla kodukorda, oli tal võimalik pöörduda vastava sooviga inspektor-kontaktisiku poole. Samuti on vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas, millele on kõigile kinnipeetavatele juurdepääs tagatud. J. Reinomäele anti Tartu Vanglas õigusaktid (sh Tartu Vangla kodukord) tutvumiseks 04.03.2010 või 05.03.
13. J. Reinomägi tagastas õigusaktid 08.03.2010, jättes õigusaktidega tutvumise kohta allkirja andmata põhjusel, et vangla sisekorraeeskirja redaktsioon on vananenud. J. Reinomäe põhjendatud huviks ei saa pidada asjaolu, et teda karistati distsiplinaarkorras vangla kodukorra rikkumise eest, mille sisust ta väidetavalt teadlik ei olnud. Tartu Vanglas J. Reinomäe suhtes algatatud distsiplinaarmenetlustest esimene lõpetati, kuna ei leidnud tõendamist, et ta oleks olnud tuttav Tartu Vangla kodukorraga. Teisel juhul karistati J. Reinomäge VangS § 67 p-i 1 nõuete rikkumise eest. Vangistusseadusega oli J. Reinomägi tutvunud ja teadlik, et see kehtib kõigis vanglates ka siis, kui seda talle allkirja vastu tutvustatud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.07.
15. a määrus tuleb jätta muutmata ning J. Reinomäe määruskaebus rahuldamata.
16. Kaebaja poolt viidatud VangS § 14 lg 2 käsitleb eelkõige vabadusest vanglasse karistuse kandmisele vastuvõetava isiku kohtlemist ja sellisel juhul talle vangla sisekorda ja tema õigusi ning kohustusi kajastavate õigusaktide tutvustamist. J. Reinomägi saabus esmakordselt karistust kandma 16.04.2009 Viru Vanglasse ja tutvus kõigepealt seal vajalike 2 õigusaktidega. Tartu Vanglas viibis kaebaja ajutiselt esmakordselt 01.02.2009-08.02.
17. Kui J. Reinomägi leidis, et Tartu Vangla ei tutvustanud talle Tartu Vangla kodukorda õigeaegselt, oli tal võimalik pöörduda vastava sooviga inspektor-kontaktisiku poole. Samuti on vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas, millele on kinnipeetavatel juurdepääs tagatud. Vangla vastuse kohaselt anti J. Reinomäele tegelikult Tartu Vanglas õigusaktid (sh Tartu Vangla kodukord) tutvumiseks 04.03.2010 või 05.03.
18. J. Reinomägi tagastas õigusaktid 08.03.2010, jättes õigusaktidega tutvumise kohta allkirja andmata põhjusel, et vangla sisekorraeeskirja redaktsioon on vananenud. Seega pidi ta teadlik olema vähemalt vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja regulatsioonist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et J. Reinomäe põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa pidada asjaolu, et teda karistati distsiplinaarkorras vangla kodukorra nõuete rikkumise eest, mille sisust ta väidetavalt teadlik ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et ühel juhul Tartu Vanglas J. Reinomäe suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus lõpetati, kuna ei leidnud tõendamist, et ta oleks olnud tuttav Tartu Vangla kodukorraga. Teisel juhul oli kaebuse kohaselt tegemist vangla 21.05.
19. a käskkirjaga nr 1-4/726 ja selles osas on halduskohus samuti põhjendatult leidnud, et esitatud tuvastamiskaebus ei aitaks kaebajat ka seoses selle käskkirjaga, sest kaebajal oli olemas õigus käskkiri vaidlustada vaidemenetluse korras ja pärast vaidemenetluse läbimist tühistamiskaebuse esitamisega halduskohtule. Seega ei aitaks isegi esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajal kuidagi kaitsta oma väidetavaid õigusi seoses kehtiva 21.05.
20. a käskkirjaga. Samas nähtub kohtulahendite infosüsteemist, et J. Reinomägi on 15.11.2010 esitanud halduskohtule Tartu Vangla 21.05.
21. a käskkirja nr 1-4/726 osas õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, millest ta siiski ise 30.03.2011 esitatud avaldusega loobus ja mille osas lõpetas halduskohus seetõttu 01.04.
22. a määrusega menetluse (haldusasi nr 3-10-3021). Üksnes sellest, et väidetavalt ei tutvustatud kaebajale Tartu Vanglas vangla kodukorda, ei saanud J. Reinomäele tekkida riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitatavat mittevaralist kahju, mistõttu oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks ei ole alust pidada ka väidetavat hüvitamisnõude esitamise kavatsust. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Maili Lokk