KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2693 Haldusasi OÜ Favorte kaebus Viimsi Valla

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu
2. augusti 2004.a. otsusega nr. 73 algatati üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi nimetatud 1 „Teemaplaneering“). Teemaplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi Vallavolikogu
3. märtsi 2008.a. otsusega nr. 15 ja kehtestati Viimsi Vallavolikogu
4. oktoobri 2009.a. määrusega nr.
6. 18.11.2009 esitas OÜ Favorte kaebuse Viimsi Vallavolikogu
7. oktoobri 2009.a. määrusele nr. 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tühistamiseks ja kaebaja täpsustas tühistamisnõuet alternatiivnõudega tühistada Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määrus nr 22 kaebaja kinnistuid puudutavas osas, sh Männiku IV kinnistu osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale. KAEBUSE ESITAJA OÜ FAVORTE SEISUKOHAD
8. Vaidlustatav määrusega nr 22 kehtestatud Teemaplaneering ja samaaegselt menetluses olev Äigrumäe, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering näevad ette OÜ Favorte kinnistute osas alale üheaegselt erinevad kasutused (rohekoridor, tuumala ja Rail Baltica raudteetrassi suudmeala), mis on teineteist välistavad. Vaidlustatava teemaplaneeringu ja üldplaneeringu näol on tegemist sama tasandi planeeringutega. Kaebaja õiguste rikkumine. Kaebajale kuuluvad vaidlustatava planeeringuga hõlmatud alal kinnistud nimetustega Kadaka IV, Liiva III, Oiusöödi IV, Kordoni II ja Reinu IV. Vastavalt Harju Maakonnaplaneeringule asuvad nimetatud kinnistud detailplaneeringut nõudval perspektiivsel hoonestusalal. Vastavalt vaidlustatud planeeringu kaardile asuvad nimetatud kinnistud rohevõrgustiku tugialal, rohevõrgustiku puhveralal, rohevõrgustiku koridori alal ja astmelaual nr. 8 Planeeringu seletuskirja p.2.2.2.2 kohaselt tugialale ja astmelauale ei ehitata. Tugialal või astmelaual paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui kehtestatud planeeringuga pole määratud teisiti. Kaebaja viitab planeeringu seletuskirja p.2.2.2.3-le, mille kohaselt rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh. katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks, üldmaaks, kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Kinnistute omandamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt on OÜ-le Favorte kuuluvate kinnistute piirkond detailplaneeringut nõudev perspektiivne hoonestusala, millel on osaliselt raudteetrassi reserveering. Vaidlustatav teemaplaneering saab detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks, määrates OÜ Favorte jaoks võrreldes varasemaga olulised kitsendused, mis välistab kaebaja õiguse -seadusest tuleneva võimalusekinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu-või ärimaaks. Samuti on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga oluliselt vähenenud üksikelamu reservmaa osakaal kinnistutel Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV. Seega ei võimalda vaidlusalune planeering realiseerida õigust kinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu-või ärimaaks.
9. Kui kohus ei tuvasta kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, siis tuleb Teemaplaneering tühistada, kuna planeering kahjustab õigusvastaselt ka avalikku huvi. Populaarkaebusena saab vaidlustada Teemaplaneeringut, kui see on vastuolus avalike huvidega. -Planeeringu oluliseks kontseptsiooniks on rohealade sidususe põhimõte, mida on kirjeldatud nii planeeringu seletuskirjas, KSH-s kui ka korduvalt rõhutatud avalikel aruteludel. Kaebaja hinnangul nähtub seletuskirja varasemast redaktsioonist: Viimsi vallas kavandatavate võimalike uute tehno- ja transpordi koridoridega (nt: Rail Baltica raames kavandatud TallinnHelsingi raudteetunneli jt) ei ole rohevõrgustiku konstrueerimisel otseselt arvestatud. Kuigi praegune seletuskiri nimetatud lauset enam ei sisalda, ei muuda see faktilist olukorda. 2 Rohevõrgustiku asukohta ei ole Rail Baltica trassi suudmealaga kattuvas osas muudetud. Kaebaja tegi planeeringumenetluses ettepaneku probleemi välistamiseks ja leidis, et kui rohekoridori asukohta muuta astmelaua juures Allikmäe ja Käära kinnistutele, siis rohevõrgustik toimiks kuni raudtee rajamiseni paremini ja raudtee valmimisest oleks võimalik rohevõrgustiku sidususe jätkumine. Seda ei arvestatud põhjendusega, et kinnistutele on ette nähtud DP-d. -Rohevõrgustiku toimimise (sh sidususe) tagamiseks tehakse hulgaliselt piiranguid paljudele maaomanikele. Avalikkus on selgelt huvitatud, et piirangute tulemusel oleksid loodud eeldused/võimalused toimivaks ja sidusaks rohevõrgustikuks. Avalik huvi Rohevõrgustiku planeeringu olemasolule on võrdne avalikule huvile kvaliteetsele toimima määratud planeeringule. Kui teadlikult tekitatakse olukord, kus lahendus ei hakka toimima, on kõik väidetavaks toimimiseks tehtud piirangud põhjendamatud ja tegemist on avalikkusele ebaõigete andmete esitamisega. Rohekoridori ja raudteetrassi määramine kattuvatele aladele, ilma mistahes uuringuteta selle võimalikkusest, riivab avalikke huve looduskeskkonnale inimtegevuse survel kasvu leevendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti riivab see avalikke huvisid mõistuspärasele ja toimivale lahendusele suunatud planeeringumenetlusele.
10. Põhjendused. Kaevatav haldusakt on olulise diskretsiooniveaga, kuivõrd olulistele asjaoludele ei ole tuginetud. Samaaegselt vaidlustatava planeeringuga on Viimsi vallas menetlemisel Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja Muuga küla üldplaneering (edaspidi Äigrumäe planeering). -Nimetatud planeeringu ja vaidlustatud Teemaplaneeringu lahendused on üksteist välistavad. -Kummagi planeeringu eesmärgid eraldi oleksid saavutatavad OÜ Favorte jaoks väiksemate piirangutega. OÜ-le Favorte kuuluvad kinnistud asuvad Teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku koridori-, tugi- ja puhveralal. Äigrumäe planeeringu kohaselt on samad kinnistud valdavas osas raudteereservmaal, osaliselt ka haljasmaal ja ärireservmaal. Nimetatud alale on planeeritud kõrgema tasemega planeeringutega Tallinna ja Helsingit ühendava kiirraudteetrassi suudmeala. Kiirraudteetrass ja rohevõrgustiku tuumala ja koridor ei saa samas kohas kattuvalt/paralleelselt toimida ja koostoimimist ei ole keskkonnamõjude hindamise aspektist uuritud, kuna ühe planeeringu KSH on hinnanud olukorda aspektist, kui alale tuleb raudtee, teise planeeringu KSH uuris aga aspektist, et alale tulevad rohevõrgustiku elemendid tuum-ala ja rohekoridor. Äigrumäe planeeringu kohaselt kiirraudteel on sõidukiirus 250-300 km/h. Ohutuse tagamiseks kogu ala piiratakse aiaga, seega on seal füüsiline tõke, mis välistab väiksemate teede või otseühenduse kasutamise. Kaebaja esitas OÜ Adapte poolt koostatud töö, kus asuti seisukohale, et rohevõrgustiku astmelaud nr 8 jääks planeeringu kohaselt tee-ja raudteetrassidest ümbritsetuks kõigist külgedest, rohevõrgustikuga paralleelne raudtee ning maantee tõenäoliselt oluliselt mõjutavad rohevõrgustiku toimimist, neist lähtuv müra ja vibratsioon põhjustavad loomade häirimist; rohevõrgustiku planeerimise metoodika kohaselt ei saa rohevõrgustik paikneda infrastruktuuride mõjuvööndis. Kuna rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on Viimsi ps elutsevatele loomadele ühenduse tagamine sisemaaga, siis raudtee ja maantee rajamisel on vähetõenäoline selle ühenduse korrektne toimimine. Alale teise planeeringuga kavandatava raudtee mittearvestamine rohekoridori trasside valikul, nimetatud aspekti mittekäsitlemine KSH-s ja detailplaneeringu koostamisel on olulisele asjaolule mittetuginev kaalumine, mis on kaalutlusotsustuse tühistamise aluseks. -Tuginemine planeeringu väidetavale tähtajalisusele on ebaseaduslik. 3 Planeeringu koostaja on nii avalikel aruteludel kui ka erinevates vastuskirjades tuginenud väitele, et kehtestatava planeeringu toimimise periood on 10-15 aastat. Planeerimisseadus ei näe ette võimalust planeeringu selliseks kehtestamiseks. Isegi kui oleks, siis peaks seda planeeringus sõnaselgelt sätestama, et inimesed teaksid, et 15 a möödumisel on planeering muutunud kehtetuks. Planeeringu käsitlemine tähtajalisena on oluline kaalutlusviga. Roheala (koridor, tuumala jne) on oma olemuselt selline element, mida ei ole võimalik lühikese ajaperioodi jooksul tekitada teise asukohta. Juhul kui 15 või ka 25 aasta pärast raudtee rajatakse, rohevõrgustik nimetatud alal eelduslikult ei toimi (toimimise võimalikkust ei ole uuritud KSH-s, eksisteerivad uuringud ja erialased teadmised, mis viitavad mittetoimimisele), siis sellisel juhul ei ole võimalik ei mõistlike kulude ega ka mõistliku ajaperioodi jooksul tekitada rohevõrgustiku elemente teise asukohta. Juba ehitatud majade omandamine ja lammutamine on äärmiselt kulukas, ala muutmine selliseks, et see oleks sihipärane rohevõrgustiku element - aeganõudev. Planeeringus ei ole sätestatud ka seda, et mingi ajaperioodi möödudes võiks avalik huvi rohelisele keskkonnale ära kaduda. -Planeeringu väide õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta on paljasõnaline. 1)Planeeringus oleks pidanud olema kaalumisel alternatiiv, mille kohaselt rohevõrgustik kulgeb riigi ja munitsipaalmaadel ning eraomanike kinnistuid kaasatakse rohevõrgustikku vaid hädavajadusel. Faktiliselt sellist olukorda ei kaalutud ning reformimata riigimaid rohevõrgustiku alternatiivide koostamisse üldse ei kaasatud. 2)Eraomanikke on koheldud ebavõrselt, kuivõrd kaebajale on planeeringuga pandud suuremad kohustused ja vastutus rohevõrgustiku toimimisel. KSH lk. 2 p. 9 kohaselt peaks rohekoridoride läbimõõt Viimsi valla tingimustes olema soovitavalt 200 m ja valdavalt kõrghaljastusega. Igal juhul tuleks vältida koridoride muutumist kitsamaks kui 50 m, v.a. Tõnni-Uuetoa ja Taganõmme maaüksustel Muuga sadama külje all ning haljastu nr. 35 ja tuumala nr. 3 vahel, kus läbimõõduks on 30 m. KSH lk.12 kajastatu kohaselt rohekoridori minimaalne läbimõõt on 50 m. OÜ-le Favorte on astmelaud nr. 8 juures rohekoridor koos puhveralaga kõige laiema koha peal on 700 m ja kitsama koha peal 500 m. Rohekoridor koos astmelauaga (ilma puhveralata) on kuni 320 m lai. Planeeringusse sisse viidud muudatuste analüüs näitab, et roheala toimib ka maaomanike õigusi vähem kitsendades. Osade kinnistute puhul on vastavalt vastuväidetele muudetud menetluses roheala väiksemaks, tagades siiski KSH kohaselt selle toimimise. Tegemist on kohase põhjenduseta ebavõrdse kohtlemisega kaebaja kahjuks ning planeeringus ei toimu väidetud õiglast kohustuste ja vastutuse jagamist. 5.4 23.11.09.a täiendas kaebaja juba esitaud kaebust ja leidis, et Teemaplaneering on osaliselt kontrollimatu ja seadusega vastuolus. OÜ-le Favorte kuulub Mäealuse maastikukaitseala vahetus läheduses kinnistu nimetusega Männiku IV. Vastavalt Teemaplaneeringu kaardile asub kinnistu rohevõrgustiku tugialal, reserveeritud rohevõrgustiku koridori alal, kus olemasolev kõrghaljastus puudub ja alal, mille piires ehitustingimused määratakse Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga. Kinnistu Männiku IV arvati Mäealuse maastikukaitseala koosseisu ka kaitseala loomise protsessis. Avaliku arutelu tulemusena, võttes arvesse ekspertide soovitusi ning tuginedes Viimsi Vallavolikogu Keskkonnakomisjoni
11. aprilli 2005.a. otsusele, jäeti Männiku IV kaitseala piiridest välja. Planeeringumenetluses arvati Männiku IV uuesti kaitseala koosseisu.
12. mai 2009.a. kirjas p.11 teatas vastustaja, et on loobunud Mäealuse maastikukaitseala piiranguvööndi laiendustest, kuid mitte rohevõrgustiku struktuurielementidest. Seega käesoleval juhul on 4 Männiku IV kinnistu näol osaliselt tegemist alaga, kus kehtib Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ilma, et ala kuuluks Mäealuse maastikkaitseala koosseisu. Kinnistu arvati kaitsealast välja, kuid Teemaplaneeringumenetluses arvati Männiku IV kinnistu taas kaitseala koosseisu. Kaebaja esitas vastuväite, kuid 12.01.09 kirjas p 12 asus vastustaja seisukohale, et kinnistu arvamine maastikukaitseala laienduse koosseisu on põhjendatud. 08.05.09 kirjas teatati aga, et loobuti Mäealuse maastikukaitseala piiranguvööndi laiendusest, kuid mitte rohevõrgustiku struktuurelemendist. Seega on kinnistu näol osaliselt tegemist alaga, kus kehtib Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ilma, et ala kuuluks Mäealuse maastikukaitseala koosseisu. Kaitse-ala korralduskava laiendamine kaitseala välisele alale peab nähtuma planeeringu seletuskirjast; LKS regulatsioon sätestab kaitsekorra ja kaitsekorralduskava kehtestatakse kaitsealal. Kaitsekorralduskava planeeringumaterjalis ei ole, positsioon on kontrollimatu ja seadusega vastuolus.
13. Kaebaja täiendas 17.06.2010.a. oma seisukohta ja ta leiab, et kohtuistungi järgselt saadud vastustaja vastus ei veena teda vastupidises. Esitatud andmetest nähtub, et Kaebaja kinnistu ei asu Mäealuse maastikukaitsealal, kuid samas nähtub, et planeeringu kaardil on märgitud kitsendus, mis seab kaebaja õiguste suhtes piirangud. Tingimused ehitiste püstitamiseks määratletakse kaitsekorralduskava p-ga 3.
14. Kaitsekorralduskava p 3.2.3 kohaselt Mäealuse kaitseala on määratud tuum-ja tugialaks, kus kehtib ehituskeeld (Kava lk 15) ja erandeid sellest lubatakse 2 eesmärgil (lk 16): 1) rajada ehitisi, mis toetaksid kaitseala loomisel püstitaud eesmärkide saavutamist ( p 1.1.2); 2) et oleks tagatud kaitseala loomisel arvestatud põhimõte-piirang ei kehti kaitsealale jäävate ÜP-järgsete elamumaade suhtes. Seega tuleb hinnata, kas kaebaja kinnistu osas maa sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse taotluse korral kuulub hindamisele asjaolu, kas ehitis toetab Mäealuse kaitseala loomisel püstitatud kaitseeesmärke. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et käesoleval ajal kinnistul ehitusõigust ei ole, kuna enne niisugust piirangut ei olnud. Kokkuvõttes jääb kaebaja rõhutatult seisukohale, et erinevate planeeringutega on samale piiratud alale planeeritud kiirraudteetrassi suudmeala ja rohevõrgustiku koridor ning astmelaud. Erinevate planeeringutega kavandatud otstarvete samaaegset eesmärgikohast eksisteerimist ei ole keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja vaidlustatud planeeringus arvestatud ja see on oluline kaalutlusviga. Kummagi planeeringu eesmärgid eraldi oleksid saavutatavad kaebajale vähemate piirangutega. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tehakse aga hulgaliselt piiranguid paljudele maaomanikele, avalikkus on huvitatud, et sidusus toimiks. Rohevõrgustiku planeerimise metoodika kohaselt ei saa rohevõrgustik paikneda infrastruktuuride mõjuvööndis. 20.12.2010.a. täpsustas kaebaja, et tema õiguste rikkumine Männiku IV osas lõpeb, kui planeeringu kaardilt eemaldada tingmärk, kuna siis ei laiene sinna maastikukaitseala ehitustingimused. Vastustaja vastusest saab järeldada, et tulevikus võiks Männiku IV kinnistule tekkida ehitamisvõimalus, samas aga vastustaja leib, et ehitustegevus põllumajandusmaal tulevikus ei ole võimalik, seega ei ole kaebaja arvates vajadust Männiku IV suhtes seada ka ehitamise reegleid. Kaebajal on tulevikus õigus taotleda maa sihtotstarbe muutmist ning ehitusõigust, kuid planeeringu kaardilt praegusel juhul nähtub, et kaebaja peaks arvestama maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga sätestatuga. Vastustaja põhistas oma vastust planeeringu seletuskirjas teema 3 lk 59-60 sätestatuga, kuid sealt ei tulene mingeid reegleid ehitustegevuseks Mäealuse-Klindiastangu alal. Mingil juhul ei nähtu sealt, et Mäealuse kaitsekorralduskava kehtiks maastikukaitse alast väljapoole. Planeeringu seletuskirjas on sätestatud p 3.5.2 selgelt, et ehitustingimuste osas kehtib kaitsekorralduskava kaitseala piirides. Kaardiga ei saanud laiendada kaitsekorralduskava või selle osa kaitseala välisele alale. Kaebaja on seisukohal, et õiguslikku alust kaitsekorralduskava laiendamisele väljapoole kaitseala ei anna vallavalitsuse otsus 28.04.06.a. ja kui seda tehakse, siis on see vastuolus seadusega. 5 Taotleb tühistada Määrus nr 22 ja esitab alternatiivnõude- tühistada Määrus nr 22 osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale. Kaebaja selgitab, et palub rahuldada alternatiivnõude juhul, kui taotlus tühistada tervikuna planeeringut kehtestav määrus ei kuulu rahuldamisele. 15.04.2011.a. on kaebaja märkinud vastuseks kohtule, et ta vaidlustab Määruse nr 22 tervikuna ja mitte osaliselt OÜ Favorte kinnistute osas, kuna loeb enda õigus rikkuvaks rohevõrgustiku elementide asukoha ja see hõlmab tervet planeeringulahendust. Kaebaja õiguste rikkumine ei ole võimalik rohevõrgustiku elementide asukoha muutuseta. Kaebaja juhib tähelepanu esialgse kaebuse p-le 2 ja kaebaja jääb seisukohale, et rohevõrgustiku elementide asukoha muutus on vajalik ning see on ka tingitud sidususe vajadusest. Kui kohus leiab, et Määruse nr 22 tühistamiseks võiks olla põhjendatud kaebajale kuuluvate kinnistute osas, laieneb kaebaja soov ka Määruse osalisele tühistamisele kaebajale kuuluvate kinnistute osas.
15. Kaebaja palub hüvitada kohtueelsed kulud summas 69 061,60 EEK, tasutud riigilõiv 250 EEK ja kohtukulud 29 040 EEK õigusabile 29040 EEK, kokku summas 98 351,60 EEK (tlk 93-109 II kd). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16. Teemaplaneeringu kehtestamine ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Teemaplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel ei ole rikutud õigusaktide sätteid, mistõttu on Määrus õiguspärane nii oma sisult kui ka vormilt.
17. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise suhtes esitatud väited on eksitavad. Äigrumäe külas asuvate Kaebajale kuuluvate kinnistute Reinu IV, Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV (edaspidi koos nimetatud ka Kinnistud) sihtotstarbed on 100 % maatulundusmaa (vt väljavõtted kinnistusraamatust). Maakatastri andmetel on maaüksuste kõlvikuline koosseis järgmine: - Reinu IV, üldpindalaga 91096 m2, millest 87858 m2 on haritav maa ja 3238 m2 muu maa, sh veealune maa. Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering näeb ette Reinu IV kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga ning äri reservmaa juhtfunktsiooni (Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ette nähtud raudteetunneli reservmaad on vähendatud). Teemaplaneering näeb Reinu IV kinnistule ette rohekoridori, astmelaua nr 8 ja seda ümbritseva puhverala. Menetluses olevas Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga ettenähtavale äri reservmaa juhtfunktsiooniga alale rohevõrgustiku elemente ette nähtud ei ole. - Liiva III, üldpindalaga 6,01 ha, millest 5,8 ha on haritav maa ja 0,2 ha muu maa, sh veealune maa. Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering näeb ette Liiva III kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb Liiva III kinnistule ette rohekoridori, astmelaua nr 8 ja seda ümbritseva puhverala. - Kordoni II, üldpindalaga 18814 m2, millest 18313 m2 on haritav maa ja 501 m2 muu maa, sh veealune maa. 6 - - Menetluses olev Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering (edaspidi lühendatult Äigrumäe ÜP) näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Kordoni II kinnistule väikeelamute reservmaa juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb Kordoni II kinnistule ette osaliselt puhverala. Teemaplaneeringu peatüki 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus. Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. Oiusöödi IV, üldpindalaga 0,73 ha, millest 0,7 ha on haritav maa. Menetluses olev Äigrumäe ÜP näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Oiusöödi IV kinnistule väikeelamute reservmaa juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb Oiusöödi IV kinnistule ette puhverala. Teemaplaneeringu peatüki 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus. Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. Kadaka IV, üldpindalaga 1,59 ha on haritav maa . Menetluses olev Äigrumäe ÜP näeb ette samades proportsioonides Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Kadaka IV kinnistule väikeelamute reservmaa juhtfunktsiooni, haljasala maa juhtfunktsiooni ning raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneering näeb ette Kadaka IV kinnistule puhverala. Teemaplaneeringu peatüki 2.2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“ kohaselt puhveralal asuva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine ja minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus hoonestuseks ettenähtud aladel, lähtub kehtestatud teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“. /…/. Täpne maa-ala kasutuselevõtt täpsustatakse detailplaneeringus. Seega puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maa-ala osas, millele Viimsi valla mandriosa üldplaneering (Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering peale kehtestamist) on ette näinud ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. 7 Kaebaja Kinnistute paiknemine menetluses oleva Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaardil ja Teemaplaneeringu kaardil on esitatud kaebaja seletuse lisadena nr 11 ja
18. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Reinu IV kinnistule ette nähtud raudteetunneli reservmaa paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ja väga väikses osas põllumajandusmaa juhtfunktsioon, Liiva III kinnistule raudtee reservmaa paralleelselt haljasala maa juhtfunktsiooniga, Kordoni II kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon, Oiusöödi IV kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon ja Kadaka IV kinnistule peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Kõik Kinnistud on Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel AS Favorte poolt omandatud aastatel 2003 detsember kuni 2006 aprill, seega peale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist 11.01.2000 Viimsi Vallavolikogu poolt. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide, et kinnistute omandamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt on OÜ-le Favorte kuuluvate kinnistute piirkond detailplaneeringut nõudev perspektiivne hoonestusala, millel on osaliselt raudteetrassi reserveering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, üldise territoriaal-majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega ning riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine. PlanS § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. ÜP koostatakse valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramiseks, arvestades valla või linna arengukava suundumusi. Harju Maakonnaplaneering kehtestati Harju Maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682 ja selle planeeringu I etapp näeb ette raudtee rajamise ja raudtee-tunneli antud alale. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on maakonnaplaneeringuga kavandatule tuginedes reserveeritud Äigrumäe küla piirkonda tunneli rajamiseks vajalik maa-ala. Enne Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist andis selle planeerimislahendusele omapoolse heakskiidu ka Harju maavanem arvestades varem kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapi planeerimislahendust. Kõnealusel maa-alal paiknevad teiste hulgas ka kinnistud Liiva III ja Reinu IV ning osaliselt Kadaka IV, Oiusöödi IV ja Kordoni II. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Raudteetunneli reservmaa põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav. Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe küla ÜP – raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Raudtee reservmaa ja haljasala maa juhtfunktsiooniga maa-alad ei ole hoonestatavad. Olukorras, kus mingil põhjusel raudtee reservmaad ei võeta kasutusesse, jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon kogu juhtfunktsiooni ulatuses. Kaebaja ei saanud ei Harju maakonnaplaneeringu põhjal ega ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks ning kaebaja eeldus, et ta ostab maad, millele on lubatud rajada hoonestust, ei saanud tugineda kehtivatele planeeringutele vaid ilmselt soovile kehtivat üldplaneeringut muuta. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Sama määruse § 7 lõike 4 täpsustab, et maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei 8 kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ peatükk 9 „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused“ kohaselt rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsakui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid piiravaid tingimusi ei seata. Kaebaja ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti omaniku soovil muudab üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet. Lisaks Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule reguleerib ehitustegevust Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted", mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma, kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Eeltoodust nähtub, et Kinnistute hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" mitte käesoleva Teemaplaneering. Teemaplaneeringuga ei ole võimalik ära võtta PlanS § lõikest 7 tulenevat õigust. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) ning sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Kokkuvõttes nähtub, et Teemaplaneeringuga ei välistata kaebaja seadusest tulenevat võimalust kinnistute sihtotstarbe muutmiseks elamu- või ärimaaks. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et oluliselt on vähendatud üksikelamute reservmaa osakaalu Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel. Nimetatud kinnistutel on võimalik arendada elamuehitust Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ette nähtud mahus ning arvestades teemaplaneeringus "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" sätestatut. Ka on võimalik kaebajal jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga maa-alal ilma täiendavate piiranguteta. Kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis vastustaja ongi märkinud, et Teemaplaneering ei riku ja ei riiva kaebaja õigusi.

§ 7lg 1 ja Plan

S § 26 lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

1. Määrusega ei rikuta avalikke huve. Viimsi vallas kavandatavate võimalike uute peamiste tehno- ja transpordi koridoridega (nt Rail Baltica kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunnel jt) on arvestatud niivõrd, kui seda võimaldasid hetkel veel menetletav Äigrumäe ÜP ja üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ koostamise ajaperioodil puudusid uute peamiste tehnokoridoride keskkonnale kaasnevate mõjude hinnangud ja konkreetsed rajamise kavatsused. Raudtee realiseerumise ajaks võivad olla kasutusel hetkel veel tundmatud tehnoloogilised lahendused nii raudtee rajamise ja kasutamise kui ka rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete osas. Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tugineb PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodikal „Roheline võrgustik, mille lisa 3 „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja 9 struktuurielementide määramisel“ alapunktis 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Olukorras, kus raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks, arvestades muuhulgas ka raudtee liiklusintensiivsusest tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse projekti raames ning selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse. Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada kui neid hiljem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb ca 100 m laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed (juhul, kui ei rajata ökodukte), mis on Viimsi vallale kõikide loomade ja taimede huvides kõige olulisem suund. Raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude liikumist. Seega raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse raames töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja edasiseks kasutamiseks. Viimsi vald kaalus kaebaja poolt esitatud alternatiivse rohekoridori konstrueerimise võimalikkust Allikmäe ja Käära kinnistutele ja nagu on kaebajale teada, ei pidanud seda võimalikuks. Analüüsi tulemusena selgus, et koridori võiks maastikuliselt ja looduskaitseliselt nihutada lääne suunas kaebaja poolt pakutud maa-alale, kuid sellisel juhul tuleks muuta sealsete maaüksuste maakasutuse juhtfunktsiooni, mis kehtiva üldplaneeringu järgi on osaliselt elamumaa ning tühistada elamuehitust võimaldavad kehtestatud detailplaneeringud. Samas on Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ menetlemisel võetud seisukoht, et Teemaplaneeringu raames kehtivaid maakasutuse juhtfunktsioone ei muudeta ja kehtestatud detailplaneeringuid ei tühistata ning sellest tulenevalt maakasutust võrreldes kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ei piirata. Täiendavate piirangute seadmine ja detailplaneeringute tühistamine tooks vallale kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Lisaks ülaltoodud majanduslikele argumentidele räägib kehtestatud planeerimislahenduses väljapakutud rohekoridori kasuks astmelaua nr 8 paiknemine rohekoridori suhtes. Nimelt pakub astmelaud nr 8 rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks, puhkamiseks ja varjeks, mis omakorda loob suuremad eeldused koridori toimivusele. Rohekoridori nihutamine kaebaja poolt välja pakutud maa-alale ei annaks kaebajale suuremat eeldust/võimalust rohekoridori aluse maa-ala hoonestamiseks, kuna kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Antud juhul kinnistutele jääb endiselt alles hetkel kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane raudteetunneli reservmaa juhtfunktsioon koos paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga. Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe ÜP – raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Viidatud juhtfunktsioonid aga ehitusõigust seada ei võimalda. Kaebaja väidab veel, et „rohevõrgustiku toimimise (sh sidususe) tagamiseks tehakse hulgaliselt piiranguid väga paljudele maaomanikele.“ Nimetatud väide on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. 10 Maaomanikele ei seata Teemaplaneeringuga, võrreldes kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega, mingeid täiendavaid piiranguid. 10.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 asus Riigikohus seisukohale, et „kui kaebuse esitamise eelduseks on tema õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse.“ Seega isegi kui vastaks tõele kaebaja väide, et Teemaplaneeringuga tehtaks „hulgaliselt piiranguid väga paljudele maaomanikele“, siis puuduks kaebajal ikkagi alus PlanS § 26 lg 1 ette nähtud nn populaarkaebuse esitamiseks.
2. Väär on kaebaja väide, et Määrus on olulise diskretsiooniveaga. Reinu IV ja Liiva III kinnistutel ei paikne rohevõrgustiku tugiala, vaid astmelaud (vt Teemaplaneeringu kaarti). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Raudteetunneli reservmaa/põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav. Samal põhimõttel on koostatud menetluses olev Äigrumäe ÜP – raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Raudtee reservmaa ja haljasala maa juhtfunktsiooniga maa-alad ei ole hoonestatavad. Olukorras, kus mingil põhjusel raudtee reservmaad ei võeta kasutusesse, jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon kogu juhtfunktsiooni ulatuses. (Täpsema ülevaate kaebaja kinnistute maakasutuse juhtfunktsioonidest ja rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemisest ning maa kasutustingimustest saab vastustaja seletuse lehekülgedelt 2-4 ja lisadest nr 1-10 ja 12, 13). Perspektiivsel kiirraudtee koridoril ei paikne rohevõrgustiku tuumala, vaid astmelaud nr
3. Äigrumäe ÜP kui ka Teemaplaneeringu KSH aruandes on väljendatud seisukoht, et kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astmelaud ja koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida ilma raudteest tulenevaid mõjusid leevendavaid ja vältivaid meetmeid kasutamata. Nimetatud meetmed tuleb välja töötada raudtee rajamise keskkonnamõju hindamise menetluse käigus. Täpsemat hinnangut on antud hetkel võimatu ja ka ebaotstarbekas anda, kuna käesoleval hetkel ei ole teada, millal Rail Baltica raudteekoridor reaalselt kasutusele võetakse ning millised saavad olema kasutatavad tehnoloogilised lahendused nii selle rajamisel kui ka kasutamisel. Teemaplaneering tugineb PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodikal „Roheline võrgustik, mille lisa 3 „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide määramisel“ alapunktis 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Olukorras, kus raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks arvestades muuhulgas ka raudtee liiklusintensiivsusest tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse projekti raames ning selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse. Teemaplaneering põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada kui neid hiljem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb ca 100 m laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed, mis on Viimsi vallale kõige olulisem suund, kõigile loomadele ja taimedele. Raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude liikumist. 11 Eeltoodule tuginedes nähtubki, et raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks suurte kogemustega AS-i Pöyry Entec. Selle koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitekt-planeerijad Tuuli Veersalu ja Kerttu Kõll, kes on diplomeeritud maastikuarhitektid ja pikaajaliste töökogemustega, sh looduse välivaatluste tegemise kogemusega. Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus ja nad vastavad ka riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile. KSH koostajaks oli OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten Kerge ja Teet Kirss ning bioloog Roland Müür (osales töös enne Keskkonnaameti loomist). Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal on ja millised loomad seal elavad. Samuti on oma eksperthinnangu teemaplaneeringu osas andnud zooloog Msc Üllar Rammul. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi ning PhD Mart Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. Mööndes, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, ei ole nad seda siiski täielikult välistavaks asjaoluks. Vastasel korral, arvestades infrastruktuuri tihedust Eestis, ei oleks võimalik üleüldse rohevõrgustikku konstrueerida. Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada konflikte leevendavaid meetmeid. Antud seisukohta toetab ka PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika „Roheline võrgustik, millele tugineb ka Teemaplaneeringu metoodika. „Roheline võrgustik“ lisa 3 „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide määramisel“; ap 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Kaebaja, viidates Äigrumäe ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodule, jätab mainimata, et nimetatud aruandes on rohelise võrgustiku valdkonna mõjude leevendusmeetmena sätestatud tingimus, mille kohaselt enne uue raudteetrassi rajamist tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Eelkirjutatust nähtub, et Äigrumäe ÜP KSH aruandes on jõutud sarnasele järeldusele, mis on kajastatud Teemaplaneeringus ning sellega seotud dokumentides. Seega, kui raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse projekti raames ning selles menetlusetapis on võimalik väga täpselt hinnata kaasnevaid mõjusid ning välja pakkuda meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse. Kõnealune rohekoridor jaguneb Äigrumäe külas kolmeks. Üks koridor suundub Maardu linna, teine Tallinn linna (kõige olulisem ühendustee, mis jätkub Pirita jõeoru maastikukaitsealal) ning kolmas rohekoridori arengusuunana Laiaküla külasse. Koridorid jätkuvad naaberomavalitsuste haldusterritooriumil vastavalt Maardu linna üldplaneeringule ning teemaplaneeringule Tallinna rohealad. Seega kõnealune koridor on sobilik ühendamaks omavahel teiste omavalitsuste olemasolevaid rohevõrgustiku elemente. 12 Laiakülasse suunduva rohekoridori arengusuuna realiseerumisel jätkub see Jõelähtme vallas Rail Baltica raudteekoridori ümbritseval seadusest tuleneval kaitsevööndil. Teemaplaneeringuga on loodud eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ning sidususeks naaberomavalitsustega. Rohevõrgustiku konstrueerimine on üks osa ruumi planeerimisest teatud ajal kindlal territooriumil arvestades ja kasutades ruumis paiknevaid elemente, kuid see ei ole argument üleüldse mitte planeerimiseks/sidusa võrgustiku mitte loomiseks. Kui puuduvad ideaalsed tingimused rohevõrgustiku sidumiseks naaberomavalitsuste rohevõrgustikega, siis tuleb kasutada leevendusmeetmeid, mitte aga üldse loobuda planeerimisest ja sidusa võrgustiku loomisest. Antud juhul on leevendusmeetmeid ka kasutatud. Teemaplaneeringus on arvestatud Viimsi vallas kavandatavate võimalike uute peamiste tehnoja transpordi koridoridega, sh Rail Baltica kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunneliga niivõrd, kui seda võimaldasid hetkel veel menetletav Äigrumäe ÜP ja üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed“. Samuti on Teemaplaneeringu KSH peatükis 16.2.24 „Kavandatava Tallinn-Helsinki raudteetrassi ja rohekoridori konflikt“ raudteetrassiga seonduvat käsitletud. Nii planeerimis- kui ka KSH menetluses on kasutatud erialaeksperte planeerimislahenduse väljatöötamisel. Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt efektiivne koostöö ning sellest tulemusel on valminud KSH menetluses parimaks osutunud alternatiivlahendusele tuginedes mitmekülgne ja pädevate argumentide alusel kaalutletud strateegiline planeerimisdokument. Seega on kokkuvõtteks alusetu kaebaja väide, et rohekoridori trasside valikul pole arvestatud alale teise planeeringuga kavandatava raudteega, mistõttu kaalutlusotsuse tühistamiseks alus puudub.
4. Teemaplaneering ei ole ega saagi olla kehtestatud tähtajaliselt. Kaebaja arusaam teemaplaneeringu kehtestamise tähtajalisuse küsimuses võib tulla lausest „Sellel alal on võrgustiku konstrueerimisel arvestatud, et raudtee rajamine võib olla reaalne pigem lähima 10-15 aastase perioodi möödumisel (see aeg on ühtlasi üldplaneeringu kavandatud toimimise periood). Tegelikult pole välja toodud kusagil, et Teemaplaneering on kehtestatud tähtajaliselt ning 10-15 aasta möödumisel muutuks seetõttu kehtetuks. See polekski võimalik. Mööndes, ehk on eeltoodud sõnastus ebaõnnestunud, nähtub kogu Teemaplaneeringu materjalidest ja selle eesmärkidest, et Teemaplaneeringut ei kehtestatud tähtajaliselt. Teemaplaneering ei anna garantiid rohevõrgustiku toimimiseks, vaid on selle toimimise eelduseks. Selleks on Teemaplaneeringus toodud praktilist rakendamist vajavad meetmed ning Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontori 05.08.2009 kirjaga nr HJR 6-8/13325-5 kinnitatud seiremeetmed. Rohevõrgustiku toimimist ei ole võimalik hinnata lühiajalise perioodi analüüsandmete põhjal, selleks on vajalik pikema perioodi andmeanalüüs. Seega, periood 10-15 aastat, ei ole mitte Teemaplaneeringu kavandatud toimimise aeg, vaid periood selgitamaks välja, kas Teemaplaneeringus püstitatud eesmärgid on saavutatud. Alles andmeanalüüsi põhjal tuleb hinnata, kas Teemaplaneeringu lahendus vajab korrigeerimist. Samal põhimõttel tuleb hinnata, kas ja kuidas toimib Äigrumäe külas paiknev rohekoridor. Viimsi valla jaoks on oluline rohelise võrgustiku toimimine Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Äigrumäe piirkonna vahel. Nii enne kui ka peale Rail Baltica rajamist on ala kasutatav rohekoridorina juhul, kui kasutatakse meetmeid oluliste keskkonnamõjude leevendamiseks ja vältimiseks.
5. Teemaplaneeringu väide õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta ei ole vastupidiselt kaebaja seisukohale paljasõnaline. Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid planeeringu lahenduse võimalusi. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud 13 metoodika alusel ning samuti on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Nimelt keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel kolme alternatiivset lahendust: 0-alternatiiv ehk kestab olemasolev olukord ja teemaplaneeringut „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ ei kehtestata; 1.-alternatiiv ehk Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ lahenduse, mille on koostanud AS-i Pöyry Entec planeerijad koostöös Viimsi Vallavalitsusega; 2.-alternatiiv ehk lahendus, mille kohaselt Viimsi rohevõrgustik paikneks ainult riigi, valla või üldkasutusel olevatel külamaadel. Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr 1, so Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. Alternatiivid nr 0 ja 2 ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest alad kaotavad sidususe. Rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Parimaks osutunud alternatiivi toetab ka zooloog Msc Üllar Rammul´i eksperthinnang, milles kohaselt: „Viimsi poolsaar on liiga väike tagamaks suuremate koduspiirkondadega maismaaloomade isoleeritud populatsioonide pikaajaliseks säilimiseks vajalikku isendite arvu. Seetõttu on ülioluline Viimsi rohevõrgustikku naaberaladega ühendavate koridoride olemasolu.“ ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mille peatükis 2.2.1 "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", on rõhutatud, et: ”Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.”. Teemaplaneeringu planeerimismenetluses ei ole vahet tehtud eraomanikele, vallale või riigile kuuluvate maade vahel. Teemaplaneeringus toodud alternatiividest on parimaks osutunud alternatiivi (
6. alternatiiv) puhul kokku kavandatud 28,53 km2 ulatuses rohealasid, sellest eramaale jääb 11,33 km2 (39,7%) ning riigimaale sh reformimata riigimaale ja munitsipaalmaadel jääb 17,2 km2 (60,3%). Seega enamus rohealasid pole kavandatud eramaadele.Asjaolusid arvesse võttes on Teemaplaneeringu lahendus parim võimalikest tagamaks sidusust naaberomavalitsuste rohevõrgustiku elementidega. Teemaplaneeringu koostamisel ei ole maaomanikke ebavõrdselt koheldud, kuna iga maaomanik saab maad edasi kasutada sihtotstarbeliselt kooskõlas üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooniga. Samuti ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub selleks vastav juhtfunktsioon. Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneering ainukeseks planeeringuliigiks, mis tegeleb krundiga/kinnistuga. Teemaplaneering on koostatud üldplaneeringu täiendamiseks ja sellega reserveeritakse rohelise võrgustiku alasid terve valla huvides nii, et rohelise võrgustiku süsteem vastaks metoodilistele nõuetele. Teemaplaneeringus on lähtutud looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest. Roheline võrgustik ei ole matemaatiline süsteem, mis alluks kõikjal ühesugusele šabloonile ja rohekoridore ei ole mingil juhul kõikjal võimalik taandada „võrdseteks“, kuna nende iseloom sõltub ümbritsevast loodus- ja tehiskeskkonnast. Kaebaja poolt viidatud planeerimismuudatused ei ole võrreldavad astmelaua nr 8 pindala vähendamise korral tehtavate muudatustega. Viimsi valla peamine rohevõrgustiku ühenduskoridor kulgeb üle astmelaua nr 8 Tallinna linna territooriumil paiknevale Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Teemaplaneeringu koostamisel on kasutatud erinevaid rohevõrgustiku elemente. Igal elemendil on oma konkreetne põhiülesanne (vt Teemaplaneeringu peatükki 1 „Teemaplaneeringu koostamise metoodika ja alused“). Rohekoridoride lubatud minimaalne läbimõõt meetrites on teemaplaneeringu kaardil väljendatud numbritega. Minimaalne läbimõõt 50 m on lubatud ainult kohtades, kus see on kaardil numbriliselt väljendatud. Seega minimaalne läbimõõt 50 m ei näita kõikide kaardil 14 kujutatud rohekoridoride lubatud minimaalset läbimõõtu ja ei ole praegusel juhul üle kantav astmelauda nr 8 läbivale koridorile. Astmelauda nr 8 läbiv punase viirutusega koridori alale ei ole kaardil näidatud numbriliselt lubatud minimaalset laiust. Astmelauda läbiva koridori kujutamine on antud kohas graafiline, et tuua esile võrgustiku kui süsteemi sidusust. Koridore, mis läbivad kaardil teist liiki rohevõrgustiku elementi (nagu nt astmelaud või tuumala) nimetatakse „peitunud koridorideks“. Peitunud koridoride kaardil kujutamine ei ole reaalsus, kuna koridorina võib toimida astmelaud nr 8 terves ulatuses. Teemaplaneeringus on reegel, et kohtades, kus rohevõrgustiku elemendid omavahel kattuvad, kehtivad selle elemendi nõuded, mis on rangemad. Antud juhul tuleb lähtuda nõuetest, mis on seatud astmelaua alale. Seega ei ole võimalik võrrelda „peitunud koridore“ tavaliste koridoridega ning kõnealust ala tuleb vaadelda astmelauana mitte rohekoridorina. Kaebaja kinnistutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV on võimalik osaliselt ehitusõigust seada juba täna vastavuses Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule ning menetluses oleva Äigrumäe ÜP kehtestamisel on võimalik ehitusõigust seada ka osaliselt Reinu IV kinnistule.
7. 23.11.2009 kaebaja poolt esitatud kaebuse täienduse väide, et Teemaplaneering on osaliselt kontrollimatu ja seadusega vastuolus, ei vasta samuti tegelikkusele ja kaebaja väited seotult Männiku IV kinnistuga ei ole õiged. Teemaplaneeringu kaardil tingmärk „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ kattub osaliselt miljööväärtusliku alaga nr 5 ning rohevõrgustiku elementidest jäävad alale tuumala nr 4, seda ümbritsev tugiala ning Mäealuse maastikukaitseala. Mäealuse piiranguvööndit ja Soosepa piiranguvööndit ühendav rohekoridor. Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava (a-ks 2006-2015) p-i 3.2 „Avamaastike säilitamine“ ap-i 3.2.3 „Tingimused ehitiste püstitamiseks“ kohaselt ehituskriteeriumiks on asjaolu, et võimalikud tulevased hooned ei vähendaks ala esteetilist väärtust ning olemasolevaid loodusväärtusi (esteetilised vaated, rändlindude peatuspaik). Tingimused on esitatud kaitsekorralduskavas üldprintsiibina ning arhitektuursed ehitustingimused seatakse igale projektile eraldi, olenevalt taotletava ehitise eesmärgist. Männiku IV sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. Maakatastri andmetel on Männiku IV kõlvikuline koosseis järgmine: üldpindala 5,65 ha, 5,47 ha on haritav maa ja 0,18 ha muu maa, sh 0,06 ha veealune maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on kinnistu juhtfunktsiooniks põllumajandusmaa. Juba nähtus, et (elamu) ehitusõigust põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga alas ette ei nähta tulenevalt teistest varasematest planeeringutest ning et Männiku IV kinnistu ei ole Mäealuse maastikukaitseala koosseisus, siis sellel alal ei kehti Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Männiku IV kinnistul puudub ehitusõigus tulenevalt Viimsi valla üldplaneeringust ja teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ning sellest tulenevalt ei sea tingmärk „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ mitte mingisuguseid piiranguid Männiku IV kinnistule üldplaneeringu järgsel maakasutusel. Isegi juhul, kui peetaks põhjendatuks muuta üldplaneeringut ning võimaldada kinnistul ehitustegevust, tuleks arvesse võtta tingmärki „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ vaid selles osas, et maastikuliselt üheilmelisel alal oleks ka sarnase arhitektuurse ilmega hooned tagamaks miljööväärtusliku ala säilimist. Samas ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon.
8. 17.06.10.a. kaebaja täiendusele vastuseks märgib vald 05.08.2010.a vastuses, et Mäealuse maastikukaitse eeskiri ja kaitsekorralduskava ei ole laiendatud kaitseala välisele alale ning see ei sea ka piirangud kaebuse esitajale. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et rohevõrgustiku planeerimismetoodika kohaselt ei saa rohevõrgustik paikneda infrastruktuuride mõjuvööndis, kuna see väide on ebaõige ja ümber lükatud juba 15.02.10 kohtule esitatud seletuses ( lk 8-9) 15 kui ka 24.05.10 kohtuistungil antud suuliste seletustega. Vastuseks lühidalt oli siinkohal esitatud selgitused, et raudteest tulenevad mõjud tuleb välja töötada eraldi keskkonnamõju hindamise menetluses ja hetkel on ebaotstarbekas anda täpsemaid hinnanguid, kuivõrd tulevikus kasutusele võetavad tehnoloogiad ei ole teada ja ei ole välistatud, et tehnoloogiad raudtee rajamise, kasutamise ja rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete ja rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete kasutamine soovitud eesmärgi tagab. Täpsemad seletused on 15.02.10.a. lk 5-
9. Vastustaja on esile toonud, et raudteeprojekti koostamisel teostatakse keskkonnamõjude hindamine. Raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. 15.02.10.a selgitas vastustaja veelkord, miks ei ole korrektne kaebaja väide Mäealuse maastikukaitse eeskirja ja kaitsekorralduskava laiendamise kohta kaebaja kinnistule. Vastustaja kinnitab, et seda sinna ei laiendata ja vastustaja ei ole kordagi väitnud, et Männiku kinnistu IV asub maastikukaitsealal ning et sellel kehtiks maastikuala kaitsekorralduskava. Kinnistu paikneb miljööväärtuslikul alal nr 5 ja seda kaebaja ei vaidlustanud. Tingimused on esitatud kaitsekorralduskavas üldprintsibina ning arhitektuursed ehitustingimused seatakse igale projektile eraldi, olenevalt taotletava ehitise eesmärgist. Vastustaja leidis, et need tingimused vastavad miljööväärtusliku ala säilimiseks vajalikele tingimustele, maastikuliselt üheilmelisel alal saaksid niimoodi asetsema sarnase arhitektuurse ilmega hooned. Männiku IV ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust /elamu/ ehitusõiguse saavutamiseks. Kuivõrd tekkis selline probleem, siis vastustaja oli nõus peale kohtuistungit kaaluma, kas juhul, kui see kuidagi eksitab kaebajat ja isegi kui niisugune tingmärgiga viitamine pole õige, oleks vajalik planeeringut korrigeerida tingmärgi eemaldamisega ning mitte tühistada planeeringut tervikuna. Vastustaja jäi peale kaebaja seletuste saamist seisukohale, et kaebaja on mõistnud olukorda Mäealuse IV kinnistu sutes siiski valesti.

§ 7lg 1 ja Plan

S § 26 lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Isegi kui kaebajal oleks alus nn populaarkaebuse esitamiseks (mis tegelikkuses ei vasta tõele), siis puuduksid ikkagi alused kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vald menetluskulude nõuet ei esita. Vastustaja ei nõustunud kaebaja 20.12.10 esitatud seisukohaga ja leidis, et ta jääb 15.02.10, 24.05.10, kohtuistungi seletuste ja 05.08.10 vastuste juurde. Mäealuse maastikukaitseala kaitseeeskirjad ja kaitsekorralduskava ei laiene kaitseala välisele alale ja elamuehituse põhimõtted tulenevad Viimsi valla mandriosa ÜP-st ning vastustaja ei ole väitnud, et Männiku IV kinnistu asub maastikukaitseala koosseisus ning et seal kehtib kaitseala eeskiri või kava. Männiku IV asub miljööväärtuslikul alal nr 5 ja arvestada tuleb teemaplaneeringu juba viidatud lk 59-60; vastustaja kordab juba esitatut. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Männiku IV kinnistule ei saa praegu ehitada ja kinnistule ei laiene kaitsealale kehtestatud piirangud, ehituskeeld tuleneb üldplaneeringust ja käesolev teemaplaneering määratleb miljööväärtuslikud alad ja loodusväärtused; õige ei ole, et kaitse-eeskiri laieneb kaitseala välisele alale. Kuna teemaplaneering seab eesmärgiks teha kindlaks miljööväärtuslikud alad ja kaebaja kinnistu ei jäänud maastikukaitsealasse, siis ei saa samastada kaitsekorralduskava laienemist maastikukaitseala kinnistutele ja Männiku IV suhtes kehtestatut. Kuigi kaebaja kinnistu ei jäänud maastikukaitseala koosseisu, on loodusväärtuslikult klindiastangu kaitse vajalik. Tegemist on eriliselt kauni kohaga, seal on veel säilinud avatud maastikku. Kaitsealal on piir, selle sees kehtib kaitsekord, mille piirangud kaebaja kinnistule ei kehti. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja kinnistu paiknemist miljööväärtuslikul alal kaebaja ei vaidlusta, seega tuleb arvestada ala miljööväärtuslikkusega. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et ta saab ehitada maa-alal, millel puudub vastav juhtotstarve ja kuhu ei kehti maastikukaitseala kaitsekorralduskava; tingmärgiga ei seata ehitustingimusi, mille seadmise vajadus tuleneb 16 rohevõrgustiku teemaplaneeringust, seletuskiri lk 50-60 ja kogu klindiastangu piirkonna väärtuslikkust kaitstakse ühtsetel põhimõtetel nii moodustatud maastikukaitsealal kui ka ülejäänud osas, kuna kogu ala ei määratud maastikukaitsealaks. Selle tõttu klindiastanguala väärtuste kaitse üldisi põhimõtteid ei korratud ja tehti viide, kus tagamise printsiibid on lahti mõtestatud. Kaebaja kinnistule ei välista käesolev teemaplaneering ehitusõiguse saamist tulevikus, kuid kui hakatakse ehitama, siis looduskaitseline huvi on, et see toimuks sellel alal ühtsetel alustel, so säilitades ala esteetilise väärtuse ja olemasolevad loodusväärtusedesteetilised väärtused, rändlindude peatumispaik jms, selle tagab ka arhitektiiriliste tingimuste ühtsus. Kui isegi oleks teoreetiline võimalus läbi sellise tingmärgi viitamine tühistada ja lugeda, et viitamine ei ole korrektne, siis puuduks alus rohevõrgustiku teemaplaneeringu (osaliseks) tühistamiseks. Vastustaja vastuses puuduvad vastuolud, kuna Männiku IV puudub ehitusõigus, samas rohevõrgustiku teemaplaneering ei välista kaebaja võimalusi kinnistute sihtotstarvete muutmiseks elamu- või ärimaaks, sest PlanS § 9 lg 7 tulenevat õigust ei saa ära võtta teemaplaneeringuga, kuid PlanS § 9 lg 7 kohaselt on ÜP muutmine võimalik DP-ga vaid põhjendatud vajadusel, sellest tulenevalt märkis vastustaja, et kaebajal ei ole õigustatud ootust ehitamiseks. PlanS § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Antud viisil viitamine ei ole seadusevastane vaid lähtub tegelikust olukorrast ja otstarbekusest. 05.08.10 a vastuses ei ole vastustaja menetluskulude nõude suurusele ja tõendatusele vastu vaielnud summas 24 200.EEK (18 000+200+6000) , millele lisandub käibemaks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 15. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Viimsi Vallavolikogu

1. oktoobri 2009.a. määrusega nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi Teemaplaneering) ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja Teemaplaneeringu menetlemisel järgiti menetlusnõudeid. Rahuldamisele ei kuulu ka nn populaarkaebus, kuna kohtu arvates ei ole kaebuse esitaja suutnud nimetada kokkuvõtteks asjaolusid, mis viitaks avalike huvide rikkumisele ning kaebaja on tegelikult kattuvalt nimetanud avalike huvide rikkumisena neidsamu asjaolusid, mis subjektiivsete õiguste rikkumise all.
2. Volikogu otsus on kohtus vaidlustatav. Vaidlust ei ole küsimuses, et planeerimisotsus on kohtus vaidlustatav ning et planeerimismenetluses osalenu taotlus seadusest tulenevalt tuleb pädeval haldusorganil sisuliselt läbi vaadata ning kaebuse esitajal on ka õigus nõuda, et tema taotlus lahendatakse õiguspäraselt. Kui planeerimismenetluses rikutakse isiku menetlusõigusi või on haldusakt on antud olulise kaalutlusveaga ning on kontrollimatu, siis võidakse rikkuda isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja on ettevõtja ja Põhiseaduse § 31
3. lause esimene osa "Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega..." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabadus laieneb Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Seega kaitseb ettevõtlusvabadus äriühinguid. Ettevõtlusvabaduse, kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt“. 17 Kaebaja saab tugineda õiguspärase ootuse osas õiglasele menetlusele. Toetumist lubamatutele kaalutlustele selgitab Riigikohus nt 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-5403 järgmiselt: Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“ 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib Riigikohus muuhulgas, et: „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“ Menetlusosalistel on vaidlus planeerimismenetluses kaebaja kaasamise ja temaga koostöö tegemise üle, kuna kaebaja peab koostööd ebapiisavaks ning leiab, et haldusorgani poolt kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja huvidega ei arvestatud piisaval määral, kuigi ta tegi ettepanekuid parema planeeringulahenduse saamiseks ja kaebaja peabki haldusakti kaalutlusi ebapiisavateks ja osaliselt meelevaldseteks . Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on raudtee rajamise küsimuse tõttu asunud kahtlema ka tehtud otsuse ratsionaalsuses, kuna ta leiab, et rohevõrgustik ei hakka toimima plaanitud viisil ja planeering ei taga soovitud rohevõrgustiku sidusust ning vastustaja on jätnud kaalumata olulised asjaolud; haldusakti motivatsioon on ebapiisav.
4. Kaebus on esitatud kahel õiguslikul alusel ja kaebaja kinnitas täiendaval nõuete kontrollimisel, et lisaks subjektiivsete õiguste kaitse kaebusele on ta siiski esitanud kaebuse ka avalikes huvides nn populaarkaebusena. Kohus nõustub menetlusosalistega, et isikutel on õigus halduskohtusse esitada kaebus nii subjektiivsete õiguste kaitse kaebusena ja ka nn populaarkaebusena. Kuivõrd kohtule ei olnud äratuntav, missugused on nn populaarkaebuse motiivid, need olid esitatud põimitult subjektiivsete õiguste rikkumise äranäitamisega, siis kohus palus seda täpsustada kaebuse esitajal kohtuistungil. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist on subjektiivsete õiguste kaebusega, hiljem aga kinnitas kaebaja esindaja, et ta ei ole loobunud nn populaarkaebusest, kuid ta enam ei eristanud esitatud motiive. Kaebuse esitaja taotleb Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 22 kehtestatud teemaplaneeringu tühistamist täies ulatuses nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka nn populaarkaebusena ja alternatiivselt volikogu otsuse tühistamist kaebajale kuuluvate kinnistute osas, eraldi on motiveeritud Männiku IV kinnistu osas tekkinud probleeme.
5. Esmalt märgib kohus, et isegi kui käsitleda kaebaja nimetatud avaliku huvi rikkumise küsimust nn populaarkaebusena, ei ole kohus tuvastanud, et avalikkusele esitati valeandmeid või ei arvesta avaliku huviga. Kohus ei nõustu seisukohaga, et vald on jätnud avaliku huvi tähelepanuta ja rohevõrgustik ei saa toimida kaebaja poolt nimetatud põhjustel ning et esitati nii kaebajale kui avalikkusele ebatõeseid andmeid ning asjas puuduvad otsuse tegemiseks vajalikud uuringud. Kaebaja väiteid sidususe puudumise ja rohekoridori eesmärgipäratuse kohta ei ole kohtule nähtuvalt õiged. Kuigi valla esitatud selgitused ja planeeringu huvides tehtud uuringud ja selle põhjendused kaebajat ei veena, ei tähenda, et vastustaja seisukohad rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgipärasuse kohta on valed. Kuivõrd kaebaja nimetab avaliku huvi rikkumise motiivides ära osaliselt ka neidsamu asjaolusid, mis puudutavad tema subjektiivsete õiguste rikkumise juures asuvaid motiive, siis kontrollib kohus esmalt, kas vaidlusaluses teemaplaneeringus üldse esineb neid puudujääke ja vigu, mida kaebaja nimetab. Kaebaja märgib, et teemaplaneeringuga seatud rohekoridor ei saa üldse toimida, see ei ole sidus. Mingil põhjusel viitab kaebaja seletuskirja varasemale redaktsioonile, mille suhtes väidab ka ise, et praegune redaktsioon seda enam ei sisalda ja kaebaja järeldab, et teistsugune redaktsioon ei muuda seda olukorda. Kaebaja leiab, et teadlikult tekitati olukord, mil lahendused ei hakka toimima ja esitatakse ebaõiget informatsiooni. Kaebaja märgib, et 18 rohekoridor ja raudteetrassi määramine kattuvale alale ilma mistahes uuringuteta selle võimalikkusest on õigusvastane.
6. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et teemaplaneering on koostatud mistahes uuringuteta. Vastustaja on esile toonud, missugused tööd olid aluseks võetud eraldi teemade lõikes, samuti, kuidas on olemas spetsiaalne metoodika, mille järgimisel saadakse tulemus, mis annab võimaluse planeeringut koostada. Ka KSH koostamisel töötas grupp parima erialase ettevalmistamisega isikuid. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära, et koostamise korraldasid mitte ainult Viimsi Vallavalitsuse ja Volikogu töötajad, vaid AS Pöyry Entec, OÜ ERKAS Pärnu Instituut, kes moodustasid töögrupi. Vastustajal ei ole keelatud koostöö töögrupiga ning selline koostöö äratab usaldust ning kahtlemata sedavõrd ulatusliku planeeringu puhul tagab selle edukuse. Valla ametnikud on valitud haridustasemelt pädevatena tegema planeeringualast tööd, seega tegi vald teadliku valiku ja see on tema valikuõigus, kohus ega keegi muu isik neid isikuid ei saa määrata, kes valda vastavas töölõigus esindavad. Teemaplaneeringu alusmaterjalidesse esitati konkreetsete isikute tööd, mis on ka teemaplaneeringu alusmaterjalidena kättesaadavad ja läbi arutatud avalikel aruteludel. Kaebaja esitas vaidlusaluse Määruse nr 22, milles nimetatakse üksikasjaliselt ära teemaplaneeringu ja sellega seotud dokumentatsiooni ja kuidas need arutati läbi ning on käesoleva ajani ning ka edaspidiselt kättesaadavad (kaebuse lisa nr 1 tlk 14 I kd). Kohus saab tuginedes kirjalikele allikatele järeldada, et keskkonna-alaseid teadmisi ja planeeringualaseid teadmisi omavad isikud olid kaasatud, nad on teemaplaneeringus avalikustatud. Viimsi Vallavalitsus on valinud kaalutlusõiguse alusel teemaplaneeringu koostajaks kogemustega AS-i Pöyry Entec ning kaebusest ei nähtu, et selle firma kogemustes või kvalifikatsioonis tuleks kahelda. Teemaplaneering märgib ära, et täpsemad seireuuringud järgnevad juba lähtudes teemaplaneeringust, mis on edaspidiseks töö aluseks, sj ka loomade täpse liikumise ja arvu osas, kuivõrd soovitakse jälgida, kas planeeringust järgnes mõjusid ja missugused need mõjud on. Samas märgitakse, et mitmed muud teemad täpsustuvad edaspidiselt läbi jätkuprojektide. Planeering on ajas muutuv dokument, eesmärk on orienteeritud keskkonnaseisundi säilitamisele ja edendamisele, seega ei ole planeeringu kehtestamisega roheteema ammendatud. Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes osalesid teemaplaneeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös arhitektuuri- ja planeerimisosakonna töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), st maastikuarhitekti haridusega isikutega. KSH aruande koostamisel osalesid keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür). Uurimustöid koostasid kõrge erialase ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul, K. Sepp, J. Jagomägi, M. Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus. Kogutud on andmeid väliuuringutena ja detailne uuring esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam andmeid. Kohus nõustub vastustajaga, et teemaplaneering koostati heal metoodilisel alusel, materjalidest nähtub, et kasutati piirkonna ja looduskeskkonda puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse Infosüsteem- Keskkonnaregistri andmebaasi, loomastiku uuringuid, nt Lauri Klein, Eesti imetajate elupaigad. Need on juba olemasolevad andmed, mis ei vajanud täiendavat väliuuringut, vaid ongi kokkuvõtvalt leidnud rakenduse planeeringus. Harjumaal läbi viidud uuringuid (Harku vald), samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike puudutavaid uuringuid ja juhendmaterjale (COST Action), on äsjased uuringud, mis võeti arvesse, neid ei pidanud uuesti läbi viima; Eesti planeerimispraktika ei eeldagi üldplaneeringu tasandil planeeringu koostamine detailseid uuringuid, kui tegu pole inimesi ja keskkonda oluliselt negatiivseid mõjutavate objektidega. Kuigi kaebaja on omapoolselt nimetanud ära, et tema poolt esitatud spetsialistide arvamused on teistsugused, märgib kohus etteruttavalt, et ilmselt on kaebaja seisukohti mõjutanud tema tellitud töö seisukohad, kuid kohtule nähtub, et kui kaebajal oli kasutada spetsialistide täiendav 19 abi, siis oleks ta seda enam saanud kontrollida, kuidas vald on lahti mõtestanud rohekoridori ja sidususe teema ja et teostatud tööd tuginevad uuringu andmetel ja mitte vastupidi. Asjaolu, et erinevad spetsialistid jäävad erinevatele arvamustele ei tähenda veel ilmtingimata, et puuduvad vajalikud uuringud. Kohtule nähtub, et rohekoridori mõistet käsitleb kaebaja ekslikult ning ilmselt tuginedes tema tellitud spetsialistide tööle, millest omakorda kaebaja on esitanud põhiväite õiguste rikkumisel- et rohekoridor ja raudtee ei saa paikneda samal maa-alal ja et roheteema arengud ei taga sidusust. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et siiski ei selgu sellest tööst, millise metoodika või arutluskäigu või uuringute andmetel tuginedes on tuvastatud, et planeering ei toimiks. Esitatud töö konkreetsele alusmaterjali uuringu seisukohale ei viita. Kohus ei saa otsust tühistada pelgalt seetõttu, et kaebaja arvates mõni teine lahendus on otstarbekam valitust. Vastustaja on vastamisel õigesti välja toonud, et rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist ning sellest tulenevalt on kaebaja ja vastustaja erinevatel seisukohtadel. Märgitud küsimus aitab selgitada ja põhjendab kaebajat huvitava põhiküsimuse- so raudtee ja rohekoridori paralleelne toimimise võimalus. Vastavalt käsitleti teemaplaneeringus rohevõrgustiku toimimist, sj rohekoridori selle laiemas tähenduses nii, et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise eesmärgil. Looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt. Vald on kaalunud alternatiivseid lahendusi ja uuriti mitmeid võimalusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel 3 alternatiivi, millest alternatiiv „0“ puhul vaadati olukorda, mil midagi ei muudeta. Kohus on täpsemalt vastustaja selgitused ära toonud käesoleva otsuse p-is
7. Vald arvestas spetsialistide seisukohaga ja nõustus, et alternatiivide nr
8. ja
9. vahe ei ole oluliselt suur, kuid tulemusel jõuti järeldusele, et teised alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi, st alternatiiv „0“ ja „2“ seda ei taga. Kaebaja sooviks oleks, et roheteema tagataks riigimaade kaudu. Seega ilmselt võiks kaebaja soov ühtida alternatiiviga nr „2“, so mil rohevõrgustik paikneks ainult riigi, valla või üldkasutatavatel maadel. Vastustaja ongi välja toonud, et „0“ alternatiiv ja nr 2 alternatiiv ei tagaks rohevõrgustiku efektiivset toimimist ning sidusust. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu, mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnang (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneeringu ptk 2.2.
10. Viimsi poolsaar on liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja isoleeritult suuremate maismaaloomade populatsiooni, mistõttu ongi eriti oluline rohekoridoride kaudu tagada sidusus; selle sidususe parandamine on oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada. Alternatiiv nr
11. näeb ette hõlmata nii riigi, eraomanike, kui ka vallale kuuluvad maad. Kavandati 28.53 km2 ulatuses rohealasid, eramaale 11.33 km2 (39,7%), riigimaale ja munitsipaalmaale 17.2 km2 (60.3%), sellest nähtub, et eramaade protsent on vähemuses. Seega ei vasta ühtlasi tõele kaebaja väide, et eraomanikke koheldi ebavõrdselt juba põhjusest, et kaasatud olid kõik omanikud ja ka nt riigimaa osas esitas omanik oma vastuväited. Ühtlasi ei ole korrektne kaebaja väide, et planeeringus ei jaotatud õiglaselt kohustusi ning ei kaalutud alternatiivi, mil rohevõrgustik kulgeb riigi ja munitsipaalmaal ning eraomanike kinnistuid kaasatakse vaid hädavajadusel. Kohtule ei ole arusaadav, millest kaebaja järeldab, et reformimata riigimaad rohevõrgustiku alternatiivide koostamisele ei kaasatud, kui nähtub, et planeering haaras kõiki kinnistuid. Ka ei nähtu, miks kaebaja väidab, et eraomanikke koheldi ebavõrdselt, kaebaja väitis, et temale on planeeringuga pandud suuremad kohustused ja vastutus rohevõrgustiku toimimisel, kuid vastulauses on ära toodud andmed, mis niisugused väited kummutavad. Kuna kaebaja nimetas ära, et rohevõrgustiku sidususe nõue ei ole tagatud, siis märgib kohus, et lahendatud on ka sidususe küsimusega seotult ühenduskoridoride küsimused ja seda järgmiselt. Teemaplaneering näeb ette tagada sidusus Maardu linna rohealadega Muuga ja 20 Aigrumäe külas ning Tallinna linnaga Aigrumäe ja Viimsi aleviku kaudu; Maardu linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustikuga. Vastavalt on andnud oma kooskõlastused planeeringule nt Maardu Linnavalitsus, kes tegi ka konkreetse ettepaneku rohevõrgustiku koridoriala arvestamisel, et siduda see Maardu rohealaga. Jõelähtme vallaga arvestati eeldusel, et Rail Baltica valmimisel jätkub Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga, mis on kasutatav rohekoridorina, vastavalt saadi ka kooskõlastus. Viimsi vallal ei ole põhjust mitte arvestada naabervaldade soovide ja kooskõlastustega ning veel vähem eeldada, et naabervallad ei oma rohekoridore, mille sidusust sooviti tagada ka vastustaja tegevuse kaudu. Jõelähtme vallaga on Viimsi vallal puutumus üksnes väikese maa- ala kaudu, sinna jääb tulevane Rail Baltica trassiala ja kuivõrd sellega tuleb arvestada kõigil valdadel, siis seda ka tehti. Planeeringumaterjalis on olemas teemaplaneeringu koostamise aluseks spetsiaalselt rohevõrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika, seda ei ole välja mõelnud vastustaja. Maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajateks on teadlased K.Sepp ja J.Jagomägi, M Külvik. Rohelise võrgustiku planeerimise metoodika Roheline võrgustik (K.Sepp ja J.Jagomägi) asetab paika need põhimõtted, kuidas nn rohealad peaksid välja nägema ja paikema, et tagada toimiv struktuur. Metoodikat arvestades vald selles muudatusi ei teinud ja arvestas spetsialistide koostatud metoodikaga, seega tagati erinevate isikut võrdne kohtlemine. Kuigi kaebaja nimetab, et pole aru saada, miks mõni ala/kinnistu jäeti roheteemast välja, nähtub siiski, et Teemaplaneeringuga hõlmati kogu Viimsi ps, kuid arvestati, et juba kehtestatud DP-d, mida muuta ei saanud, kuna need olid juba enne Teemaplaneeringut olemas, sunnivad korrigeerima kavandatut. Teemaplaneeringu materjal selgitab, mis on nt astmelauad, kuidas nad tulenevalt metoodikast asuvad üksteise suhtes, nad peavad asetsema teatud kaugustel ning olema teatud suurustes, et need vastavalt kavandatule ka toimiksid; rohekoridorid peavad metoodikast tulenevalt olema teatud pikkuse ja laiusega põhjusest, et nad tagaksid süsteemi toimimise. Koridoride ja astmelaudade suhtes annab metoodika parameetrid, mille piires on planeerijal võimalik teha valikuid, st valida suurused, mis tagavad objektiivselt vajaliku ja võimaldavad süsteemil toimida. Näitajad on esitatud skaalana, millelt nähtub mh toimimiseks minimaalselt vajalik ning et alla selle näitaja ei oleks süsteem planeeritud viisil toimiv. Seega juhtudel, kui planeeringus oli ära märgitud looduses olemasolev roheala ja enne avalikku väljapanekut kaardistatud parim toimimise süsteem, sai teha muudatusi isikute põhjendatud ettepanekutel vaid nii, et kui nt astmelaua suurust sai muuta skaalal asuvate näitajate raames vähima vajaliku arvnäitajani, st näitajani, mis tagab kogu süsteemi toimimise, siis nende suuruste raames oli kaalumine võimalik. Alla lubatud piirnäitajate vastustaja ei ole planeeringumuutusi vastu võtnud ja kaebajal ei ole esitada teistsuguseid andmeid. Selliselt saab ka rohekoridoride osas teha muudatusi, vajadusel muutes nad kitsmaks, kuid mitte alla metoodikas äratoodud lubatud näitajate. Metoodika arvestab, et loomade liikumiseks on nt koridorid vajalikud teatud pikkusega, astmelauad teatud suurustega, nende vaheldumine on seatud kindlate kauguste ja sagedustega, et tagada süsteemne toimimine. Selleks oligi metoodika vajalik, et teha kindlaks hädavajalik rohealade toimimiseks ja saada alusandmed, kui kaugele ulatub valla kaalumisvõimaluste piir. Vald viitab planeeringutele, mis olid vajalikud arvestada. Kohus märgib veel, et juba Harju Maakonna teemaplaneering määratles ära nn rohealad, samas kontrolliti, missugused on Tallinna või Viimsi vallaga piirnevate teiste valdade asjakohased teemaplaneeringud või koostamisel olevad planeeringud, et tagada kokkuvõttes rohealade ökoloogiline sidusus ja süsteemne toimimine. Harju MK teemaplaneering seab eesmärgi, et selline sidusus tekiks ja seal kus ta on olemas, see säiliks. Jõelähtme vallaga on ainus võimalus Viimsi valla ja Jõelähtme valla rohealade sidumiseks äärmiselt piiratud lõigul, seega sai teha valiku olemasolevate võimaluste kaudu ja mitte jätta seda kasutamata. Uuringumaterjal, KSH ja teemaplaneering selle tõttu ongi korduvalt põhistanud, millistel tingimustel jääb Viimsi 21 valla loomastik ökoloogilisse lõksu. Kuna selline oht on, siis püütaksegi leida väljundeid, et säilitatakse need vähimad võimalused, mis veel eksisteerivad. Seega teatud juhtudel ei olnud enam looduses jäänud neid võimalusi, kus saaks teha teistsuguse otsustuse. Seega nähtub, et rohevõrgustiku teema ja sidusus hõlmab palju enamaid küsimusi, kui infrastruktuuri paiknemine ja samas nähtub, et teed ja raudteed ei saa jääda ehitamata, kuna neid on vaja, samas on sidususe tagamine vajalik ja võimalik, kui see toimub reeglipäraselt, mis arvestab olemasolevaid võimalusi ja ei saa ka väita, et midagi antud olukorras enam looduskeskkonna huvides säilitada ja edendada ei annagi. Kuigi kaebaja ei ole ise märkinud, mis asjaoludel telliti OÜ Adapte Ekspert töö „Hinnang Viimsi vallas asuvate kinnistute (Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Reinu IV) keskkonnaseisundile ning kinnistuid läbiva planeeritava roheala toimimisele“ (kaebaja kaebuse lisa tlk 10 II kd), nähtub selle sissejuhatusest, et töö teostati aprillis 2008 kaebaja tellimusel, kuid töö ei nimeta täpsemalt ära, mis uuringuid seal silmas peetakse, kuigi tehakse kokkuvõte, et see tugineb andmebaaside andmetele, välivaatluse andmetele jne ja töö lõpuosas on loend kasutatud materjalidest. Konkreetsemaid viiteid kasutatud või lisatud materjali vastavatele järeldustele või tööde osadele ei ole nimetatud. Töös tõepoolest järeldatakse, et rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on ka Viimsi ps elutsevatele loomadele ühenduse tagamine sisemaaga ning et tuleb märkida, et raudtee ja maantee rajamise korral on vähetõenäoline selle ühendustee korrektne toimimine. Seega kahtleb töö küll selles, et rohevõrgustiku ala ei hakka ehk korrektselt toimima ja loomastikku infrastruktuurid häirivad, ei saa sellest tööst veel teha mingeid tõsikindlaid ja konkreetseid järeldusi, et teemaplaneering ei hakkaks toimima. Niisuguseid alusandmeid või arvandmeid, mis seda põhistaks, töös ei leidu. Valla kasutada olevad tööd ja uuringud aga vaatlevad rohevõrgustiku olemust ja selle toimimist komplekselt ja kaebaja tellitud töö jätab täielikult tähelepanuta ja kaalumata, et areng tagatakse ka lisaks jätkuprojektide kaudu. Tööst võiks pigem järeldada, et valda püüti kaebaja huvides veenda, et vald ei peakski nagu midagi roheteemal planeerima, kuna infrastruktuuride rajamine niikuinii loomastikku häirib aga vald on püüdnud justnimelt tõestada, et lõputult ei saa toetada ehitamist/elamuehitamist ning et sidusust saab tagada ja haarates vaatluse alla kogu poolsaare kinnistud. Asjaolu, et tellitud tööst nähtuvalt justkui ei saaks valla planeeritud realiseeruda, kuna puuduvad loomade varjekohad ning vajalik kõrghaljastus, jätab arvestamata, et jätkuprojektide kaudu toetatakse maaomanikke, kui on vajadus rajada lisahaljastust loomade varjeks vms asjaoludel, see ei ole ületamatu probleem ning vald nende projektide raames ei kavatse jätta omanikele kulutusi hüvitamata, selleks oligi vallal vajalik süsteemse plaani koostamine, et mitte enam oodata, kui poolsaare tingimustes tekib ökoloogiline lõks. Pealegi ei arvesta töö, et eluslooduses antud kujul on juba praegu vajadus säilitada rändetingimustes puhkekohti, milleks sobivad ka kõrghaljastamata alad. Vald ongi püüdnud vältida täiendavat alade killustumist, kuna killustatust ei õnnestu hiljem taastada, so on reeglina pöördumatu protsess. Seega ei ole õige ka kaebaja see väide, mille kohaselt justkui tuleks juba ehitatud majad lammutada, kui selline planeering kehtestatakse, kuna vastustaja ei ole ette näinud teemaplaneeringut tähtajalisena ja ta ei kavatse lubada ehitada neile aladele, mis juba toimivad roheelementidena ning on vajalik säilitada. Kui teemaplaneeringut on vaja hiljem muuta, siis seda ka tehakse, see ei ole ületamatu probleem ega takista planeeringut vastu võtta. Kuivõrd kaebaja tellitud töö ei nimeta ära tuginemist ühelegi metoodikale või konkreetse alusmaterjali osale, siis ei tõenda antud töö, et valla kavandatu on teostamatu või eesmärgitu. Sellised seisukohad on paljasõnalised ning vald on kaebuse esitajale vastused esitades analüüsinud tegelikku olukorda ka selle töö baasil. Vald ei jätnud kaebaja esitatud nn alternatiivide küsimust selle töö pinnalt vastuseta, kuid nähtub, et vald põhjendatult ei saanud sealt andmeid, mis tinginuks juba kavandatu muutmist. Kohtule nähtub sj, et tegelikult on töö oletuslik, selles mööndakse, et küsimuse lahendus ei pruugi olla korrektne, kuid iseenesest töös ei olegi välistavaid 22 momente, et roheteema ja sidusus siiski toimib või hakkab toimima, kuigi töö autorite arvates ehk mittekorrektselt. Vald neid riske maandabki, mis võiks toimet häirida ja näeb ette, et mittekorrektsel toimimisel võetakse kasutusele jätkuprojektid. Kaebaja seisukoht, et teemaplaneering ei täida eesmärki, kui seda tuleks tulevikus muuta, on asjakohatu. Planeeringuid saab ja tuleb kaas-ajastada, kui selleks on tekkinud põhjendatud vajadus. See ongi planeerimistegevuse eesmärk ja olemus. Seega võiks kokkuvõttes märkida, et vald on tõendatud, et tema planeeringu koostamise aluseks oli teaduslik metoodika, see on esitatud Teemaplaneeringu seletuskirja ptk-s 1.5 „Metoodika rohevõrgustiku käsitlemisel“. Teemaplaneering on üldplaneeringu tasandi planeering, mis on koostatud üldplaneeringu täiendamiseks ja sellega reserveeritakse rohelise võrgustiku alasid terve valla huvides nii, et võrgustiku süsteem vastaks metoodilistele nõuetele. Teemaplaneeringus on lähtutud looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest. Planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt PlanS nõuetele, mida kinnitab ka Harju Maavalitsuse heakskiit. Hinnati keskkonnamõju eksperttööna ( ekspert S.Kerge). Keskkonnauuringud on teostatud ning KSH aruande raames märgitakse, milliseid alternatiive kaaluti ja missugused neist tagavad sidususe ja miks. KSH aruande p-is 3.3 selgitatakse alternatiiv nr „2“ rakendamisel kaob ära rohevõrgustiku sidusus, kuna rohekoridorid, mis ühendavad riigi- ja valla maadel paiknevaid tuumalasid, on kadunud. Võimalus on küll luua tuumalasid väiksemas mahus ja isegi mõningaid nende omavahelisi ühendusi Viimsi valla piires, kuid mitte väljapoole valda. Vastustaja on põhjendatult osutanud vajadusele tagada rohevõrgustiku sidusus ja kaebaja vastupidised väited osutusid alusetuteks. Otsustus ei ole meelevaldne ega tugine ebaõigetele kaalutlustele. Teemaplaneeringust tulenevad takistused kinnistule elamute ehitamiseks, kuid seal on ka märgitud, et maatulundusmaana saab maad edasi kasutada, s.o tegeleda põllumajanduse ja metsakasvatusega. Vald ei soovinud teha ulatuslikke muutusi senises maakasutuses ja korduvalt seda ka rõhutatakse, et elamute rajamiseks annab alused Viimsi valla mandriosa üldplaneering, Ehitustingimuste teemaplaneeringu ja teemaplaneering nende koostoimest. Võimalusi üldplaneeringu ja ehitustingimuste teemaplaneeringu muutmiseks tulenevalt planeerimisseadusest ja nendest planeeringutest tuleb otsida planeeringuid muutva DP menetlemise kaudu. Kinnistu kasutamise jätkamiseks maatulundusmaa sihtotstarbel põllu- ja metsamajandusega tegelemiseks vaidlusalune teemaplaneering takistusi ei tee. Teemaplaneeringust tulenevad võimalikud piirangud kinnistute omanikele nende omandi kasutamisel on minimaalsed, neid tuleb taluda, kuna esineb avalik huvi rohealade säilimiseks ja sidusa rohevõrgustiku loomiseks, see kaalub üle erahuvi. Roheala määramise alternatiive on vastustaja selgitanud kaebuse esitajale põhjalikult ja vastustaja vastusest nähtub, et kaebuse esitaja nn erahuvides ei muutuks kaebaja jaoks midagi kaebaja nimetatud nn positiivsema tulemuse suunas.
12. Kaebaja on kinnitanud, et kaebuse p 2 esitas ta avaliku huvi ehk nn populaarkaebuse väited. Kohus leiab, et kaebaja poolt nimetatud põhjused kaebuse rahuldamist ei võimalda. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et teemaplaneering tuleb tühistada, kuna see kahjustab õigusvastaselt ka avalikku huvi. Avaliku huvi kahjustamisena nimetab kaebaja ära, et rohealade sidusus ei ole tagatud ja kui sidusus ei ole tagatud, siis tehakse hulgaliselt piiranguid paljudele maaomanikele; avalikkus on huvitatud, et piirangute tulemusel oleks loodud eeldused/võimalused toimivaks ja sidusaks rohevõrgustikuks. Sidususe osas on kaebajal konkreetne etteheide, nimelt lahendus ei hakka kaebaja meelest toimima ja tegemist on avalikkusele ebaõigete andmete esitamisega. Kaebaja leiab, et rohekoridor ja raudteetrass on määratud kattuvatele aladele ja see on viga, kuna selliselt ei saa rohekoridor toimida, uuringuteta ei saa väita, et kavandatu on võimalik. Kaebaja väitis, „ et rohekoridori ja 23 raudteetrassi määramine kattuvatele aladele, ilma mistahes uuringuteta selle võimalikkusest, riivab avalikke huve looduskeskkonnale inimtegevuse survel kasvu leevendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti riivab see avalikke huvisid mõistuspärasele ja toimivale lahendusele suunatud planeerimismenetlusele“. Kaebuse esitaja on aktiivselt osalenud planeeringumenetluses ning ta on teinud ettepanekuid ning saanud vastused, millest nähtub, et kaebaja ettepanekud on analüüsitud, vastupidiselt ei oleks vastustaja saanud temale anda üksikasjalisi vastuseid. Kui kaebuse esitaja ettepanekutega ei saanud nõustuda, siis ei tähenda see veel nendega mittearvestamist. Samas nähtus kohtule, et esitatud väited nn populaarkaebuse motiivides kattusid kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse motiividega, mistõttu vastustaja oli märkinud, et nn populaarkaebusena ei saa esitada kaebust teiste isikute huvides. Kuivõrd nn populaarkaebuse motiivid kattuvad subjektiivsete õiguste rikkumise motiividega, siis kohus kontrollis ja kontrollib veelgi kaebaja väiteid, kuid kaebaja enam ei ole nimetanud täpsustavaid asjaolusid seotult nn populaarkaebusega. Eeltoodust nähtus, et vastustaja ei esitanud valeandmeid, vaid esitas uuringud, nende tulemused ning tugines nendele. Kaebaja ise tugineb kas ekslikult või meelega vastustaja tegevuse ja seisukohtade edastamisel kohtule.
13. Teemaplaneeringuga ei määratleta kiirraudtee Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku raudteetunneli reservmaad, kuna see on määratud kehtivate planeeringutega, so üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“, Harju maakonnaplaneeringu I etapp ning Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Raudteetunneli reservmaa asukohta täpsustatakse kaebuse esitamise ajal menetluses olevate planeeringutega, so osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga ja Äigrumäe ÜP-ga ning vastustaja märgib veel, et üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Kuna riik ei ole loobunud kiirraudtee rajamise kavatsusest, siis ei saa vastustaja sellega arvestamata jätta. Kohtule nähtub, et vastustaja ei ole eksinud, kui märgib ära, miks kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana. Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt on raudtee reservmaa juhtfunktsiooniga paralleelselt samal maa-alal põllumajandusmaa funktsioon. Raudtee reservmaa kasutusse mittevõtmisel ja mittevõtmiseni jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon (haljasmaa), mis täidab rohekoridori ülesandeid. Vald ongi planeeringulahendustes esile toonud, et kavandatavate võimalike uute peamiste tehno- ja transpordi koridoridega, sh Rail Baltica kavandatud Tallinn-Helsingi raudteetunnel jt, on arvestatud niivõrd, kuivõrd seda võimaldasid hetkel veel menetletav Äigrumäe üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ koostamise ajaperioodil puudusid uute peamiste tehnokoridoride keskkonnale kaasnevate mõjude hinnangud ja konkreetsed rajamise kavatsused ja seda objektiivsetel põhjustel, kuivõrd Rail Baltica raudteekoridori reaalne kasutuselevõtmine ning tehnoloogilised lahendused ei ole teada ega saagi olla teada. Tehnilised lahendused ajas muutuvad, samas reservmaa võetakse kasutusele vältimatult keskkonnamõju hindamisega seotud tööde alusel. Raudtee rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule, ei jää hindamata ja keskkonnamõju hindamise raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks. Rohevõrgustiku toimimine ei ole välistatud, selle funktsioneerimine on pideva jälgimise all ja selleks on ette nähtud, et toimimise parandamiseks koostatakse ja tagatakse areng jätkuprojektide raames. Seega nähtub, et tegemist on pideva ja areneva protsessiga ja mitte vastupidi. Raudtee ehitamine eeldab lisaks ka DP koostamist, teemaplaneeringud võimaldavad, et rohelise võrgustiku alad piiritletakse täpsemaks läbi DP-de ja ka muude projektide. Raudtee ehitamiseks tuleb teostada keskkonnamõjude hindamine, see annab vastused, kuidas tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine. 24 Kohus nõustub vastustajaga, et meelevaldne on järeldada, et teadlikult tekitati olukord, kus lahendus ei hakka toimima. Ka ei ole kaebuse esitaja suutnud nimetada asjaolusid, mis kinnitaksid, et teemaplaneering ei saa toimida. Kohus juba märkis, et teemaplaneering ei ole koostatud ilma uuringuteta ja tugineb välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodikale. Vastustaja on lisaks esile toonud, et metoodika „Roheline võrgustik“ lisa 3 „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide määramisel“ ap 2.1 „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ selgitatakse ka raudtee mõjusid ja hinnangutest nähtub, et raudtee liikluse mõju hinnatakse loodusele võrreldes nt autoliiklusega vähem intensiivseks. Kaebaja võrdleb käesolevat Teemaplaneeringut alles menetluses oleva Äigrumäe ÜP-ga, mis ei ole kohtu arvates õige, kuivõrd viimase planeeringu menetluse tulemused ei olnud käesolevas vaidluses kehtestatud planeeringu ajaks üldsegi lõplikud. Käesolevas kaebuses tuli kaebajal esile tuua, mis on Määrusega nr 22 kehtestatud planeeringus puudu. Juhul, kui menetluses olev planeering kehtestatakse ja see kaebajat ei rahulda, siis saavad kõik isikud vaidlustada uut planeeringut ja esile tuua selle väidetavad vead. Teise planeeringu kehtestamiseni ei ole võimalik veel väita, et planeeringud on vastuolus, kuna kaebaja nimetatud planeering tegelikult ei ole valmis (kaebuse esitamise ajal). Käesolevalt on vastustaja vaidlusaluse planeeringu menetluses tõendanud, et kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana ja vastustaja on ka märkinud, miks ei esine vastuolusid Äigrumäe kehtestamata ÜP-ga. Kaebuse esitaja ei ole senimaani vastustaja esitatud andmeid ümber lükanud. Kaebaja ei ole arvestanud, et raudtee rajamisel saab rohekoridor spetsialistide arvamusel toimida piki raudteed. Rohekoridor toimib mitte üksnes nt suur-ulukite liikumise teena, vaid toimimine ja sidusus peavad silmas igasuguse eluslooduse leviku võimalusi. Ka raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab loomade liikumise ja taimede levimise, siinkohal on arvestatav ka taimede seemnete levik ning lindude liikumine. Raudteetrass ja rohekoridor nende näitajate kaudu saavad paikneda ühel ja samal territooriumil. Rohealade määratlemine ja sidususe küsimuste lahendamine eeldab eriteadmistega isikute seisukohti ja antud juhul on need seisukohad ja uuringud koostatud ja esitatud. Rohevõrgustiku sidusus ei katke siiski sellest, kui seal on häiritud nt suur-ulukite liikumine, mis võis ajendada kaebajat jõudma järeldusele, et rohevõrgustik ei toimi paralleelselt raudteega, kuna müra ja vibratsioon seda võivad mõjutada. Järgnevad tegevused raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia nii, et teostatakse keskkonnamõjude hindamine, selle ülesandeks on välja töötada rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed, et raudteed rajada ja kasutada. Kuivõrd raudtee täpsema asukoha valiku suhtes tuleb vallal arvestada olemasolevaid andmeid, siis ei saanud raudteega seotud infrastruktuuride asukohta muuta, seda saab aga teha hiljem, mil saabuvad vastavad andmed. Kaebaja on muuhulgas ise kaebuses märkinud, et planeeringu olulist kontseptsiooni roheala sidususe kohta on kirjeldatud nii planeeringu seletuskirjas, KSH-s kui ka avalikel aruteludel ja ta viitab kaebuse lk 3-4 seletuskirja osadele ning KSH ptk (10,7,11.1), seega ei saa olla kaebajale teadmata, et planeeringumaterjal sisaldab selgitusi roheala sidususe toimimisest. Isegi juhul, kui nn populaarkaebusena saaks käsitleda nn avalikkusele ebaõigete andmete esitamist, nähtub, et kellegi ei ole esitatud planeeringu kehtestamisel valeandmeid ja seeläbi üldust eksitatud. Planeering rohealade teemal on kehtestatud just nimelt silmas pidades avalikku huvi ja mitte vastupidi, kuivõrd looduskeskkond vajas kaitset ning kindlat ja järjepidevat regulatsiooni inimtegevuse kasvava surve eest loodusele. Erilist tähelepanu pööras vald teemale ka valla asukoha tõttu, milles vald tõi esile, et looduskeskkond poolsaarel oleks kasvava ehitustegevuse tulemusel jäänud isolatsiooni. 25 Kohus leiab, et nn populaarkaebust ei saa esitada ka motiveerimatuse või ebapiisava motivatsiooni tõttu. Kaebuse esitaja ei suutnud esile tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et vald on rikkunud avalikke huvisid ja nn populaarkaebuse osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väited õiguste rikkumise osas seotult raudtee rajamisega. Väide, et rohevõrgustiku asukohta ei ole Rail Baltica trassi suudmealaga kattuvas osas muudetud, tugineb asjaolul, et kaebaja esitas juba KSH programmi koostamisel ettepaneku ja leidis, et probleem oleks välistatud, kui rohekoridori asukohta muuta astmelaua juures Allikmäe ja Käära kinnistu juures ning kaebaja arvas, et sellisel juhul toimiks rohevõrgustik paremini kuni raudtee rajamiseni ja peale selle rajamist oleks võimalik rohevõrgustiku sidususe jätkumine. Kaebaja peab siinkohal silmas ka saabuvat positiivset mõju tema kinnistute suhtes. Seega nähtub kohtule, et kaebaja leiab, et ta esitas alternatiivse ettepaneku, millega alusetult menetluses ei ole arvestatud. Nähtuvalt kaebaja seletusest sai ta aru, et vald oli selgitanud, et seda ettepanekut ei võimalda realiseerida asjaolu, et nendel kinnistutel on kehtestatud DP-d. Nähtuvalt esitatud materjalidest, vastustaja vastustest, mis anti planeeringumenetluses kaebajale ning kohtukaebusele, on vastustaja kaalunud kaebaja poolt pakutud alternatiivset rohekoridori konstrueerimise võimalikkust Allikmäe ja Käära kinnistutele, kuid ei pidanud võimalikuks teha muutusi ja seda mitte üksnes majanduslikel kaalutlustel. Vastustaja on välja selgitanud analüüside tulemusel, et koridori võiks maastikuliselt ja looduskaitseliselt nihutada lääne suunas kaebaja poolt pakutud maa-alale, kuid sellisel juhul tuleks muuta sealsete maaüksuste maakasutuse juhtfunktsiooni, mis kehtiva üldplaneeringu järgi on osaliselt elamumaa ning tühistada elamuehitust võimaldavad kehtestatud detailplaneeringud. Nihutamisel kaebaja poolt pakutud maa-alale lääne suunas tuleks muuta maa-ala juhtfunktsiooni ja ning tühistada elamuehitust võimaldavad kehtestatud DP-d, see on aga otseses vastuolus õigustatud ootuse printsiibiga DP-ga hõlmatud kinnistute omanikele, samas on see vastuolus ka teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ menetlemisel võetud seisukohaga, et teemaplaneeringu raames kehtivaid maakasutuse juhtfunktsioone ei muudeta ja kehtestatud detailplaneeringuid ei tühistata. Niisugusena oli muuhulgas planeerinut tutvustatud ka üldsusele; sellest tulenevalt maakasutust võrreldes kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ei piirata. Ilmselgelt tekiks siinkohal nende isikute õigustatud ootuse rikkumise moment, mida kaebaja nt enda kinnistute puhul sarnases olukorras ei lubaks rikkuda. Vald märkis ka ära, et täiendavate piirangute seadmine ja DP-de tühistamine tooks vallale lisaks kaasa olulisi rahalisi kulutusi, mida püütakse vältida, kuid mitte ainult. Vald arvestas, et astmelaud nr 8 pakub rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks, puhkamiseks, varjeks, mis omakorda loob suuremad eeldused koridori toimivusele. Vastustaja tõendas, et rohekoridori nihutamisel kaebaja poolt välja pakutud maaalale ei anna kaebajale suuremat eeldust ega võimalust rohekoridori aluse maa-ala hoonestamiseks. Seega isegi kui kaebaja on väidetud avaliku huvi kõrval silmas pidanud ka enda erahuvisid, siis ei ole valitud lahendus vastuolus ei avaliku huviga ja ei riku ka kaebaja õigusi, kuivõrd selliselt ei ole piiratud kaebaja kinnistute senisest kasutust ja kaebaja ettepanek oli kaalutud ning motiveeritult tagasi lükatud. Kaebaja on esitanud kohtukaebuses ebatäpseid väiteid sellest, kuidas on tema kinnistute senine kasutamine võimalik. Kaebajal ei saa nõuda, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladele, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Hetkel kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on raudteetunneli reservmaa juhtfunktsioon koos paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga. Kaebaja eksib, kui leiab, et maakonnaplaneeringu või Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu saaks jätta tähelepanuta, nendest tulenevalt ei ole kõnealune piirkond tegelikult ette nähtud hoonestamiseks ja kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et tema kinnistud asuvad perspektiivsel hoonestusalal. Kaebajal 26 on aga alati olemas õigus esitada DP taotlus, et teha muudatusi, kui see on võimalik, seda õigust ei ole teemaplaneering ära võtnud. Vastustaja on andnud kaebajale vastuse ka seotult Äigrumäe üldplaneeringuga ning märkis, et kuivõrd järgnevad planeeringud koostati samal põhimõttel, siis raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Viidatud juhtfunktsioonid aga ehitusõigust seada ei võimalda. Kui raudtee reservmaad kasutusele ei võeta, jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon. Vastustaja on põhjendanud astmelaua nr 8 paiknemise rohekoridori suhtes ja nähtub, et astmelaud nr 8 pakub rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks, puhkamiseks ja varjeks. Kohus ei nõustu selliselt kaebaja üldistatud väidetega, et väidetavad toimimiseks tehtud piirangud on põhjendamatud või et tema õigusi juba mõjutab planeeringute vastuolu.
14. Vastustaja leiab õigesti, et 10.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 asus Riigikohus seisukohale, et „kui kaebuse esitamise eelduseks on tema õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse.“ Kohus nõustub, et kaebaja ei saa kolmandate isikute huvide rikkumistele viidata populaarkaebuse esitamisel, avalikku huvi puudutavas osas ei ole kaebaja nimetanud asjaolusid, mis kõneleksid avaliku huvi vastu või selle huvi kaalumata jätmisele. Avalikes huvides ei saa vaidlustada planeerimisotsuseid üksnes põhjendusel, et need on põhjendamisvigadega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-09-2672 12.11.2010.a. selgitused p 16; Riigikohtu HK lahend 3-3-1-84-08). Planeeringuga soovitakse tagada selles seatud eesmärk, mis muuhulgas teenib avalikku huvi. Vastavalt on planeeringumenetluses läbivalt selgitatud avaliku huvi olemasolu planeeringu vastu ning Teemaplaneering ongi seatud avalike huvide teenimisele, et tagada täisväärtuslik elukeskkond praegustele ja tulevastele põlvedele. Kohus leiab, et kaebaja nn populaarkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. Kaebaja väidetel on Määrus nr 22 antud diskretsioonivigadega. Kaebaja kordab, et esineb vastuolu sama-aegselt menetluses olevate erinevate planeeringute vahel, mis on kohtu arvates eksitav väide, kui silmas on peetud Määrusega nr 22 kehtestatud teemaplaneeringut ja teisena kaebaja poolt nimetatud Äirgumäe üldplaneeringut. Kohus juba märkis, et teine planeering oli kaebaja algatatud vaidluse ajal alles valla menetluses. Varasema planeeringu täpsusaste võibki olla teistsugune, sellest tulenev ei ole veel iseenesest sisuline vastuolu planeeringute vahel. Ka kõik ülejäänud menetluses olevad ja menetlusse võetavad planeeringud püütakse viia sisulisse kooskõlla, kui arengute tulemusel on võimalik planeerida olemasolevat senisest täpsemini, see aga veel ei tähenda vastuolu planeeringute vahel.
16. Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on eksinud Viimsi valla üldplaneeringu andmete esitamises. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ÜP kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga on paralleelselt määratud alale põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Raudteetunneli reservmaa/põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav. Rohevõrgustiku teemaplaneeringust tulenevalt on lahendatud küsimus, et rohevõrgustiku toimimine on võimalik ka juhul, kui rajatakse raudtee. Reinu IV ja Liiva III kinnistutel ei paikne rohevõrgustiku tugiala ja seal paikneb teemaplaneeringu kaardi kohaselt astmelaud. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Asjaolu, kas ühe planeeringu KSH uuris asjaolusid lähtudes sellest, et alale tuleb rohevõrgustiku element ja teine planeeringu KSH uurib, et alale tuleb raudtee, ei tähenda, et planeeringud võiksid sattuda vastuollu. Nimelt täiendab üks planeering teist ja planeeringute eesmärkide erinevus ei saa viia automaatselt nn vastuoludeni, va kui ei tehta viga olemasoleva planeeringulahenduse tulemuste kasutamisel. Niisugust viga nähtuvalt vastustaja vastusest ei saa tekkida, kuna 27 järgmine Äigrumäe ÜP lahendus peab arvestama roheala teemaplaneeringu tulemustega. Kui selline viga kaebaja arvates esineb lõpuks Äigrumäe ÜP kehtestamisel, siis tuleb sellel põhjusel viimane planeering vaidlustada iseseisvas menetluses ning kaebaja ei saa nn ette tõrjuda käesoleva kaebuse läbi väidetud või kardetud nn vigast Äirgumäe ÜP tulemust. Vastustaja täpsustas ka kaebaja väidet, et „kiirraudteetrass ja rohevõrgustiku tuumala ja koridor ei saa samas kohas kattuvalt/paralleelselt toimida, millele leidub viiteid mõlema planeeringu KSH-s“. Perspektiivsel kiirraudtee koridoril ei paikne rohevõrgustiku tuumala, seal paikneb astmelaud nr
17. Äigrumäe üldplaneeringu kui ka vaidlusaluse teemaplaneeringu KSH aruandes on väljendatud seisukoht, et kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astmelaud ja koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida ilma raudteest tulenevaid mõjusid leevendavaid ja vältivaid meetmeid kasutamata. Kaebaja poolt nimetatud kiiraudtee piirkiirusega seotud ohutuse tagamise küsimuse osas nähtub, et vald on arvestanud, et tänasel päeval ei ole teada, millal Rail Baltica raudteekoridor reaalselt kasutusele võetakse ning millised saavad olema kasutatavad tehnoloogilised lahendused, kuid need tuleb jätkuvate projektide raames tagada. Kui raudtee tarastatakse, siis selle tagajärjel tekivad risti üle liikumisel füüsilised tõkked, kasutusele võivad tulla ökoduktid. Rohekoridor on konstrueeritud paralleelselt raudteega ning selles suunas edasi-tagasi liikumiseks füüsilisi tõkkeid ei teki. Raudteega risti asuv koridor võimaldab taimede seemnete levikut ning lindude liikumist. Kaebaja ekslikult jätab tähelepanuta, et rohekoridor ei tähenda üksnes suurulukite liikumist. Kohus on juba märkinud, et tööd planeeringu tarbeks on teinud spetsialistid. Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö. Spetsialistid on välja toonud, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, kuid ei ole välistavaks asjaoluks. Kohus nõustub vastustaja arutlusega sellest, et loogiliselt arvestades infrastruktuuri tihedust Eestis ei oleks võimalik rohevõrgustikku konstrueerida, kui nt lugeda takistuseks raudteid. Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada konflikte leevendavaid meetmeid. Vastustaja on sj kaebajale selgitanud, et Äigrumäe üldplaneeringu KSH aruandes on jõutud sarnasele järeldusele, mis on kajastatud teemaplaneeringus ning sellega seotud dokumentides. Seega nähtub ja on tõendatud, et kui raudtee reservmaa võetakse kasutusele, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse raudtee ja selle kaeviku rajamisega kaasneda võivad võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb välja pakkuda meetmed oluliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks arvestades ka raudtee liiklusintensiivsusest tulenevaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi konkreetse projekti raames, selles menetlusetapis on võimalik hinnata kaasnevaid mõjusid ja siis ka kavandatakse täpsemalt need meetmed, mis tagavad rohevõrgustiku toimivuse. Käesolevalt vaidluse all oleva planeeringu menetlemiseks ja kehtestamiseks oli vastustajal piisavalt andmeid, mis kinnitasid rohevõrgustiku toimimise ja sidususe võimalikkust. Vastustaja on lisaks välja toonud, et sidusust kinnitab selgitus, et rohekoridor jaguneb Äigrumäe külas kolmeks, suundumine Maardu linna, Tallinn linna (kõige olulisem ühendustee, mis jätkub Pirita jõeoru maastikukaitsealal) arengusuunana Laiaküla külasse. Käesolevalt vaidlustatud teemaplaneering arvestabki, et koridoride jätkuvusel naaberomavalitsuste haldusterritooriumil on sidususe tagamisel eesmärgiks ühendada Viimsi vald teiste piirkondadega, silmas peetakse ka olemasolevaid teiste linnade planeeringuid. Kohus on seda eelnevalt juba täpsemalt ka nimetanud miks Viimsi ei saa jääda jätkusuutlikkuse aspektist isoleerituks. Seega on vastustaja kaebajale tõendanud ja selgitanud, miks Laiakülasse suunduva rohekoridori arengusuuna realiseerumisel jätkub sidusus ja toimimine Jõelähtme vallas Rail Baltica raudteekoridori ümbritseval seadusest tuleneval kaitsevööndil. Teemaplaneeringuga on loodud eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ning sidususeks naaberomavalitsustega. Kohus kokkuvõttes nõustub siinkohal ka vastustaja rõhutusega, et rohevõrgustiku konstrueerimine on üks osa ruumi planeerimisest teatud ajal 28 kindlal territooriumil arvestades ja kasutades ruumis paiknevaid elemente, kuid see ei ole argument, et üleüldse mitte planeerida. Kui selgub, et puuduvad ideaalsed tingimused rohevõrgustiku sidumiseks naaberomavalitsuste rohevõrgustikega, on võimalik kasutada leevendusmeetmeid, mitte aga loobuda planeerimisest ja sidusa võrgustiku loomisest. Kohus juba märkis, et kaebaja tellitud töö alusel järeldas ekslikult, et teemaplaneering pole mõistuspärane ja suunatud toimivale menetlusele.
18. Kohus nõustub vastustajaga, et teemaplaneeringu tähtajalisuse küsimus on kaebaja poolt püstitatud kunstlikult. Viimsi Vallavalitsuse
19. mai 2009 kirjas nr 15-3/500-1 märgitust ei saa teha järeldust, et teemaplaneering on kehtestatud tähtajaliselt või et see 10-15 a möödumisel muutuks kehtetuks. Kaebaja peab lähtuma mitte kirjast vaid teemaplaneeringust ja sellega kavandatust. Kohus nõustub, et niisugust mõtet planeeringumaterjal ei kanna ja objektiivselt ei oleks võimalik kehtestada planeeringut tähtajaliselt. Teemaplaneering sätestab eeldused kavandatud toimimiseks ja nähtub, kuidas kogutakse seireandmeid, prognoositakse jätkuprojektide ajalised perspektiivid, kuid ei kehtestata teemaplaneeringu kehtivuse tähtaega. Ka ei märgita kusagil, et rohevõrgustik toimib lühiajaliselt. Vastupidiselt ei oleks märgitud, et toimet kontrollitakse ja arengut suunatakse perioodi analüüsandmete põhjal. Planeering on muutuv, selles nimetatakse vastavalt ära jätkuprojektide vajadus. Jätkuprojektide vajadus tähendabki, et planeeringut tuleb arendada edasi, see on pideva kontrolli all selleks, et teha järeldusi, kuidas kavandatav toimib ning võtta tarvitusele uusi lisameetmeid, et see panna toimima veelgi tõhusamalt. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et läbivalt kinnitab planeeringumaterjal, selle aluseks olnud uuringud ning KSH, et planeering on pika-ajaline ja mingil juhul ei saa teha järeldusi, et eelmärgitud kirjaga neid põhimõtteid muudeti. Periood 10-15 a ei ole selle teemaplaneeringu kavandatud toimimise aeg, see on periood, mil vald eeldab, et selgub, kas teemaplaneeringus püstitatud eesmärgid on saavutatud ja missugused jätkuprojektid on vältimatult vajalikud. Selleks märgitakse ka ära, kuidas toimib andmeanalüüs, mille põhjal tuleb hinnata, kas Teemaplaneeringu lahendus vajab korrigeerimist.
20. Kaebaja seisukoht õiglase kohustuste ja vastutuse jagamise kohta oli juba eelnevalt käsitletud seotult nn avaliku huvi küsimustega. Kohus ei korda siinkohal kogu vastustaja vastust käesolevale kaebusele, kuid rõhutab, et vastustaja on õigustatult arvestanud, et kaebaja on KSH-ga tutvunud, eelnevast nähtus, et kaebaja oli esitanud juba KSH raames alternatiivseid lahendusi, seega ei ole kohtul kahtlusi, et kaebaja KSH menetlusest jäi eemale ja selle tulemusi ei tea. Seega on vastused kaebaja küsimusele esitatud juba KSH menetluse ja tulemuse kaudu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses võrreldi omavahel 3 alternatiivset lahendust, so „0, 1 ja 2“ alternatiivi ja nende omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr
21. Kohus eelnevalt üksikasjaliselt märkis, miks see ainsana loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks ja kaebaja sai KSH menetluse andmete alusel tutvuda selgete kommentaaride ja argumentidega, miks alternatiivid nr „0 ja 2“ ei taga rohevõrgustiku toimimist, st alad kaotavad sidususe. Seega nähtub, et kui kaebaja samamoodi kui valdki taotleb avalikes huvides planeeringulahenduse sidusust, siis selle tagab valitud alternatiiv, kuna rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Isikute ebavõrdset kohtlemist ei toimu ka kaebaja subjektiivseid õigus silmas pidades.
22. Kuivõrd spetsialistide ja valla koostöö tulemusel kinnitusid andmed, et teemaplaneeringu lahendus on parim võimalikest, et tagada sidusust naaberomavalitsuste rohevõrgustiku elementidega ja samas iga maaomanik saab maad edasi kasutada sihtotstarbeliselt kooskõlas üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooniga ning ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega või kui need on ka minimaalsed, siis ei näe kohus kaebaja eelnevate etteheidete valguses, et teemaplaneering ei täidaks kavandatud eesmärke ning oleks vastuolus avaliku huviga ning et koos avaliku huvi tagamisega ei peetaks 29 silmas ka kaebaja seadusega tagatud õigusi ja huvisid. Haldusakt ei ole motiveerimata, kuna see selgitab kõik kaebajat eelnevalt huvitanud momendid ning kaebaja on saanud rida täiendavaid vastuseid, mis ta esitas ka käesoleva haldusasja juurde. Kohus seega nõustub, et teemaplaneeringus on lähtutud looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest, Määruse nr 22 vastuvõtmiseks olid vajalikud andmed ja mitte vastupidiselt. Ebaõigete andmete kaudu ei saanud seega tekkida kaalutlusvigu.
23. Rohekoridoride võrdseks jaotamise küsimus (kaebaja kaebuse p 4 väide). Kaebaja leiab, et OÜ-le Favorte pandi teistega võrreldes suuremad kohustused ja vastutus rohevõrgustiku toimimisel. Kohus on eelnevalt juba nimetanud üldised printsiibid, kuidas näeb teemaplaneering ette roheelementide vähendamise võimalused. Vastustaja on täiendavalt selgitanud, et rohekoridori ei ole mingil juhul kõikjal võimalik taandada „võrdseteks“, kuna nende iseloom sõltub ümbritsevast loodus- ja tehiskeskkonnast. Viimsi valla peamine rohevõrgustiku ühenduskoridor kulgeb üle astmelaua nr 8, sealt kulgeb ühendus Tallinna linna territooriumil paiknevale Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Teemaplaneeringu koostamisel on kasutatud erinevaid rohevõrgustiku elemente. Vastustaja veelkord selgitas, et igal elemendil on oma konkreetne põhiülesanne ja seda selgitab teemaplaneeringu ptk 1 „Teemaplaneeringu koostamise metoodika ja alused“. Rohekoridoride lubatud minimaalne läbimõõt meetrites on teemaplaneeringu kaardil väljendatud numbritega. Minimaalne läbimõõt 50 m on lubatud ainult kohtades, kus see on kaardil numbriliselt väljendatud. Seega minimaalne läbimõõt 50 m ei näita kõikide kaardil kujutatud rohekoridoride lubatud minimaalset läbimõõtu ja ei ole praegusel juhul üle kantav astmelauda nr 8 läbivale koridorile. Astmelauda nr 8 läbiv kaebaja poolt nimetatud punase viirutusega koridori alale ei ole kaardil näidatud numbriliselt lubatud minimaalset laiust. Astmelauda läbiva koridori kujutamine on antud kohas graafiline, et tuua esile võrgustiku, kui süsteemi sidusus. Koridore, mis läbivad kaardil teist liiki rohevõrgustiku elementi (nagu nt astmelaud või tuumala) nimetatakse „peitunud koridorideks“. Peitunud koridoride kaardil kujutamine ei ole reaalsus, kuna koridorina võib toimida astmelaud nr 8 terves ulatuses. Teemaplaneeringus on reegel, et kohtades, kus rohevõrgustiku elemendid omavahel kattuvad, kehtivad selle elemendi nõuded, mis on rangemad. Antud juhul tuleb lähtuda nõuetest, mis on seatud astmelaua alale. Seega ei ole võimalik võrrelda „peitunud koridore“ tavaliste koridoridega ning kõnealust ala tuleb vaadelda astmelauana mitte rohekoridorina. Kohus märgib siinkohal lisaks, et vältimatult võib iga täpsema teemaplaneeringuga senine olukord muutuda, seda tingib planeeringu täpsusaste, kuid see ei kujuta endast õigusvastast piirangut. Kuna antud valla seletus tugineb spetsialistide tööle, siis ei ole kohus selliseks spetsialistiks, kes saaks tehtud uuringute andmetes ja kokkuvõttes kahelda. Kaebuse esitaja pidi selle vastuse ümber lükkama vajadusel kasutades spetsialisti abi, kuid ta seda ei teinud.
24. Vastustaja on teinud õige järelduse, et kaebaja kinnistutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV on võimalik osaliselt ehitusõigust seada juba vastavuses Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ning menetluses oleva Äigrumäe üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik ehitusõigust seada ka osaliselt Reinu IV kinnistule. Kokkuvõtteks erinevate väidete pinnalt, et OÜ Favorte väidetav õiguste rikkumine leiab aset ebavõrdse kohtlemise pinnalt, on tõendamata ja sellist asjaolu tegelikult ka ei esine.
25. Kohus nõustub, et arvestades kaebaja pretensioone on asjakohane veelkord välja tuua Maakatastri andmete alusel maaüksuste kõlvikulised koosseisud, milles suhtes kaebaja ei ole märkinud, et esitatud andmed on valed. Kohus selle tõttu üksikasjaliselt samu andmeid ei korda, need on olemas valla vastulause osas (käesoleva otsuse p 8 ja 10). Kohus juba märkis, et kaebuse esitaja on teinud arusaamatutel põhjustel võrdlusi kehtestatud teemaplaneeringu ja alles kehtestamata Äigrumäe ÜP vahel. Ilmselgelt veel kehtestamata Äigrumäe üldplaneering on kaebuse arutamise ajal menetluses, mis tähendab, et see on töös ja 30 ei ole veel selge, kuidas menetluses olev planeering lõplikult vormistatakse, kuid nähtus, et vastustaja on ka selgitanud ka