← Eesti

3-10-1729/40

M ÄÄR US Kohus Kohtunik Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

  1. detsember 2011 3-10-1729 Igor Tünni kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks ning suu mitteavamise tõttu distsiplinaarkorras karistamise käskkirjade (6-3/1438-D, 6-3/1470-D, 6-3/1468-D, 6-3/1485-D, 6-3/1487-D, 6-3/1486-D, 6-3/1551-D, 6-3/1552-D, 6-3/1563-D, 6-3/1611-D, 6-3/1612-D, 6-3/1613-D, 6-3/1712-D, 6-3/1764-D) tühistamiseks 19.09.2011 Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata Igor Tünni taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.09.
  3. a otsuse peale.
  4. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Vangla 05.07.
  6. a käskkirjaga nr 6.-3/1438-D karistati Igor Tünnit distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt ei allunud I. Tünni 07.06.2010 vanglateenistuse ametniku korraldusele avada suu peale tablettide manustamist. Viru Vangla poolt ajavahemikus 08.07.2010 kuni 09.08.2010 välja antud käskkirjadega nr 6-3/1470-D, 6-3/1468-D, 6-3/1485-D, 6-3/1487-D, 6-3/1486-D, 6-3/1551-D, 6-3/1552-D, 6-3/1563-D, 6-3/1611-D, 6-3/1612-D, 6-3/1613-D, 6-3/1712-D ja 6-3/1764-D karistati I. Tünnit iga käskkirjaga distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks kuni viieks ööpäevaks. Käskkirjade kohaselt ei allunud I. Tünni ajavahemikus 08.06.2010 kuni 12.07.2010 toimunud intsidentides vanglateenistuse ametniku korraldusele avada suu peale tablettide manustamist.
  7. I. Tünni esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist – seoses ravimitest ilmajätmisega, suu avamise korralduste andmisega ja distsiplinaarkorras karistamisega – summas 32 000 eurot ning suu mitteavamise tõttu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade (6-3/1438-D, 6-3/1470-D, 6-3/1468-D, 6-3/1485-D, 6-3/1487-D, 6-3/1486-D, 6-3/1551-D, 6-3/1552-D, 6-3/1563-D, 6-3/1611-D, 6-3/1612-D, 6-3/1613-D, 6-3/1712-D, 6-3/1764-D) tühistamist. Kaebuse kohaselt olid I. Tünnile Viru Vangla arsti poolt välja kirjutatud ravimid (tabletid), mida kaebajale andis välja valvur hommikuse ja õhtuse loenduse ajal ning need tuli sisse võtta koheselt. Kaebajale anti korraldus pärast tableti võtmist ja vee joomist suu lahti teha ja seda näidata. I. Tünni keeldus vanglateenistuse ametnike korraldusele allumast, sest ta ei ole kohustatud suud avama, suuõõne näitamine ei ole viisakas ning suu lahti tegemise korraldused alandavad tema inimväärikust. Kõik korraldused tuleks trükkida paberile ja allkirjastada vangla direktori poolt, muidu toimub õiguste kuritarvitamine. Kaebajale tekitati moraalne kahju, kuna tema väärikust alandati ning teda hoiti vahetpidamata kartseris 63 ööpäeva ajavahemikul 17.07.2010 kuni 18.09.
  8. Vangla kodukorrast nähtuvalt ei tohi ühe rikkumise eest anda rohkem kui 45 ööpäeva kartserit. Teda oleks pidanud kartserist välja viima kasvõi üheks ööpäevaks. Kartserisse paigutamisel ei arvestatud sellega, et kaebaja XXXX XXXX XXXX on XXXX ja XXXX on haige ning kartseris said jalg ja selg koormust. I. Tünni on pöördunud arsti poole 10.08.2010 ja 17.08.
  9. Tartu Halduskohtu 15.08.
  10. a määrusega lõpetati I. Tünni kaebuse menetlemine osaliselt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lg 1 p 1 alusel nõudes, milles I. Tünni taotles Viru Vanglalt kahju hüvitamist seoses ravimitest ilma jätmisega. Nimetatud nõude menetlemine on maakohtu pädevuses. Halduskohtu nimetatud määrus on jõustunud, sest menetlusosalised ei ole 15.08.
  11. a määrusele edasikaebust esitanud.
  12. Tartu Halduskohtu 02.09.
  13. a otsusega jäeti I. Tünni kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei eita I. Tünni, et ta ei täitnud vanglaametnike korraldusi. I. Tünnile antud korraldus ei vasta HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele. Seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine ning korraldusele mitteallumisega pani I. Tünni toime distsipliinirikkumise, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib ühe rikkumise eest kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45-ks ööpäevaks. Mitte ühegi käskkirjaga ei ole I. Tünnit karistatud kartserisse paigutamisega kauemaks kui 45-ks ööpäevaks. Õigusaktid ei keela karistuste järjest täitmisele pööramist ning puudub piirang, mille kohaselt ei võiks karistuste täideviimisel kartseris viibida üle 45 ööpäeva järjest. I. Tünni osas ei olnud meditsiinilisi vastunäidustusi kartserisse paigutamiseks üle 45 ööpäeva. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud õiguspäraselt, haldusaktid vastavad nõuetele ning on motiveeritud, proportsionaalsed ja kaalutletud vastavalt HMS §-dele 54 ja
  14. Seega ei kuulu vaidlustatud käskkirjad tühistamisele. Korraldus avada pärast tablettide manustamist suu on vajalik vangla julgeoleku ja sisekorraeeskirjade täitmiseks, mistõttu on tegemist seadusliku korraldusega. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei saa anda ammendavat loetelu korraldustest, mida vanglaametnikud võivad anda. Vanglaametnikel on õigus anda korraldusi, mis on suunatud vangla sisekorraeeskirjade täitmisele ja üldise julgeoleku tagamisele vanglas. Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.14 kohaselt on kinnipeetaval keelatud jätta tarvitamata meditsiiniosakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimid. Selleks, et välistada ravimite kogumist kinnipeetavate poolt ja veenduda kodukorra punkti 8.2.14 täitmises, annavad vanglaametnikud kinnipeetavatele pärast tablettide manustamist korralduse avada suu. See on ainus võimalus veenduda, et kinnipeetav on temale antud ravimi manustanud ja välistada, et kinnipeetav ei säilita tabletti suus. Seaduslik korraldus, avada pärast tablettide manustamist suu, ei vasta kuidagi tõsise väärkohtlemise tunnustele ning ei ole käsitletav inimväärikuse alandamisena. Vanglaametniku korraldus avada suu pärast tablettide manustamist on ebamugav, kuid kinnipidamisasutuses on see vajalik negatiivsete tagajärgede vältimiseks ja julgeoleku tagamiseks. Seega ei olnud vaidlustatud vanglaametnike korraldused õigusvastased, kaebaja 2 inimväärikust ei alandatud ning kaebajal ei ole õigust nõuda riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kaevatavad käskkirjad ei ole õigusvastased, ei kuulu need tühistamisele ning distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 kehtestatud nõudeid, siis ei ole alust ega õigust kaebajale mittevaralise kahju hüvitist välja mõista.
  15. I. Tünni esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus, rahuldada kaebus ning tühistada käskkirjad ja mõista välja moraalne kahju . Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on korraldus avada suu ebaviisakas ja inimväärikust alandav ning selliste korraldustega rikutakse kaebaja õigusi. Suu avamise korralduse andmiseks puudub seaduslik alus. Kinnipeetava tervise ohutuse kaitsmiseks ei tohi kartserikaristust määrata pikemaks kui 45 ööpäevaks. Koos apellatsioonkaebusega esitas I. Tünni taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole raha. I. Tünni isikukonto väljavõttest nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga (31.07.2011) oli tema kontol vabaks kasutamiseks 25,18 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll I. Tünni maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.09.
  17. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).
  18. Käesolevas asjas on kaebaja taotlenud Viru Vangla poolt väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamist. Halduskohus on kaebuse menetlusse jäänud ulatuses sisuliselt läbi vaadanud ning selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei näe esitatud apellatsioonkaebusest aluseid halduskohtu otsuse muutmiseks.
  19. Ravimitest ilmajätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas on menetlus lõpetatud 15.08.
  20. a määrusega, mille kaebaja sai kätte 22.08.
  21. Kuna keegi ei ole menetluse osalise lõpetamise määrust 30 päeva jooksul vaidlustanud, siis on 15.08.
  22. a määrus jõustunud. 02.09.
  23. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses toodud väited seoses tema ravimitest ilmajätmisega tekitatud kahjuga on seega asjakohatud.
  24. Halduskohus jättis kaebuse distsiplinaarmenetluse käskkirjade tühistamise osas õigesti rahuldamata. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlus puudub selles, et I. Tünni ei allunud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Seega pani I. Tünni toime distsipliinirikkumised, mille eest vanglal oli õigus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ja vastavad vorminõuetele. Vanglaametnikel on õigus anda korraldusi, mis on suunatud vangla sisekorraeeskirjade täitmisele ja üldise julgeoleku tagamisele vanglas. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et suu avamise korralduse andmiseks puudub seaduslik alus. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei 3 saa anda ammendavat loetelu korraldustest, mida vanglaametnikud võivad anda. Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.14 kohaselt on kinnipeetaval keelatud jätta tarvitamata meditsiiniosakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimid. Selleks, et välistada ravimite kogumist kinnipeetavate poolt ja veenduda kodukorra punkti 8.2.14 täitmises, annavad vanglaametnikud kinnipeetavatele pärast tablettide manustamist korralduse avada suu. See on ainus võimalus veenduda, et kinnipeetav on temale antud ravimi manustanud ja välistada, et kinnipeetav ei säilita tabletti suus. Korraldus avada pärast tablettide manustamist suu on seega vajalik vangla julgeoleku ja sisekorraeeskirjade täitmiseks, mistõttu on tegemist seadusliku korraldusega. Kinnipeetav on kohustatud taluma vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevaid ebameeldivusi, sealhulgas pärast tableti võtmist suu avamisega kaasnevaid ebamugavusi. Kaebaja arvamus, et nimetatud korraldusega rikutakse tema õigusi, ei ole asjakohane. Suu avamine pärast tablettide võtmist ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamisena, kuna tekkiv ebamugavus ei ületa minimaalset raskusastet. Samuti on kaebaja õiguste mõningane piiramine (korraldus suu avamiseks) sobiv, vajalik ning proportsionaalne sellega saavutatava eesmärgiga – vangla julgeoleku tagamise ning kinnipeetavate tervise kaitsmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud vanglaametnike korraldused ei olnud õigusvastased, kaebaja inimväärikust ei alandatud ning kaebajal ei ole õigust nõuda riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti ei ole kaebajal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitist seoses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadega, kuna kaevatavad käskkirjad ei ole õigusvastased, ei kuulu tühistamisele ning distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid.
  25. Halduskohus on õigesti märkinud, et õigusaktid ei keela karistuste järjest täitmisele pööramist ning puudub piirang, mille kohaselt ei võiks karistuste täideviimisel kinnipeetav kartseris viibida üle 45 ööpäeva järjest. Ringkonnakohus selgitab, et ühe rikkumise eest ei või määrata üle 45 ööpäeva pikkust kartserikaristust, kuid erinevate karistuste järjest täitmisele pööramisel võib kinnipeetav viibida kartseris ka kauem. Vaidlusalustes käskkirjades on I. Tünnile määratud karistusena kartserisse paigutamine maksimaalselt 5 ööpäevaks. Seega ei ole rikutud VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuet, mille järgi võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
  26. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, siis on tegemist perspektiivitu kaebusega ja see jääks rahuldamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et I. Tünni taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.
  27. Kuna I. Tünni maksevõimetus on tuvastatud ja tema poolt esitatud apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, siis ei anna ringkonnakohus I. Tünnile täiendavat võimalust riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.