lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja oli õigustatud teostama võetust, ei olnud originaalide suhtes võetuse teostamine proportsionaalne saavutatud eesmärgi suhtes nii võetuse kestvuse kui viisi osas.
lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ei ole mõeldav asjaolu, et üllatusena vormistatakse kohapeal mõnesajast dokumendist nimekiri. Juhul kui kaebuse esitaja oleks adunud, et ta peab ära andma dokumendid oleks ta ise koostanud eelnevalt nimekirja, mis tagab dokumentide autentsuse. Võetus kui ettevõtlusvabaduse piiramise toiming peab olema sätestatud seaduses, võimaldades isikule ka õiguste kaitse. Antud juhul vastustaja väidab, et võetus, mis on teostatud eesmärgiga teostada mh ka ekspertiis, kuid ekspertiisi teostamisel on teatavasti nõuded, nii peavad olema mõlemad pooled sellega nõus, esitama oma küsimused ning ekspertiisi ei saa teostada ebaseaduslikult toimunud võetuse käigus võetud dokumentidele. Kaebaja taotleb vaidlustatud ettekirjutuse ja selle alusel tehtud toimingu (dokumentide võetus) õigusvastaseks tunnistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Käesolevas haldusasjas ei ole oluline, kas kaebaja on Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RTRTS) kohustatud subjekt või mitte. Rahapesu andmebüroo tegevus rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000774 raames, kus kontrollitakse mitme tundmatu päritoluga kulla müügiga tegeleva ettevõtte tehinguid perioodil september 2010jaanuar 2011, on haldusmenetlus RTRTS tähenduses ning selle sisuks on rahapesukahtluse kontroll, mitte järelevalvemenetlus. Kuna kaebaja kohta saabus RAB-i 20 teadet kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest, oli kontrolltoimiku alustamine ja põhjaliku kontrolli läbiviimine igati õigustatud. Rahapesukahtluse kontrolli teostamiseks on seaduseandja andnud RAB-ile erivolitused teabe hankimiseks vastavalt RTRTS § 41 seaduse kohustatud subjektidelt ja teistelt ettevõtjatelt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, õiguskaitseorganitelt ning RTRTS § 46 alusel ka teiste riikide vastavatelt asutustelt. Seda kõike on RAB antud juhul ka teinud. Kontrolli tulemusel selgus, et kaebaja, OÜ HH&SS (registrikood 10071076), müüs vähem kui 4 kuuga 3 135 kg tundmatu päritoluga kulda, millest enamik oli ehtekuld. Kuna kulla päritolule viitava teabe põhjal olid seotud ettevõtete juhtideks kriminaalkorras karistatud isikud, oli Rahapesu andmebürool piisavalt põhjust kahtluseks, et tegemist võib olla kriminaalse päritoluga kullaga. Seepärast nõudis Rahapesu andmebüroo RTRTS § 41 lg 1 ja 4 toodud alustel oma ettekirjutusega nr 1-5/474, 20.01.2011 kaebajalt raamatupidamisdokumente, mis tõestaksid müüdud kulla päritolu. Seega oli RAB ettekirjutus igati põhjendatud, kaalutletud ja proportsionaalne ning vastab igati kehtivatele seadustele. Kaebaja esindaja väide kaebuses „Kaebuse esitajale teadaolevalt on RAB andnud eeltoodud dokumendid ja maksuhaldurile ning need on olnud eelnevalt aluseks OÜ-le HH&SS maksuotsuse tegemisel. Eeltoodud põhjendustel koheldakse kaebuse esitajat ebavõrdselt võrreldes teiste maksumaksjatega“ (tõenäoliselt tahetakse öelda, et RAB olevat dokumendid edastanud ka maksuhaldurile) on vale. 07.04.2011 kirjaga nr 12.2-3/822-11 küsis MTA Rahapesu andmebüroolt, kas RAB on kaebajalt dokumente võtnud ja kas need on juba tagastatud, kuna S. Soeson olevat väitnud, et ei saa maksuhaldurile dokumente esitada, kuna need on RAB-is. Samal päeval vastas RAB kirjaga nr 1-20/1472 MTAle, et tõepoolest on dokumendid RAB-is, kuid pikemat aega on raskusi nende tagastamisega S. Soesonile. Kaebajal oli menetlusosalisena võimalik MTA-s RAB-i väidet kontrollida. Siis selguski, et kaebaja esindaja ning ainus juhatuse liige Sven Soeson kasutas dokumentide hoidmist RAB-is ettekäändena Maksu- ja Tolliametis, et mitte esitada sinna nõutud käibemaksudeklaratsioone. Korduvad helistamised S. Soesonile palvega tulla dokumentidele järele ka pärast 14.03.2011 ei mõjutanud teda dokumentidele järele tulema. Alles 06.05.2011 õnnestus dokumendid S. Soesonile tagastada ja alla kirjutada ka vastav üleandmise-vastuvõtu akt. Tagastatud dokumentide kohta pretensioone ei esitatud. Kaebajal oli võimalus taotleda esitatud dokumentide originaale tagasi juba nädala pärast või isegi veel kiiremini, kuid seda ta ei teinud, vaid kasutas olukorda õigustamaks Maksu ja Tolliameti nõudmiste mittetäitmist. Rahapesu andmebüroo ei oleks teinud takistusi kaebajale tema kohustuste täitmisel Maksu- ja Tolliameti ees, kui oleks saanud vastava taotluse. Seega puudus kaebajal tahe täita oma Käibemaksuseadusega sätestatud kohustusi. Kaebaja arutlused dokumentide ekspertiisi kohta ei ole asjakohased, kuna dokumentidele ekspertiisi teha ei olnud vajadust. Käesoleva vaidluse esemeks on RAB haldusakt ning selle alusel kaebaja poolt Rahapesu andmebüroole dokumentide esitamise protseduuri seaduslikkus. Kui kaebajal on pretensioone seoses maksuotsuse tegemisega, peaks ta selle vastavalt seadusele vaidlustama, kui tal selleks alus on. RAB ei ole maksumenetluses menetlusosaline. Lisaks informeerib RAB kohut, et kaebaja on RAB ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks esitanud kaebused RAB töötajate peale ka Andmekaitse Inspektsioonile ja PPA sisekontrolli büroole ning tõenäoliselt ka vastuse saanud. RAB kinnitab veelkord, et ettekirjutusega OÜ HH&SS esindajalt saadud dokumente ega nende koopiaid ei ole esitatud kolmandatele isikutele ega nende alusel ühtegi ekspertiisi tehtud, vaid tagastati kaebaja seaduslikule esindajale esimesel võimalusel. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RTRTS) eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (§ 1). 4 RTRTS § 32 lg 1 kohaselt kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Rahapesu andmebüroole. Vastustaja andmetel OÜ HH&SS kohta saabus RAB-le 20 teadet kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest, mis oli kontrolltoimiku alustamise (nr 1000774) ja põhjaliku kontrolli läbiviimise aluseks. Kohus nõustub vastustajaga, et Rahapesu andmebüroo tegevus rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000774 raames, kus kontrollitakse mitme tundmatu päritoluga kulla müügiga tegeleva ettevõtte tehinguid perioodil september 2010 kuni jaanuar 2011, on haldusmenetlus RTRTS tähenduses ning selle sisuks on rahapesukahtluse kontroll, mitte järelevalvemenetlus. Rahapesukahtluse kontrolli teostamiseks on seaduseandja andnud RAB-le erivolitused teabe hankimiseks vastavalt RTRTS §-le 41 seaduse kohustatud subjektidelt ja teistelt ettevõtjatelt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, õiguskaitseorganitelt ning RTRTS § 46 alusel ka teiste riikide vastavatelt asutustelt. Rahapesu andmebüroo on menetletavas asjas tegutsenud oma volituste/pädevuse raames. RAB poolt teostatud kontrolli tulemusel selgus, et OÜ HH&SS (registrikood 10071076) müüs vähem kui 4 kuuga 135 kg tundmatu päritoluga kulda, millest enamik oli ehtekuld. Kuna RAB andmetel kulla päritolule viitava teabe põhjal olid seotud ettevõtete juhtideks kriminaalkorras karistatud isikud, siis oli vastustajal kohtu arvates piisavalt põhjust kahtluseks, et tegemist võib olla kriminaalse päritoluga kullaga. Sellest tulenevalt Rahapesu andmebüroo õigustatult nõudis RTRTS § 41 lg 1 ja 4 alusel oma 20.01.2011 ettekirjutusega nr 1-5/474 kaebajalt raamatupidamisdokumente, mis tõestaksid müüdud kulla päritolu. Kohtu hinnangul selline Rahapesu andmebüroo nõue oli igati põhjendatud ning seaduslik.
(edaspidi HMS) § 3 lg 2 ütleb, et halduse õigusakt/toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kohus leiab, et Rahapesu andmebüroo poolt teostatud kontrollimine, sh esitatud dokumentide väljanõudmine ja nendega tutvumine, oli kooskõlas eelnimetatud õigusnormi nõuetega. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja esitas vaidlustatud ettekirjutusega nõutud dokumentide paketi Rahapesu andmebüroole kontrollimiseks, millega täitis vaieldava ettekirjutuse. Vastustaja poolt tagastati kaebajale dokumendid vajaduse möödumisel. Vastustaja selgituste kohaselt kaebajal oli võimalus vajadusel taotleda esitatud dokumentide originaale tagasi juba nädala pärast peale nende esitamist või isegi varem, kuid seda ta ei teinud, sest kasutas seda olukorda õigustamaks Maksu ja Tolliameti nõudmiste mittetäitmist. Kohus märgib, et kaebaja seaduslik esindaja ei ole esitanud pretensioone tagastatud dokumentide kohta ning ei ole väitnud, et vastustaja ei oleks taganud nende säilivuse esitatud mahus vms. RAB kinnitas kohtule, et ettekirjutusega OÜ HH&SS seaduslikult esindajalt saadud dokumente ega nende koopiaid ei ole esitatud kolmandatele isikutele, sh maksuhaldurile, ega nende alusel ühtegi ekspertiisi tehtud, vaid tagastati kaebaja esindajale esimesel võimalusel. Kaebuse esitaja seevastu väidab, et RAB on andnud nõutud dokumendid ka maksuhaldurile ning need on olnud eelnevalt aluseks OÜ-le HH&SS maksuotsuse tegemisel ning eeltoodud põhjendustel koheldakse kaebuse esitajat ebavõrdselt võrreldes teiste maksumaksjatega. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu ning leiab, et need on paljasõnalised ning tõendamata. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi oma väiteid kinnitavat tõendit. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi 5 HKMS) § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti/…/. Kohus eeltoodu põhjal asub seisukohale, et kaevatav Rahapesu andmebüroo ettekirjutus on oma sisult piisavalt põhjendatud, selge ja arusaadav selle adressaadile, mida kinnitab ettekirjutuse täitmine kaebaja seadusliku esindaja poolt (kaebaja esindaja ei ole RAB-i teavitanud sellest, et temale oleks ettekirjutus oma sisult arusaamatu, selgusetu jms, mis takistaks selle täitmist). Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatud ettekirjutus täiendava informatsiooni esitamiseks oli õiguspärane ning kaebuse esitaja seaduslik esindaja Sven Soeson on selle täitnud. Samuti oli õiguspärane ka esitatud dokumentide väljanõudmine kaebajalt ning nendega tutvumine kontrolltoimiku nr 1000774 raames. Kaebaja seaduslik esindaja on esitanud RAB-le nõutavad dokumendid, mille loetelu on kaevatavas ettekirjutuses, ning RAB on need esitajale tervikuna tagastanud. Seega puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse ja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.