Haldusasi nr 3-12-1637 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2012.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1637 Haldusasi OÜ Baltek Arendus taotlus vaidemenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
- Jätta OÜ Baltek Arendus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Saata menetlusosalistele käesoleva määruse ärakiri. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- OÜ Baltek Arendus on esitanud vaide Tallinna linna (Transpordiamet) haldusakti ja toimingu, see on Tallinnas, Väike-Karja tn sissesõidu keelu kehtestamise (liiklusmärk nr 331) ja linnukujuliste betoontõketega sissesõidu tõkestamise peale. OÜ Baltek Arendus esitab käesolevaga halduskohtule taotluse vaidemenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (HKMS § 249 lg 2) alljärgnevas.
- OÜ-le Baltek Arendus (edaspidi taotleja/kaebaja) kuulub kinnisasi Tallinnas Pärnu mnt 10/Suur-Karja 23 (edaspidi kinnisasi). Kinnisasja koosseisu kuuluvad hooned aadressidega Pärnu mnt 10, Suur -Karja 23, Väike-Karja 10, Väike-Karja 12 ja Müürivahe 22, mis on kasutusel eelkõige äri- ja teeninduspindadena (ettevõtted, asutused). Kinnisasja keskel asub eelnimetatud hoonetest ümbritsetud sisehoov, kust pääseb kinnisasja ja seal asuvate ruumide teenindamiseks mõeldud sissepääsude ja abiruumideni, sealhulgas keldrikorruse laopinnad. Sisehoovist saab ligi ka kinnisasja üldkasutatavatele pindadele ja seadmetele, nt trepikojad, kütteruum, ventilatsioon, elekter. Sisehoovi kaudu toimub kinnisasja korrashoiuks vajalike materjalide vedu jm kinnisasja korrashoiuks vajalikud tööd. Sisehoovis asuvad ka prügikonteinerid. Sisehoovis on samuti parkimiskohad, mida kasutavad kaebaja ja kinnisasja üürnikud. Kinnisasja igapäevane haldamine, ruumide teenindamine (kauba kohaletoomine) ja parkimiskohtade kasutus toimub sisehoovist. Ligipääs (sissesõit) sisehoovi on Väike- Karja tänavalt. Kaebaja majandustegevuseks on kinnisasja üürile andmine ja valitsemine. Kaebaja kui kinnisasja üürnikega lepingulistes suhtes isiku (üürileandja) oleva isiku ja üüriturul konkureeriva ettevõtja huvides on häireteta, sujuv, võimalikult kiire ja ohutu juurdepääs kinnisasjale. Häireta, otstarbekas mugav ligipääs kinnisasjale võimaldab kaebajal pakkuda kinnisasja kasutajatele võimalikult konkurentsivõimelist ja kvaliteetset teenust (ruumide kasutusvõimalus). See omakorda tagab huvi nõudluse kaebaja poolt pakutava ruumide kasutusvõimaluse vastu ja võimaldab üüriturul edukalt konkureerida (kaebaja omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus, PS § 31-32). Ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive on igasugune avaliku võimu kandja tegevusest lähtuv põhiõiguse takistus, piirang või muu ebasoodus mõjutus. Tallinna linna tegevus Väike-Karja tn Pärnu mnt sisse- ja väljasõidu takistamisel ja keelamisel piirab kaebaja kinnisasja ligipääsu ja kasutust ja ühtlasi kaebaja ettevõtlust ning omandipõhiõigust. Kuni 13.07.2012.a sai sõita kaebaja kinnisasja sisehoovi Pärnu maanteelt Väike-Karja tn. Ka väljasõit kinnisasja sisehoovist oli tagatud Väike-Karja tn otse Pärnu maanteele. Märgitud distants (Pärnu mnt Väike-Karja tn hoone sissepääsuni) on ca 50 meetrit.
- Tallinna linn (Transpordiamet) paigaldas 13.07.2012.a Pärnu maanteele Väike-Karja tn sissesõidule betoonist linnukujulised tõkked. Viis päeva hiljem, 18.07.2012.a paigaldas Tallinna linn (Transpordiamet) Väike-Karja tn liiklusmärgi Sissesõidu keeld ja samal ajal eemaldas liiklusmärgid, mis lubasid Pärnu mnt Väike-Karja tn sissesõitu mootorsõidukitega ja laadimist kella 06.00 - 10.00 ning sissesõitu erilubadega. Eeltoodud tegevuse tagajärjel on ligipääs Pärnu mnt Väike-Karja tn tõkestatud. Tallinna linn pole eelkirjeldatud liikluskorralduse muudatustest teavitanud. Ka pole Tallinna linn eelnevalt teatanud, millist marsruuti peaks Väike-Karja tn asuvad ettevõtted, asutused, elanikud oma asukohta või elukohta jõudmiseks kasutama. Infot selle kohta, mis on antud aktsiooni eesmärk ja mõte, pole Tallinna linn pidanud vajalikuks jagada.
- Pärnu mnt Väike-Karja tn sisse- ja väljasõidu tõkestamise tagajärjel on ligipääsuks VäikeKarja tn vajalik transiitliiklus Tallinna vanalinna jalakäijate alal, eelkõige Väike - Karja tn, Suur-Karja tn ja Müürivahe tn. Ligipääsuks Väike-Karja tn ja sealt ärasõiduks tuleb läbida Tallinna vanalinna jalakäijate alal mitmeid kordi pikem distants, kui Pärnu maanteelt sisse- ja väljasõidul. Kitsad tänavad, jalakäijate tee puudumine, suurenenud liiklus, tänavatel (SuurKarja, Väike-Karja, Müürivahe) asuvad välikohvikud muudavad ligipääsu Väike- Karja tn aeglaseks ning ohtlikuks. Ligipääs Väike-Karja tn Pärnu maantee asemel läbi Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe koormab oluliselt kaebajat, kaebaja kinnisasja kasutavaid asutusi ja ettevõtteid ning ohustab oluliselt jalakäijaid. Sissesõit Pärnu mnt Väike-Karja tn ja väljasõit Väike-Karja tn Pärnu mnt on vastustaja haldusakti ja toimingu tagajärjel faktiliselt kestvalt piiratud. Seega avaldab vastustaja tegevus (toiming, haldusakt) kaebaja kinnisasja kasutusele püsivat ja kestvat mõju. Ligipääsu piiramine tingib ühtlasi kaebaja kui üüriturul konkureeriva ettevõtja konkurentsivõime vähenemise.
- Vastustaja pole kaebajat haldusmenetlusse kaasanud, ei menetlusest informeerinud ega ära kuulanud. Jättes puudutatud isikud haldusmenetlusse kaasamata, on suurem oht, et haldusorgani tegevus haldusakti andmisel ja toimingu tegemisel on õigusvastane, võib kuuluda tühistamisele ja on toonud kaasa kaebajat põhjendamatult negatiivsed tagajärjed.
- Avalikes huvides pole muuta kaebaja jt Väike-Karja tn tegutsevate ettevõtjate ja elanike ligipääsu oma ettevõtte / asutuse võimalikult keeruliseks ja vaevaliseks. Puudub avalik huvi ja kiirustamise vajadus Väike-Karja tn rohkem kui 10 aastat eksisteerinud liikluskorralduse päevapealt, enne Väike-Karja tn Pärnu mnt sissesõitu piirava haldusakti ja toimingu üle peetava õigusvaidluse lahendamist, muutmiseks. Endise olukorra taastamiseks tuleb tagada sissesõit Pärnu maanteelt Väike-Karja tn teenindavale transpordile ja lubasid omavatele isikutele. Vastustajat tuleb kohustada eemaldama Väike-Karja tn 13.07.2012.a paigaldatud sissesõitu piiravad betoontõkked ja 18.07.2012.a paigaldatud märgi Sissesõidu keeld (märk 331). Märgi Sissesõidu keeld eemaldamisel on samaväärne toime sissesõidukeelu kehtestanud haldusakti täitmise peatamisega. Liikluse reguleerimist keelavate liiklusmärkidega saab käsitada haldusaktina (Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas 3-09-451). Õigusselguse huvides tuleb peatada ka sissesõidu keelu kehtestanud haldusakti täitmine. Vastustaja võib paigaldada Väike-Karja tn liiklusmärgi Sissesõidu keeld koos selle mõju piiravate liiklusmärkidega, see on tahvlitega, mis lubavad sissesõitu teenindavatel transpordile kella 06.00 - 10.00 ja Tallinna linna lubadega. Selliselt on tagatud betoontõkete ja liiklusmärgi sissesõidu keeld paigaldamisele eelnenud olukord, mis vastab ühtlasi Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012.a määruse nr 28 (liikluskorraldus vanalinnas) tingimustele. Lähtudes eeltoodust palume: 1) kohustada Tallinna linna (Transpordiametit) eemaldama Väike-Karja tn paigaldatud liiklusmärk Sissesõidu keeld (märk 331) ja sissesõitu piiravad betoontõkked; 2) peatada haldusakti, millega Tallinna linn (Transpordiamet) kehtestas Pärnu maanteelt Väike-Karja tänavale sissesõidu keelu (liiklusmärk 331), täitmine.
- Kohus küsis 07.08.2012.a kohtunõude korras Tallinna Transpordiameti seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
- Tallinna Transpordiamet on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus ning vajadus järgmistel põhjustel. Käesoleval ajal on Väike-Karja tänaval ainult kaks betoontuvi ning nende vahe on küllaldane sõidukite liikluseks. Seega sõidukite liiklus Väike-Karja tänavalt välja Pärnu maanteele on täiesti võimalik ja lubatud. Sõidukite liiklus Tallinna vanalinnas on piiratud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega number 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014", mille punkti 5,9.1 kohaselt on kavandatud jalakäijate ala laiendamine arvestades vanalinna väärtust ja selle kuulumist UNESCO maailmapärandisse, kogu vanalinnale, välja arvatud Toompea, Komandandi tn ja Falgi tee ning on ettenähtud sõidukitega liikluse keelustamine vanalinna tänavatel sh parkimine. Lubatav on sõidukiga liiklemine üksnes vanalinna elanikele loa alusel, millega tohib sõita teatud marsruuti pidi parkimiskohale ning ettevõtete ja hoonete teenindamiseks jäetakse kehtima teenindussõidukite sissepääsuaeg kella 06.00-10.
- Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määruse number 28 kohaselt „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas" § 2 lg 2 p 29 kohaselt kuulub Väike-Karja tänav jalakäijate alasse. (Väike-Karja tänav on kuulunud jalakäijate alasse juba varasemalt nt Tallinna Linnavalitsuse 02.04.2008 määrus nr 26). Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määruse number 28 § 3 lg 1 kohaselt on mootorsõidukiga lubatud juurdepääs jalakäijate alal paiknevatele asutustele ja ettevõtetele kella 06.00 - 10.00 nende teenindamiseks, kinnistutel asuvatele parkimiskohtadele kinnistu omaniku taotlusel Tallinna Transpordiameti väljastatud loa alusel ja hoonetele - lühikest aega, möödapääsmatu vajaduse korral ja Tallinna Transpordiameti väljastatud loa alusel. Seega on kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud Väike-Karja tänaval liiklemiseks. Liiklusmärgid eelnimetatud piirangu kohta olid paigaldatud 06.01.2000.a. Nii Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus nr 329 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määrus nr 28 on halduse üldaktid ning need ei ole vaidlustatavad esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaoludel halduskohtus.
- Täna kehtiva liikluskorralduse kohaselt on taotluse esitanud ettevõttele kuuluvate hoonete juurdepääsemine võimaldatud Suur-Karja tänavalt parempöördega Väike-Karja tänavale. Suur-Karja tänavalt taotluse esitanud ettevõtte Väike-Karja tänava kinnistutele sõitmiseks on teekond pikem üksnes 103 meetrit. Väljasõit on võimalik Väike-Karja tänavalt ning see on endise pikkusega teekond. Suur-Karja tänav on küllaldaselt lai ning sellel on mõlemas ääres lisaks kõnniteed ning taotluse esitaja väited ohtlikest liiklusolukordadest ei ole asjakohased. Teenindusajal kella 06.00 - 10.00 on taotluse esitanud ettevõttel endiselt võimalik oma kinnistute ja hoonete teenindamine, nagu see on olnud varasemalt aastaid.
- Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotlusest ilmneb, et põhiliseks probleemiks on see, et kinnisasjade üürnikel ei ole taotluse esitaja arvates piisavalt sujuv, võimalikult kiire ja ohutu juurdepääs kinnistutele, kuid see on üüriturul konkureeriva ettevõtte huvides. Väike-Karja tänava liikluskorralduslike muudatuste vajaduse tingis just selline kujunenud olukord, milles Väike-Karja tänaval toimus ööpäevringne väga tihe ja vilgas liiklus, kuigi tegemist on jalakäijate alaga ning sõidukeid seal liiklemas väljaspool teenindusaega kella 06.00 - 10.00 ei peaks olema. Vastustaja saab aru, et taotluse esitaja soovib esialgse õiguskaitse taotlusega kohtult määrust, millega kohus lubaks liikluse jalakäijate alasse Väike-Karja tänaval. Siis saaksid taotluse esitaja rentnikud endiselt eirata kehtinud korda ning liigelda õigusvastaselt Väike-Karja tänaval. Vastustaja sellise taotlusega ei nõustu. Kuna taotluse esitajale on tagatud ligipääs kehtiva korra kohaselt Suur-Karja tänava kaudu ning väljasõit Väike-Karja tänava kaudu. Selline olukord on olnud antud kohas aastaid ning ei ole kaebaja õigustele olnud riiveks. Taotleja ei ole esitanud põhjendusi, kuidas ja millisel viisil võiks 103 meetrit pikem ligipääs kinnistutele avaldada taotluse esitaja jaoks pöördumatuid tagajärgi. Tulenevalt eeltoodust palume jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
- Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige asjaoluga, et sissesõit Pärnu mnt Väike-Karja tn ja väljasõit Väike-Karja tn Pärnu mnt on kaebajal vastustaja haldusakti ja toimingu tagajärjel faktiliselt kestvalt piiratud. Seega avaldab vastustaja tegevus (toiming, haldusakt) kaebaja kinnisasja kasutusele püsivat ja kestvat mõju. Sujuva, häireteta, ohutu ligipääsu takistamise tagajärgi pole võimalik rahaliselt mõõta ega täielikult hüvitada. Vaidlustatud toimingu ja haldusaktiga põhjustatud ligipääsu piiranguid ei heasta ka õigusvaidluse tulemusel õigusvastase haldusakti tühistamine ja tagasitäitmine ega toimingu tagasitäitmiseks kohustamine. Avalikes huvides pole muuta kaebaja jt Väike-Karja tn tegutsevate ettevõtjate ja elanike ligipääsu oma ettevõtte/asutuse võimalikult keeruliseks ja vaevaliseks.
- Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjalikult selgitanud, millistel põhjustel on liikluse ümberkorraldamine vaidlusalusel alal Tallinna linnas olnud vajak. Selgitusest nähtub, et teenindusajal kella 06.00 - 10.00 on taotluse esitanud ettevõttel endiselt võimalik oma kinnistute ja hoonete teenindamine, nagu see on olnud varasemalt aastaid. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna taotluse esitajale on tagatud ligipääs kinnistutele kehtiva korra kohaselt Suur-Karja tänava kaudu ning väljasõit Väike-Karja tänava kaudu, siis puudub taotleja õigustele selline riive, mis vajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole taotluses põhistanud, kuidas seoses liikluskorralduse muudatustega Väike-Karja ja Pärnu mnt vahelisel alal, mille tõttu kaebaja on sunnitud kinnistute juurde jõudmiseks läbima 103 meetrit pikema vahemaa, kui enne, toob või võib tuua kaebajale kaasas selliseid pöördumatuid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole hilisemalt enam võimalik. Kaebaja väited talle tekitatud püsivast ja kestvast piirangust on paljasõnalised. Kohtule ei ole teada ka põhjuseid, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saaksid kahjustatud avalikud huvid või kolmandate isikute õigused. Seega ei nähtu, et kaebajal antud hetkel esialgse õiguskaitse vajadus esineks ja taotlus jääb rahuldamata. Samas kui ilmnevad uued asjaolud, mis kohtu seisukohta muudavad, siis HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis uue määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Indrek Paukštys Kohtunik