I ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 02.04.2012 (muudetud 08.05.2012, 01.06.2012) avaldas Majandusja
Esialgu esitatud kohustamiskaebuse asemel tuvastamiskaebuse esitamiseks annab õigusliku aluse
Samuti on kaebajal põhjendatud huvi, milleks on soov esitada pärast hankedokumentide õigusvastasuse kindlakstegemist vastustaja (hankija) vastu kahju hüvitamise nõue, kuna vastustaja õigusvastane hankedokumentide tehniline kirjeldus on õigusvastaselt piiranud kaebaja osavõttu hankemenetlusest. Kuigi RHS § 117 lg 3 sätestab pakkuja ja taotleja õiguse esitada kahju hüvitamise taotlus VAKO-le, on kaebaja seisukohal, et RHS § 117 lg 3 võib olla vastuolus põhiseadusega osas, millega RHS § 117 lg 3 ei näe ette hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku õigust taotleda hankijalt kahju hüvitamist olukorras, kus PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Arvestades, et RHS § 117 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka õigusvastaste hanke alusdokumentide tõttu (milleks on ka HD) ning võimalikku RHS § 117 lg 3 põhiseadusevastasust, ei saa pidada kaebaja kahju hüvitamise taotlust ilmselt perspektiivituks. 18. Vastustaja seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, on õiguslikult sisutu, kuivõrd
lg 3 p 3 võimaldab kaebuse esitajal üheselt nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist, 3 mida kaebaja ongi teinud. Ka Riigikohtu varasem praktika on võimaldanud asjaolude muutumise tõttu nt tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele. Küsimus, kas tulevane kahju hüvitamise nõue on perspektiivne või mitte, on tulevase võimaliku kohtumenetluse teema ega oma kaebuse muutmisel õiguslikku tähtsust. 19. Õigusvastaste hankedokumentidega muutis vastustaja kaebaja jaoks võimatuks hankemenetluses osalemise, mistõttu on kaebaja kaotanud tulu teenimise võimaluse ehk sisuliselt on kandnud kaebaja kahju saamata jäänud tulu näol VÕS § 128 lg 4 alusel. Kui suur on kaebaja saamata jäänud tulu, see selgitatakse eraldi kohtumenetluses kaebaja kahju hüvitamise nõude menetlemisel välja. Isegi kui täpse kahjusumma arvutamine on raskendatud, võib kaebaja nõuda ka õiglast kahju hüvitamist kohtu äranägemisel (
Seega on õiguslikult sisutud kõik vastustaja viited, et kaebajal ei saa olla mingit kahju tekkinud. III VASTUSTAJA TAOTLUSED MENETLUSE LÕPETAMISEKS JA KAEBUSE LÄBI VAATAMATA JÄTMISEKS Vastustaja seisukoht 17.06.2012 esitatud kaebuse edasise menetlemise osas 20. Vastustaja märgib, et tulenevalt asjaolust, et hankemenetlus jätkus, 25.06.2012 möödus pakkumuste esitamise tähtpäev ning 04.07.2012 sõlmiti hankeleping, on kaebaja võimalus riigihankes osaleda pöördumatult möödunud. Kuna kaebaja jättis pakkumuse esitamata, seega välistas ise enda hankes osalemise võimaluse, on selge, et kaebajal ei ole võimalik saavutada 17.06.2012 esitatud kaebuse eesmärki – kohustada vastustajat hankedokumente muutma –, mistõttu esineb
21. Tulenevalt
Kaebajat ei saa enam käsitleda riigihankes osalemisest huvitatud isikuna ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. VAKO 18.05.2012 istungi stenogrammilt nähtub, et kaebaja teatab, et ta ei saa pakkuda Microsofti litsentse. Kuigi kaebaja on märkinud, et ta suudaks pakkuda kontoritarkvara litsentse, st ainult osa vastustajale vajalikust funktsionaalselt koos toimiva tarkvara platvormi litsentsidest, on kõnealuse hanke osadeks jagamine RHS § 23 lg 1 tulenevalt keelatud. Kuna kaebajal puuduvad võimalused vastustaja poolt soovitavat riigihanke objekti pakkuda, ei saa hankedokumentide tehniline kirjeldus ka kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja on nii VAKO-s kui halduskohtumenetluses tuginenud sisuliselt vaid ühele argumendile – ta soovib pakkuda ainult kontoritarkvara litsentsi ning soovib, et tehnilist kirjeldust muudetakse viisil, mis võimaldab kaebajal pakkumust esitada. Vastustaja märgib, et kaebaja tõlgendab RHS sätteid äraspidiselt, kuigi on ka ise maininud, et hankija pädevuses on hankeobjekti määratlemine. Kuigi vastustaja muutis hankedokumentides sisalduvat tehnilist kirjeldust 01.06.2012, võimaldades pakkuda samaväärseid litsentse, ei esitanud kaebaja pakkumust, millest saab järeldada tema soovimatust hankes osaleda.
lg 2 p 1 ja p 2 alusel võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud; samuti kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Isegi kui kohus 17.06.2012 esitatud kaebuse sisuliselt lahendaks, ei kannaks ka kaebaja jaoks soodne lahendus kummagi menetlusosalise jaoks eesmärki, st kaebajal ei ole enam võimalik hankes osaleda. Vastustaja seisukoht 27.06.2012 esitatud taotluse osas 4 22. Esmalt märgib vastustaja, et kaebaja 27.06.2012 taotlus on käsitletav uue kaebuse esitamisena, st kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (
Kaebaja märgib 27.06.2012 esitatud taotluses ka ise, et ei loe tuvastamiskaebuse esitamist kaebuse muutmiseks. 23. Vastustaja hinnangul vajab väljaselgitamist, kas kaebaja on 17.06.2012 esitatud kaebuses toodud nõuetest loobunud. Kuigi kaebaja ei ole
nõuetekohast avaldust 17.06.2012 kaebusest loobumiseks esitanud, eeldab vastustaja, et arvestades hankemenetluse jätkamist ning kaebaja 27.06.2012 taotlust, soovib kaebaja jääda ainult tuvastamiskaebuse juurde. Seejuures on vastustaja seisukohal, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg möödus 25.06.2012. Lisaks asjaolule, et käesoleval juhul ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus. Üldjuhul ei ole tuvastamiskaebus tõhusaim vahend isiku õiguste kaitseks (eeldusel, et isikul on subjektiivse õiguse rikkumisest tingitult õigus halduskohtusse pöörduda), sest õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. RHS § 117 lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist esitada kahju hüvitamise taotluse VAKO-le taotleja või pakkuja, kellega jäi hankelepingu sõlmimata hankija õigusvastase toimingu või RHS § 1117 lg 2 p 1-7 nimetatud dokumendi tõttu. Nimetatud dokumentide õigusvastasust tuvastatud ei ole. Kaebaja ei ole taotleja ega pakkuja, mistõttu puudub temal ka hüvitamiskaebuse esitamise õigus isegi, kui eeldada, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud. Ka jääb arusaamatuks, millist kahju kaebaja oma kavandatava hüvitamiskaebusega silmas peab. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta ei oleks olnud võimeline pakkuma Microsofti litsentse ega ka hankija soovitud mahus samaväärseid litsentse, mis on üksnes osa hankija soovitud litsentsidest. Ettenähtud tähtajal kaebaja pakkumust ei esitanud. Seega ei saanud kaebajal mingit liiki kahju tekkidagi, mille osas tal oleks tulevikus teoreetilinegi võimalus edulootusega hüvitamiskaebust esitada. Seega oleks kaebaja esitatav hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu esinevad
24. Arusaamatuks jääb kaebaja 27.06.2012 taotluse p 1 nimetatud teine nõue (tühistada VAKO 15.06.2012 otsus vaidlustuses nr 129-12/132833), sest samasisulise nõude esitas kaebaja juba 17.06.2012 kaebuses. Kui kaebaja soovis VAKO 15.06.2012 otsuse tühistamise nõude 27.06.2012 (uuesti) esitada, on ka selle nõude osas kaebetähtaeg
IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 25. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud järgmist: 1) 17.06.2012 esitatud kaebuse läbivaatamata jätmist ning
lg 2 punktide 1 ja 2 alusel tagastamist selle esitajale; 2) 27.06.2012 esitatud tuvastamiskaebuse läbivaatamata jätmist ning selle tagastamist kaebajale; 3) kaebaja poolt 27.06.2012 esitatud VAKO 15.06.2012 otsuse tühistamisnõude rahuldamata jätmist; 4) kui kohus leiab, et puudub alus 27.06.2012 esitatud tuvastamiskaebuse tagastamiseks, siis lõpetada menetlus kaebaja poolt 27.06.2012 esitatud taotluses toodud nõuete osas. Kaebaja palub jätta selle taotluse rahuldamata ja tähelepanuta, kuivõrd kaebaja on 27.06.2012 menetlusdokumendis
26. Esmalt märgib kohus, et
lg 2 punktid 1 ja 2 on kohaldatavad sellises menetlusstaadiumis, kus kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Käesoleval juhul on kaebus juba kohtu menetluses, mistõttu protsessuaalse takistuse tõttu
Samas sätestab
lg 2 punkt 1, et kohus võib jätta 5 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama lõike punkti 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 27. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd tal puuduvad võimalused hankija poolt soovitavat riigihanke objekti pakkuda ning seetõttu ei saa hankedokumentide tehniline kirjeldus ka kaebaja õigusi rikkuda. Täiendavalt märgib vastustaja, et kuigi hankija muutis hankedokumentides sisalduvat tehnilist kirjeldust 01.06.2012, võimaldades pakkuda samaväärseid litsentse (ehk kaebaja oleks võinud pakkumuse esitada), ei esitanud kaebaja pakkumust, millest saab järeldada tema soovimatust hankes osaleda. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukoht tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebaja on 27.06.2012 menetlusdokumendis
Kohus leiab, et arvestades vahepeal muutunud asjaolusid, tuleb kohtul võtta seisukoht kaebeõiguse küsimuses ning seda olenemata kaebaja poolt 27.06.2012 esitatud menetlusdokumendis muudetud taotlustest. Nõuete lubatavuse ja otstarbekuse eelduseks on kaebeõiguse olemasolu, mistõttu lahendab kohus esmalt kaebeõiguse küsimuse. 28. Tulenevalt
lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Käesoleval juhul on kaebus esitatud hanke alusdokumentide peale. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et hanke alusdokumentide näol on tegemist eelhaldusaktiga, mis on õiguslikult siduvad nii pakkujale, taotlejale kui ka riigihankes osalemisest huvitatud isikule. Küll aga puudutavad hanke alusdokumendid riigihankes osalemisest huvitatud isiku õigusi peale pakkumise esitamise tähtaega üksnes juhul, kui riigihankes osalemisest huvitatud isik on esitanud pakkumuse. Olukorras, kus on möödunud pakkumuste esitamise tähtaeg ning hanke alusdokumendid välja võtnud isik pakkumust ei esita, ei oma hanke alusdokumendid nimetatud isiku suhtes õiguslikke tagajärgi. Nii on see ka käesoleval juhul kaebajaga, kes peale pakkumuste esitamise tähtaega oma pakkumust ei esitanud. Sellega on kaebaja minetanud riigihanke alusdokumentide osas kaebeõiguse ning kaebus on muutunud mitte enam kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuseks, vaid avalikes huvides esitatuks.
lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Selliseid erisätteid
ega RHS ei sätesta, mistõttu puudub kaebajal riigihanke alusdokumentide osas kaebeõigus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata
29. Arvestades, et nõuete lubatavuse eelduseks on kaebeõiguse olemasolu ning eelnevalt on kohus tuvastanud kaebeõiguse puudumise, ei esine vajadust võtta seisukoht kaebuse muutmise ning tuvastamisnõude lubatavuse küsimuses. Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 30.
lõike 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks
-i kohaselt lubatav. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja esialgseks eesmärgiks hanke alusdokumentide muutmine ning hankemenetluses osalemine. Selle eesmärgi saavutamiseks esitas kaebaja 17.06.2012 6 kaebuses VAKO otsuse tühistamistaotluse ja hankija kohustamistaotluse. 04.07.2012 sõlmis hankija hankelepingu. Tulenevalt
lõikest 4, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus, et 17.06.2012 esitatud kaebusega taotletavat eesmärki kaebajal enam käesolevaks hetkeks saavutada võimalik ei ole. Kuivõrd kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus , siis on selle eesmärgi saavutamiseks kohane esitada tuvastamisnõue, mida kaebaja on ka teinud. Sellest tulenevalt on tegemist kaebuse muutmisega. Seejuures ei kohaldu käesoleval juhul
Nimelt sätestab
lg 3 p 3, et kaebuse muutmiseks ei loeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Käesoleval juhul ei ole 27.06.2012 kaebuse täienduses taotletud teise eseme või muu hüve nõudmist, vaid kohustamiskaebuselt on üle mindud tuvastamiskaebusele. See tähendab, et kaebus on jätkuvalt suunatud hankedokumentidele ja VAKO otsusele (alus on sama), kuid nõuded on osaliselt algsest erinevad. Vastavalt
lõikele 1 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt
§-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (
Käesoleval juhul on põhiliste asjaolude kogum jäänud samaks, mistõttu kaebuse alust ei ole muudetud. Küll aga on muudetud nõuet – kohustamisnõudelt on üle mindud tuvastamisnõudele, mistõttu on tegemist kaebuse muutmisega. Seega on ekslik vastustaja seisukoht, et tuvastamisnõude esitamisega on tegemist uue kaebusega. Eeltoodust tulenevalt ei tõusetu ka tähtaja küsimust. Vastavalt
lg 1 teisele lausele loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 31. Tulenevalt
lõikest 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul ei ole vastustaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 32. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 1278,23 eurot.
lg 5 punkti 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub
Käesoleval juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata
Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.