KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-9562 Tsiviilasi Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi SK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 19 110,07 eurot Menetlusosalised ja nende hageja esindajad 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood Hageja esindaja: Marge G Kostja: SK(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Välja mõista SK käenduslepingu nr XXX alusel võlgnevus 12 353,77 (kaksteist tuhat kolmsada viiskümmend kolm eurot ja seitsekümmend seitse senti) eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
- Välja mõista SK Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks käenduslepingu nr XXX alusel viivis 0,25% päevas põhivõlalt (s.o 11 369,50 eurolt) alates 06.03.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni.
- SK vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud võlg ja punktis 3 nimetatud viivis kokku) käenduslepingu nr XXX alusel on 25 743,36 eurot.
- Välja mõista SK käenduslepingu nr XXX alusel võlgnevus 8892,57 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend seitse senti) eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
- Välja mõista SK Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks käenduslepingu nr XXX alusel viivis 0,25% päevas põhivõlalt (s.o 7740,57 eurolt) alates 06.03.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni.
- SK vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 nimetatud võlg ja punktis 6 nimetatud viivis kokku) käenduslepingu nr XXX alusel on 37 028,91 eurot.
- Välja mõista SK menetluskulu summas 1 917,34 (üks tuhat üheksasada seitseteist eurot ja kolmkümmend neli senti) eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.
- SK tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
- Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 06.03.2012.a kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista käenduslepingute nr XXX ja XXX alusel võlgnevuse 21 246,34 eurot ning viivise 0,25% päevas põhivõlalt (s.o 19 110,07 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1917,34 eurot. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos 2 põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. SK sõlmitud käenduslepingust nr XXX nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 25 743,36 eurot ning käenduslepingust nr XXX nähtuvalt 37 028,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutab SK käenduslepingust nr XXX tuleneva võla ja viiviste eest kokku mitte suuremas summas kui 25 743,36 eurot ning käenduslepingust nr XXX tuleneva võla ja viiviste eest kokku mitte suuremas summas kui 37 028,91 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulu summas 1917,34 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3