kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatav kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja esitas Kostjale 15.03.
lg 1 ja § 127 tulenevad eeldused kahju hüvitamiseks (süü ja põhjuslik seos); kindlustusvõtja korteris toimunud veelekkes Kostja süü puudub, Kostja on tellinud jääpurikate eemaldustöö ettevõttest ISS Eesti AS ning ka kindlustusvõtja tunnistab kahju hüvitamise taotluses, et Kostja on oma kohustuse – katuse puhastamise jääpurikatest, täitnud; Kostja poolt tellitud energiaauditi ja termoülevaatuse aktist nähtub, et hoone välispiirete puhul on probleemsemad kohad vana hoone osa välisseinad ja uue osa välisseina ja katuse piir; kannatanu on märkinud kahju hüvitamise taotlusesse, et katuse konstruktsioonide vahelt sai võimalikuks vee sissevool tuppa ning see on tingitud katusepaigaldaja poolsest süüst; Hageja esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, milliseid töid korteris teostati ning milliseid oli vaja teostada kahju likvideerimiseks, kahjutaotluses on näiteks märgitud, et veekahjustused hõlmavad vaid lage ja seinu, kuid eelkalkulatsioonis on märgitud lastetoa ja magamistoa parketi eemaldustöö ja uue parketi paigaldus, mistõttu hagisumma on ilmselgelt tõendamata ja põhjendamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE 5. Vastuseks Kostja vastusele märkis Hageja (tl 124-128), et Kostja viitas vastuses katusepaigaldaja süüle. Selline viitamine on paljasõnaline ja ei oma antud asjas mingit tähendust, kuna Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi pole Hagejale siiani esitanud mitte ühtegi ühistu ja nimetatud katuse remondifirma vahelist teenuse osutamise lepingut, millest võiks järeldada, kas antud kahjujuhtumi eest vastutab remondifirma ainuisikuliselt. Hagejale ei ole tõendatud poolte vahel kokkulepitud tööde nomenklatuur, -maht, teostamise tähtajad, üleandmisevastuvõtmise kord ja vastutus. Lisaks on kostja ise esitanud meilivahetuse (Velux spetsialisti arvamus), kus nn ehitusettevõtte juhatuse liige T. H. kirjutab „…kõik tööd on omal ajal vastu võetud ja järelevalve pool allkirjastatud.“ Igal juhul, kui ka oli sõlmitud teenuse osutamise leping korteriühistu ja nimetatud ettevõtte (HTME Ehitus OÜ, RK 11198133, nüüd OÜ TECH Ehitusgrupp) vahel, vastutab KÜ vastavalt
lg-le 3, mis sätestab, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, 3 vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Sama põhimõtet tuleneb ka TsÜS-ist § 132 lg 2, mille kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Lisaks on KÜ juhatuse ülesanne otsustada katuse remondi vajalikkuse üle ning hinnata selleks vajalikud kulutused, mille esitab igal aastal vastavalt KÜS §-le 15 lg-e 1 p-le 1 korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks. Remonttööde teostamiseks sõlmib KÜ juhatus vajalikud lepingud ja kontrollib lepingute kaudu remontööde teostamise käiku ning vajadusel nõuab tööde vastavust lepingutingimustele, st töö parandamist või uue töö tegemist. Seega juhatuse ülesanne on jälgida tehtud tööde kvaliteeti ning teenuste osutamise käiku ning korraldada teostatud tööde vastuvõttu. Kostja ei ole tõendanud, et lumevee läbijooks tekkis ebakvaliteetselt teostatud katuse remondi tõttu. KÜ ehk Kostja arvamus ehitaja vastutust veel ei tõenda. Kostja ei ole tõendanud oma tegevusi kui tööde tellija, et nimetatud kahju ära hoida. See tähendab, kas ühistu tegi remondifirmale ettekirjutusi katuse remonttööde teostamisel või keeldus käsundisaaja lepingust tulenevast kohustuste täitmisest. Kostja kohustus oli igal juhul tagada katuse remonttööde kvaliteetne tegemine mahus, mis tagaks katuse nõuetekohase funktsioneerimise nii, et oleksid välistatud sadevee /lumesulavee läbijooksud. Seega asjaolu, et kahju tekkis katuselt sadevee läbijooksu tõttu, viitab igal juhul ebakorrektsele katusekattele mis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega korteri nr 20 omanikule. Lähtudes eelpool toodud asjaoludest oli korteriühistu Sompa 2 Jõhvi kui Sompa 2 korteriomandite valitsejal kohustus teha kõik selleks, et ära hoida korteriomandi omanikule varaline kahju. Ei ole ju mõeldav, et iga korteriomandi omanik iseseisvalt teostab kontrolli katuse remondi kvaliteetse teostamise üle. Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitaja vastutust ei tõenda ei Velux spetsialisti arvamus ega energiaauditi aruandes kajastatud võimalik tõenäosus, „et niiskuskahjustused on tekkinud tõenäoliselt akende madala paigalduskvaliteedi tõttu“. Need on pelgalt arvamused, mis ei baseeru konkreetsetel mõõtmistel ega uurimistoimingutel Väär on Kostja väide, et hageja hagisumma on põhjendamatu. Hageja rõhutab, et veekahju ülevalt läbi katuse konstruktsioonide läbiimbunud vee tõttu on Hageja koostööpartneri poolt üle vaadatud ja fikseeritud, ning seega kindlaks tehtud põhjuslik seos katuselt alguse saanud veelekke ja korteri nr 20 veekahjustuste vahel. Kahjujuhtumi (veekahju) toimumist korteris nr 20 tõendab OÜ-u Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha akt ja AS-i Swedbank P&C Insurance AS käsutuses olev fotomaterjal, mille Hageja on kohtule esitanud. Korteri nr 20 kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 21.01.2011. a fikseeris kindlustusandja koostööpartner 4 Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ järgmised kahjud: elutoa lael veekahju jäljed, lastetoa kaldlael veekahju jäljed, lastetoa seintel veekahju jäljed, magamistoa seintel veekahju jäljed ja magamistoa põrandal täisparkett oli üles kerkinud. Liiklus- ja Kindlustusbüroo hindas 25.01.2011. a remondieelses hinnakalkulatsioonis vara siseviimistluse taastuse maksumuseks 1 592,88 eurole, mille Swedbank P&C Insurance AS hindas vara siseviimistluse kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks täies ulatuses vältimatult tarvilikuks. 04.02.2011. a tegi Hageja otsuse hüvitada vara taastuse teostamine summas 1 497,01 eurot. 07.02.2011. a hüvitas Swedbank P&C Insurance AS J. R. vara taastuse maksumuse summas 1 497,01 eurot. Eelnevast tuleneb, et hageja maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1 497,01 eurot. Kui
kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 6.11 lõikele 2 kuulub KÜ Sompa 2 Jõhvi juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Seega on katusetööde vajalikkuse, remonttööde teostamise , remonttööde vastuvõtmise pädevus korteriühistul. Kuna korteriühistu ja korteriomanike suhet tuleb käsitleda kui käsundussuhet ning kostja kui korterelamu valitsemisega tegelev äriühing, pidi pöörama tähelepanu sellele, et katusetöid teostataks kvaliteetselt, täites tööde teostamiseks vajalike hoolsusnorme ja tagataks tööde teostamise käigus katuse ja selles asuvate hooneosade (nt katuseakende) terviklikkus, mida antud juhul korteriühistu ei teinud. Seega KÜ korterelamut valitsedes tegutses Kostja oma majandus- ja kutsetegevuses. Sellega kaasnes kõrgendatud hoolsuskohustus. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ning igal juhul, kuna lumesulamise käigus läbi katusekonstruktsiooni toimus kellegi vara kahjustamine – on see ilmne hoolsuskohustuse täitmata jätmine. Seega kahju põhjustanud asjaolud olid Kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. KOSTJA SEISUKOHT
alusel, mis sätestab subragatsiooni põhimõtte, st et juhul, kui kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale tekkinud kahju, läheb kindlustusandjale üle õigused, mis kindlustusvõtjal on kahju tekitaja suhtes. Hageja tugineb Kostja poolsete korteriomandiseadusest tulenevate kohustuste rikkumisele, eelkõige sellele, et Kostja ei ole teostanud korteriomanike huvidele vastavat kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. 10. Kohus ei nõustu Hageja seisukohtadega.
kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et korteriomanikul tekkinud kahju ja Kostja tegevusetuse vahel puudub põhjuslik seos (
Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta. 10.
lg-le 3, mis sätestab, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle (sama põhimõte ka TsÜS § 132 lg 2). Kostja (KÜ) mõjusfääris ei olnud kontroll ehituslepingu (sh katuse paigaldamise) täitmise üle, ka ei ole Kostja olnud lepingu pooleks. Asja materjalidest tuleneb, et 14.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.