) § 8 lg 1 annab lepingu mõiste, mille kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu 2 esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (
) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel sõlmitud lepingu 20.10.2010.a (tl 8) järgi Altor OÜ kui rendileandja andis kostjale rendile laadurekskavaatori JCB 4CX alates 20.10.2010.a üheks kuuks. Lepingu p-i 3.1 kohaselt renditasuks oli 350 krooni tund. Pooled olid lepingu p-s 3.2 kokku leppinud, et töötundide arvestamise aluseks on renditava vara operaatori poolt täidetav ja kliendi esindaja poolt allkirjastatav tööleht. Lepingu p-i 3.6 kohaselt rentnik kohustus tasuma renditasu vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. Kohtule esitatud õienditest tehtud tööde kohta (tl 12-14) nähtub, et perioodil 1.11.2010 – 5.11.2010.a oli tööde maht kokku 49 tundi, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 359;5.11.2010.a (tl 11) summas 21 180 krooni, perioodil 11.11.2010 – 13.11.2010.a oli tööde maht kokku 30 tundi, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 362;13.11.201.a (tl 10) summas 12 600 krooni ning perioodil 17.11.2010 – 18.11.2010.a oli tööde maht kokku 22 tundi, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 364;19.11.2010.a, summas 9 240 krooni, kokku esitati hageja poolt kostjale arved summas 43 020 krooni. Kõikidele õienditele tehtud tööde kohta on vastavalt lepingule kostja esindaja alla kirjutanud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks eelpoolnimetatud arved hagejale tasunud kohtule, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide selle kohta, et hagejal ei ole õigust nõuda arve nr 359 alusel raha kütuse eest, kuna vastavalt lepingu p-i 3.3 kohaselt sisaldas renditasu kulutusi kütusele, määrdeainetele ja hooldusele, ei ole põhjendatud. Arvest nr 359 nähtuvalt on hageja kostjale müünud diiselkütust teerullile, rendileping oli aga sõlmitud laadurekskavaatori rentimiseks. Seega hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kohtule esitatud lepinguga, arvetega ja õienditega tehtud tööde kohta, on leidnud tõendamist kostja kohustus hageja ees ning hagi tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlana 2 749,48 eurot (43 020 krooni). Viivis Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivise perioodi 25.11.2010.a – 6.12.2010.a eest summas 151,22 eurot (2366.10 krooni). Poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 3.7. kohaselt tuleb kostjal tasuda arve tähtaegse mittetasumise korral viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja on esitanud kohtule järgmise viivise arvestuse. Põhivõlg on 2749,48 eurot (43 020 krooni) ja viivise protsent päevas on 0,5, seega on ühe päeva viivise summa 13,75 eurot (215.10 krooni).
lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa viivis 151,22 eurot (2366,10 krooni) ajavahemiku 25.11.2010-6.12.2010.a eest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 215.10 krooni päevas kuni võla lõpliku tasumiseni Kohus mõistab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 7.12.2010.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 13.75 eurot (215,10 krooni) päevas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.