) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kuluna ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kulu (tl 3). Hageja märgib, et sissenõudmise kulude nõue on tingitud asjaolust, et hageja oli sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks esitama 21.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tasudes sellelt riigilõivu 47.93 eurot ja 15.30 eurot kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise eest), kuid mis 18.08.2011 jäeti Pärnu Maakohtu poolt rahuldamata dokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohus on seisukohal, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu hüvitamisele hageja poolt kantud kahjuna. Riigilõivu näol on tegemist
lg-tes 1 ja 2, § 139 nimetatud menetluskuluga tsiviilasjas nr 2-11-2494.
lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tartu Maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata 18.08.2011 määrusega. Hageja esitas käesoleva hagiavalduse Tartu Maakohtule 15.09.2011, seega
p-s 7 sätestatud tähtaja jooksul ning kohus käsitleb nimetatud makskäsus hageja poolt tasutud riigilõivu menetluskuluna antud tsiviilasjas. Hageja poolt tasutud 15.30 eurot kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise kulu, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kahjuna.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 396 lg 1 ja
Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 143.89 eurot, intress 20.80 eurot, viivis 22.04 eurot ja kahju 15.30 eurot, kokku 202.03 eurot.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot ja teate väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise eest tasutud riigilõiv 6.39 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
p 7 alusel hageja poolt kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 118.23 eurot (63.91 + 6.39 + 47.93 eurot). Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.