Obsah (7)

§ 5§ 4§ 8§ 14§ 15§ 6§ 7

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

) §-des 3 ja 6 sätestatut. Endise direktori tagasivalimisega uueks ametiajaks on KBFI teadusnõukogu jätnud realiseerimata oma kohustuse nõuda direktorilt

§-st 6 tulenevat vastutust KBFI tegevuse ja arengu ning raha otstarbeka kasutamise eest. Eelmine direktor on jätnud oma KBFS §-s 3 ettenähtud kohustused olulises osas täitmata, ometi on direktorit regulaarselt premeeritud. KBFI arendustöö funktsioon on eelmise direktori ametiajal praktiliselt kadunud; 2) vastavalt KBFI teadusnõukogu

1. oktoobri
2. a otsuse nr 4 p-ga 1.
3. vastuvõetud „KBFI põhikirja“ (KBFI põhikiri) p-le 25 on KBFI teadusnõukogu kohustatud arvestama rahvusvahelise nõuandva kogu arvamusega. Nõuandev kogu peab vastavalt põhikirja p-le 43 hindama direktorikandidaatide teaduslikku ja organisatoorset pädevust. Kuna nõuandva kogu liikmetele ei võimaldatud kohtvisiiti ja nad pidid lähtuma ainult kandidaatide esitatud materjalidest, mis sisaldas huvide konflikti, siis ei ole garanteeritud nõuandva kogu arvamuse objektiivsus. R. Stern kasutas oma positsiooni direktorina eksitava informatsiooni esitamiseks, viidates KBFI nelja aasta aruandele ning seades seeläbi teised kandidaadid ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu arvamused esitatud kollektiivse otsusena, nagu näeb ette seadus; 3) R. Stern ei vasta KBFI põhikirja p-le 22, mille kohaselt valitakse direktoriks kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane. R. Sterni kvalifikatsiooni mittevastavust direktori kandidaadile esitatavatele nõuetele näitavad tema madal tsiteeritavusindeks ning vähene tulemuslikkus nii rahvusvaheliste projektide taotlejana kui KBFI direktorina. Kaebaja tsiteeritavusindeks on R. Sternist oluliselt kõrgem. Kaebuse esitaja märgib täiendavalt, et tema töötulemus, moraalne rahuldus tööst, projektitaotluste edukus, renomee ning sissetulek sõltuvad KBFI seisundist ja selle juhtimisest. Kaebaja eriala on seotud raadiospektroskoopiaga, konkreetsemalt tuuma magnetresonantsiga (TMR). TMR aparatuuri eest on vastutajaks määratud KBFI, kellele on omistatud ka rahvusliku magnetlabori nimetus. KBFI magnetlabori ja TMR arengut kindlustama pidav rahastamistaotlus osutus madalakvaliteediliseks ega leidnud toetust. Sellest tulenevalt on kaebaja huvitatud KBFI võimalikult heal tasemel professionaalsest juhtimisest ning oma eriala kasuteguri tõusust Eestis. Teadlasel on praktiliselt võimatu ümber kvalifitseeruda või asuda efektiivselt tööle teises asutuses, kus puudub temale vajalik infrastruktuur, sh spetsiifiline teadusaparatuur. R. Stern on KBFI direktorina ebaseaduslikult muutnud ühepoolselt kaebaja töölepingut KBFI-s töötamise ajal ning diskrimineerivalt tõkestanud juurdepääsu KBFI ressurssidele ja kolleegidele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. KBFI palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) kaebuse esitaja ei ole eitanud avaliku konkursi toimumist ega seadnud kahtluse alla direktoriks valitu vastavust

§ 5lg-s 2 sätestatud kriteeriumidele.

Direktori valimisel ei ole rikutud KBFI põhikirja punkte 22-27, kus on sätestatud direktori valimise kord. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et direktoriks valitud isik pole saanud vastavalt KBFI põhikirja punktile 25 piisavat häälteenamust või oleks rikutud hääletamise reegleid. Muus osas sõltub salajaste isikuvalimiste tulemus iga teadusnõukogu liikme äranägemisest sobivaima kandidaadi osas. Kaebuse esitaja ei saa vaidlustada teadusnõukogu liikmete eelistust kandidaatide vahel, vaid 2 saab tugineda üksnes protseduurireeglite rikkumisele. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi protseduurireeglite rikkumist; 2) valituks osutunud direktorikandidaadi kohta olid olemas rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete motiveeritud seisukohad, nagu on nõutav KBFI põhikirja p-s

1. Kaebuse esitaja arvamus vastaskandidaadi kohta ei saa asendada nõuandva kogu arvamust. Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmetele ei võimaldatud kohtvisiiti, kuna seda ei näe õigusaktid ette. Seega on loomulik, et rahvusvaheline nõuandev kogu kujundab oma arvamuse kandidaatide esitatud materjalide põhjal. Seitsmest arvamuse andnud rahvusvahelise nõuandva kogu liikmest neli väljendasid oma eelistust kandidaadi R. Sterni osas ning ainult üks kaebuse esitaja osas. Kuigi KBFI põhikirja p 25 alusel kuulab teadusnõukogu ära rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohad, ei tähenda see, et need seisukohad ja teadusnõukogu liikmete salajase hääletuse tulemused peavad tingimata kokku langema. Nõuandva kogu seisukohtade ärakuulamise eesmärk on anda teadusnõukogu liikmetele teavet direktorikandidaatide rahvusvahelise nähtavuse ja selles plaanis sobivuse kohta. Samas ei ole võimalik ega vajalik tagada, et teadusnõukogu liikmed järgiksid salajase hääletuse käigus antud arvamust. Salajastel isikuvalimistel valituks osutunud kandidaat kogus 13 häält ning kaebuse esitaja mitte ühtegi häält, kusjuures üks teadusnõukogu liige jäi erapooletuks; 3) kuna vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. KBFI teadusnõukogu 25 aprilli
2. a otsuse alusel on sõlmitud valituks osutunud direktorikandidaadiga töölepingu lisa kehtivusega
3. aprillist 2011 kuni
4. aprillini
5. Tööleping on kahepoolse tsiviilõigusliku tehinguna kehtiv, kuna puuduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 86-89 sätestatud tühisuse alused, samuti ei ole tegemist ühegi TsÜS §-des 92-94 ja 96 nimetatud tehingu tühistamise alusega. Kooskõlas töölepinguseaduse (TLS) §-ga 83 võivad pooled töölepingu üles öelda ainult samas seaduses sätestatud alustel, kuid TLS § 88 ja 89 ei võimalda KBFI-l tööandjana direktori töölepingut isegi vaidlustatud otsuse tühistamise korral üles öelda. Seega ei ole võimalik KBFI otsust tagasi täita. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Pooled ei vaidle selle üle, et kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjades nr 3-3-120-00 ja 3-3-1-41-07 on KBFI direktori ametikohale kandideerinud, kuid valituks mitteosutunud A.S.il õigus taotleda KBFI teadusnõukogu
7. aprilli
8. a istungi protokolli nr 3 punktis 4.1 vastuvõetud otsuse tühistamist. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt valib direktori avaliku konkursi tulemuste alusel KBFI teadusnõukogu.

§ 5

lg 2 sätestab, et direktori ametikohale võib kandideerida Eesti kodanik, kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis selle tasemele vastab, ja on noorem kui 65 aastat. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et konkursi läbiviimisel ei rikutud

§ 5lg 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

6.

§ 5lg 3 sätestab, et direktor valitakse KBFI põhikirjas sätestatud korras.

KBFI põhikirja p 22 kohaselt valib direktori avaliku konkursi korras teadusnõukogu

-s sätestatud tingimustele vastavate kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlaste hulgast. Direktori valimise kord on KBFI põhikirjas sätestatud järgmiselt: 1) teadusnõukogu kuulutab direktori valimise konkursi välja üleriigilise levikuga päevalehes, kui vastav ametikoht on vakantne või kui ametis oleva direktoriga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on 3 jäänud vähem kui kolm kuud (p 23); 2) teadusnõukogu teostab direktorikandidaatide poolt esitatud materjalide vastavuse eelkontrolli ja esitab materjalid rahvusvahelisele nõuandvale kogule seisukoha võtmiseks (p 24); 3) teadusnõukogu valib direktori rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohti ära kuulates ühe kuu jooksul pärast konkursitähtaja möödumist. Teadusnõukogu on direktori valimiseks otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kümme teadusnõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Direktor valitakse salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega (p 25). Kui direktori ametikohale kandideerimiseks ei esitatud ühtegi avaldust, ükski kandidaat ei vastanud konkursitingimustele, ükski kandidaat ei osutunud valituks või rikuti protseduurireegleid, otsustab teadusnõukogu uue konkursi korraldamise (p 27). 7. A.S. on seisukohal, et teadusnõukogu rikkus konkursi läbiviimisel KBFI põhikirja punkti 22, sest valituks osutunud kandidaat – R. Stern – ei olnud kõrge rahvusvahelise tunnustusega teadlane. Kaebuse esitaja väitel on R. Sterni tsiteeritavusindeks väike ning R. Sterni töö rahvusvaheliste projektide taotlejana ja KBFI direktorina ei ole olnud tulemuslik. Kohus leiab, et

§ 5

lg 2 ei näe ette kriteeriumit „kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane“ ja seaduse alusel kehtestatud KBFI põhikirjas ei saa direktori ametikohale kandideerijatele kehtestada täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi, seetõttu ei oleks saanud R. Sterni kandidatuuri kaebaja märgitud põhjustel välistada KBFI põhikirja p-s 24 sätestatud eelkontrolli raames. See tähendab, et kandidaatide rahvusvaheline tunnustatus ei olnud konkursil osalemise eeltingimus, vaid kaalutlus, millest teadusnõukogul tuli lähtuda kvalifitseeritud kandidaatide vahel valikut tehes. KBFI põhikirja p 25 alusel võtab teadusnõukogu otsuse vastu salajasel hääletusel lihthäälteenamusega. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjades nr 3-3-1-20-00 ja 3-3-1-41-07 ei saa kohus kontrollida teadusnõukogu sellise otsuse sisulist õiguspärasust. Seetõttu ei saa kohus kontrollida ka seda, kas teadusnõukogu on kandidaadi „kõrget rahvusvahelist tunnustatust“ õigesti sisustanud ja andnud sellele teiste otsustamiskriteeriumitega võrreldes õige kaalu. Kohus märgib siiski, et teadusnõukogul on otsuse tegemisel avar hindamisruum. See tähendab muuhulgas, et teadusnõukogu ei pidanud eelistama A.S.i R. Sternile üksnes selle tõttu, et kaebaja tsiteeritavusindeks või muud akadeemilise töö näitajad on R. Sterni omast paremad. Kohus lisab, et kuigi kaebaja seab kahtluse alla ka R. Sterni juhtimisalase võimekuse, ei kinnita kaebaja selline arvamus mingil viisil, et kaebaja enda juhtimisalased oskused on R. Sterni omadest paremad. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu arvates vastustajale KBFI põhikirja p 22 rikkumist ette heita. 8. A.S. leiab, et rahvusvahelisele nõuandvale kogule oleks pidanud looma võimaluse nn kohtvisiidiks ja nõuandva kogu arvamus oleks pidanud olema vormistatud selle liikmete ühise otsusena.

rahvusvahelise nõuandva koguga seonduvat ei reguleeri. KBFI põhikirja p 43 kohaselt hindab rahvusvaheline nõuandev kogu direktorikandidaatide teaduslikku ning organisatoorset pädevust. KBFI põhikirja p 44 sätestab, et rahvusvahelise nõuandva kogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele ja istungi kutsub kokku direktor. Rahvusvaheline nõuandev kogu lähtub oma tegevuses teadusnõukogu kodukorrast. Seega ei sätesta KBFI põhikiri tõepoolest muid rahvusvahelise nõuandva kogu töövorme peale istungi. Samas, erinevalt teadusnõukogust ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu pädevus ja töökord KBFI põhikirjas kuigi üksikasjalikult reguleeritud. Muuhulgas ei täpsusta KBFI põhikiri, millises vormis peab teadusnõukogu rahvusvahelise nõuandva kogu arvamuse ära kuulama ja millisel viisil tuleb arvamus vormistada. Ilmselt puudub üksikasjalikuks regulatsiooniks ka vajadus. Rahvusvaheline 4 nõuandev kogu ei ole

§ 4

kohaselt KBFI juhtorgan, vaid annab KBFI juhtorganitele nõu teadusstrateegilistes küsimustes. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et rahvusvahelise nõuandva kogu arvamus ei ole teadusnõukogule siduv, vaid soovituslik. KBFI põhikirja p 42 kohaselt on rahvusvahelise nõuandva kogu liikmeteks KBFI põhilisi teadussuundi esindavad kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlased, kes tõenäoliselt ei ela ega tööta Eestis. Seetõttu on mõistlik eeldada, et nõuandval kogul ei ole oma arvamuse andmiseks alati võimalik ega ka vajalik istungi vormis kokku saada, vaid soovitusi võib anda ka muus vormis, näiteks elektrooniliste kanalite kaudu. Neid kaalutlusi, eelkõige rahvusvahelise nõuandva kogu pädevust ja eesmärki arvestades saab kohtu arvates KBFI põhikirja tõlgendada selliselt, et teadusnõukogu võib nõuandva kogu ära kuulata ka viimase istungit kokku kutsumata. Ja isegi kui rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel tehti menetluslikke vigu, on need vaidlustatud teadusnõukogu otsuse tühistamise aluseks üksnes juhul, kui menetluslikud rikkumised võisid kaasa tuua teadusnõukogu ebaõige otsuse (haldusmenetluse seaduse § 58). Kohtu arvates praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Puudub alus arvata, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed ei saanud soovi korral enne direktori kandidaatide kohta arvamuse andmist üksteisega mitteformaalselt (nt e-posti vahendusel või telefoni teel) teavet vahetada või aru pidada. Rahvusvahelisel nõuandval kogul ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust direktoriks kandideerijaid suuliselt ära kuulata. Seetõttu ei ole määravat tähtsust sellel, et arvamust ei antud istungil ning arvamust ei vormistatud rahvusvahelise nõuandva kogu ühise seisukohana. Samuti puudub alus arvata, et nõuandva kogu liikmete kirjalik ükshaaval ärakuulamine pani kaebaja teise kandidaadiga võrreldes halvemasse olukorda. Kaebaja väited, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete arvamused on kallutatud, sest selle liikmed on välja valinud konkursil osalenud teine kandidaat, on spekulatiivsed ja tõendamata. Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed kinnitab KBFI põhikirja p 42 kohaselt teadusnõukogu, mitte direktor ainuisikuliselt.

1. A.S. väidab, et valituks osutunud kandidaat esitas rahvusvahelisele nõuandvale kogule arvamuse andmiseks eksitavaid andmeid KBFI alus- ja rakendusuuringute proportsiooni kohta (tl 55-56 ja kohtuistungi protokoll tl 141-142). Kaebaja arvates on oleks tulnud grantide ja muu finantseeringu suhet arvutada teistmoodi, kui on arvutatud R. Sterni koostatud KBFI
2. a tegevusaruandes. KBFI 2007-
3. a tegevusaruande näol ei olnud tegemist spetsiaalselt rahvusvahelisele nõuandvale kogule direktori valimise konkursil arvamuse andmiseks koostatud dokumendiga, vaid üldise aruandega KBFI tegevusest, mis oli juba varem avaldatud KBFI veebilehel. Seega ei ole alust arvata, et R. Stern koostas ja esitas rahvusvahelisele nõuandvale kogule eksitavat teavet pelgalt konkursil eelise saamiseks. Lisaks ei ole tõendatud, et aruanne sisaldas eksitavat teavet. Aruannet ei saa eksitavaks või ebaõigeks pidada pelgalt seetõttu, et kaebaja arvates võiks KBFI tegevuses olla rakendusuuringutel suurem roll või erinevate finantseeringute suhet oleks tulnud arvutada teistsuguste meetodite abil. Tegevusaruanne kajastaski selle koostanud isiku (endise direktori) seisukohti ja tema valitud metoodikaid, mis ei pruugi kajastada ainuvõimalikku ja lõplikku tõde. Kohus rõhutab, et direktori valimise otsust ei tee rahvusvaheline nõuandev kogu, vaid teadusnõukogu. Vaidlust ei ole selle üle, et teadusnõukogu kuulas enne otsuse tegemist A.S.i ära. Kaebajal võis tutvustada teadusnõukogule nii kirjalikult kui suuliselt oma seisukohti KBFI senise vähese tulemuslikkuse ja tegevusaruande ekslikkuse kohta ning teadusnõukogu liikmed said kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvesse võtta. Seetõttu ei ole alust teadusnõukogu 5 otsuse tühistamisel selle tõttu, et rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel rikuti menetlusreegleid või nõuandvale kogule esitati eksitavaid andmeid.
4. Kaebaja heidab vastustajale ette ka

§-s 3 ja 6 rikkumist, sest teadusnõukogu ei nõudnud R. Sternilt vastutust KBFI ebarahuldava arengu eest. Kaebaja nimetatud sätted ei ole kohtu arvates praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad.

§-d 3 ja 6 sätestavad KBFI kui avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesanded ning direktori kui ühe KBFI juhtorgani pädevuse. KBFI tegevussuundade, raha otstarbeka kasutamise jms üle teostab

§ 8kohaselt järelevalvet teine instituudi juhtorgan – teadusnõukogu.

Järelevalvet teostatakse pidevalt, mitte kord viie aasta tagant toimuva direktori valimise konkursi raames. Aruandlust ja kontrolli KBFI tegevuse üle tervikuna teostavad Rahandusministeerium ja Riigikontroll

§ 14sätestatud korras.

Riikliku järelevalve KBFI tegevuse seaduslikkuse üle sätestab

§ 15

. Seega on KBFI eelmise direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimiseks ettenähtud teistsugune kord kui uue direktori valimise konkurss. Seda, millise kaalu andis teadusnõukogu R. Sterni senisele tööle KBFI direktorina ning kas kaalutlusõigust teostati õigesti, kohus käesoleva otsuse p-s 7 märgitud põhjustel sisuliselt kontrollida ei saa. Kohus märgib siiski, et kui R. Stern tuli KBFI juhtimisega tõepoolest toime nii halvasti, nagu kaebaja näib arvavat, võis see anda konkursil eelise pigem kaebajale, kellel oli võimalik pakkuda omalt poolt konstruktiivseid lahendusi senise olukorra paremaks muutmiseks. 11. KBFI direktorile on seadusega pandud kohustus juhtida oma pädevuse piires KBFI-d ja korraldada teadusnõukogu otsuste täitmist (

§ 6

). KBFI direktor kuulub teadusnõukogusse ametikohajärgselt (

§ 7

lg 1 p 1).

ega KBFI põhikiri ei keela ametisoleval direktoril uueks ametiajaks kandideerida. Seetõttu ei saa A.S.i ebavõrdset kohtlemist tuletada pelgalt sellest, et teisel konkursil osalenud kandidaadil võis oma ametikohast tulenevalt olla parem juurdepääs KBFI tegevust ja konkursi korraldamist puudutavale teabele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli õigus esitada teadusnõukogule asjakohaseid kirjalikke materjale ning talle tagati ka õigus olla suuliselt ärakuulatud. See, et kaebaja ei pidanud vajalikuks teadusnõukogule oma seisukohti täies mahus avaldada (vt kohtuistungi protokoll, tl 142), ei saa olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

1. Kohus märgib täiendavalt, et kui KBFI on takistanud või takistab tulevikus õigusvastaselt A.S.i kaebaja professionaalset tegevust, sh juurdepääsu KBFI taristule, nagu kaebaja väidab, tuleb kaebajal kasutada enda kaitseks muid õiguskaitsevahendeid. Neid probleeme ei saa lahendada direktori valimise konkursi ja selle üle toimuva vaidluse raames.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et KBFI direktori valimise konkursi läbiviimise korda ei rikutud selliselt, et see annaks aluse KBFI teadusnõukogu
3. aprilli
4. a istungi protokolli nr 3 punkti 4.1 tühistamiseks. Kuna teadusnõukogu otsus jääb kaevatud osas tühistamata, ei ole alust teha KBFI-le ettekirjutust ka selle tagasi täitmiseks.
5. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 6 Otsus tehakse kaebaja kahjuks. Vastustaja taotleb õigusabikulude 1477,16 eurot väljamõistmist kaebajalt, sest KBFI põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning KBFI koosseisus ei ole juristi ametikohta (tl 87 ja 127-140). Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ning mõlema poole menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt haldusasjad nr 3-3-1-62-08, 3-3-1-52-07, 3-3-1-24-07). Kohus leiab, et direktori valimiseks avaliku konkursi läbiviimine on üks KBFI-le seaduse ja põhikirjaga pandud ülesannetest. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Seetõttu peaks vastustaja olema suuteline kaitsma kohtus advokaadi abita oma seisukohta, et konkursi läbiviimine toimus õiguspäraselt. Monika Laatsit 7