3-12-514/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2012.a., Tallinn Haldusasja number 3-12-514 Haldusasi A&P Mets AS kaebus Keskkonnaameti poolt tekitatud kahju summas 7288,75 eurot hüvitamiseks Menetlustoimingud Haldusasja läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta A&P Mets AS kaebus Keskkonnaameti poolt tekitatud kahju summas 7 288,75 eurot hüvitamiseks läbi vaatamata.
2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tallinna Halduskohtu menetluses on A&P Mets AS kaebus Keskkonnaameti poolt tekitatud kahju summas 7 288,75 eurot hüvitamiseks. Kohtule 12.03.2012.a. esitatud kaebuse kohaselt esitas MTÜ Kotkaklubi 28.03.2010.a Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Juraski 1 väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmiseks. Keskkonnaministeerium edastas ettepaneku Keskkonnaametile menetlemiseks. Planeeritav püsielupaiga piiranguvöönd ulatub muuhulgas Julga Toomase kinnistule. Vastustaja kinnistu omanikke püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisest ning selle menetlemisest ei teavitanud. 20.09.2011.a. jagati Julga Toomase kinnistu kolmeks uueks katastriüksuseks ning moodustatud katastriüksustest müüsid Julga Toomase kinnistu omanikud ühe katastriüksuse (katastritunnusega 87401:002:1623) kaebuse esitajale. Kaebaja saatis 26.09.2011.a. vastustajale metsateatise kinnistul raiete teostamiseks. Vastustaja teatas kaebajale 17.10.2011.a. metsateatise menetlemise peatamisest looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 alusel. Kaebuse esitaja edastas 26.10.2011.a ministeeriumile ja vastustajale teabenõude selle kohta, kas vastustaja/ ministeerium teavitas eelmiseid kinnistu omanikke ettepanekust ja algatatud haldusmenetlusest. Vastustaja selgitas 03.11.2011.a vastuses teabenõudele, et asutus ei ole eelmiseid kinnistu omanike püsielupaiga loomisega kaasnevatest piirangutest teavitanud, kuivõrd maaomanike teavitamiseni ja neilt arvamuse küsimiseni pole menetlus veel jõudnud. Vastustaja märkis, et kavandatavate püsielupaikade piirid on kantud keskkonnaregistrisse ja need olid seal ka kinnistu omanike vahetumisel 20.09.2011.a.
4. Kaebuse esitaja esitas 09.01.2012.a vastustajale taotluse kaebuse esitajale tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) §-de 12 lg 1 ning 17 lg 1 alusel, tehes ettepaneku hüvitada kaebuse esitajale kahju kogusummas 7 288,75 eurot või alternatiivselt omandada kaebuse esitajalt kinnistu. Vastustaja asus 10.02.2012.a. vastuses seisuskohale, et kaebuse esitajale ei ole vastustajast sõltuvatel asjaoludel riigivastutuse seaduse mõttes kahju tekkinud. Johtuvalt eeltoodust esitas kaebuse esitaja vastustaja vastu hüvitamiskaebuse. Kaebaja on seiskohal, et MTÜ Kotkaklubi ettepanekust kinnistu eelmisi omanikke teavitamata jättes on vastustaja rikkunud kaebaja õigusi ning tekitanud kaebajale sellega kahju. Kaebaja soetas kinnistu eesmärgiga teha seal lageraiet ja teenida metsamaterjali müügi pealt tulu. Raiete teostamisest oodatav tulu on kaebajale tulenevalt piirangutest ja raiekeelust oluliselt väiksem, kui kinnistu ostmisel eeldatud. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse menetluse peatamiseks.
5. Vastustaja leiab, et AS-i A&P Mets poolt esitatud kaebus on esitatud alusetult, mistõttu vaidleb Keskkonnaamet kaebusele täies ulatuses vastu ja palub kohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Keskkonnaamet märgib, et kaebaja väide justkui oleks Keskkonnaamet keelanud kaebajal raiete tegemise Julga Toomase kinnistul ei vasta tõele, kuivõrd kaebaja 26.09.2011.a. esitatud metsateatise menetlus raiete tegemiseks kinnistul on 17.10.2011.a. peatatud kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuna on ilmne, et lageraiete tegemine mõjutab ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Metsateatise menetluse osalise peatamise tingis MTÜ Kotkaklubi poolt 28.03.2008.a. Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanek Juraski püsielupaika hõlmava Juraski 1 väike-konnakotka püsielupaiga moodustamiseks LKS § 10 lõike 2 alusel. Keskkonnaamet teavitab pärast loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemist metsaomanikku, misjärel on metsaomanikul võimalik otsustada, kas ta soovib kavandatud raieid endiselt teostada. Keskkonnaameti hinnangul ei saa kaebaja tugineda õiguspärasele ootusele raiete tegemise ja loodetava tulu saamise osas, kuna õiguspärane ootus on isikul põhjendatult tekkinud usk, et haldusorgan käitub tulevikus teatud viisil, kuid õiguspärane ootus ei saa tekkida pelgalt lootusest, vaid põhjendatud lootusele tuginedes toimunud käitumise muutusest. Õiguspärane ootus saanuks tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul oli alust arvata, et seda ei muudeta. AS A&P Mets on metsa majandamisega tegelev ettevõte, seega kui kinnistu müügileping sõlmiti tema majandustegevuses pidi ta ostjana veenduma, et kinnistu vastab lepingutingimustele, vastasel juhul oli tegemist äririski võtmisega. Juraski väike-konnakotka püsielupaik on hetkel kaitse all LKS § 50 alusel. Nimetatud püsielupaik on keskkonnaregistris registreeritud koodi KLO3000153 all. MTÜ Kotkaklubi on aga esitanud Keskkonnaministeeriumile 28.03.2008 ettepaneku nimetatud Juraski püsielupaika hõlmava Juraski 1 väike-konnakotka püsielupaiga moodustamiseks LKS § 10 lõike 2 alusel. Keskkonnaamet selgitab, et käesolevaks ajahetkeks ei ole Keskkonnaministeerium algatanud Juraski 1 väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust LKS § 9 lõike 1 tähenduses ning menetluses on jätkuvalt vaid ettepanek moodustada Juraski 1 väikekonnakotka püsielupaik. Esitatud ettepanek aga ei sea kinnistule kehtivaid piiranguid. Seadusest ei tulene Keskkonnaameti kohustust teavitada kõiki maaomanikke ettepanekust loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, kuivõrd puudub selgus, kas üldse ja millises ulatuses ettepanekus nimetatud loodusobjekt kaitse alla võetakse, kas või millised piirangud 2 kehtestatakse jne, mistõttu ei ole kinnistu omanikele ka vastavat teadet edastatud. Maaomanikke teavitatakse alles pärast kaitse alla võtmise menetluse algatamist, mida aga nagu juba eespool märgitud, antud juhul veel tehtud ei ole. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kaebaja astunud samme kinnistu omandamise tehingust taganemiseks vms, seega on kaebaja sooviks jätkuvalt nimetatud kinnistut omada ning väide, et kahju nõude esitamine tuleneb asjaolust, et kinnistu endised omanikud ei olnud teadlikud MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanekust, on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. On ilmne, et kaebaja rahulolematuse põhjustas tegelikkuses metsateatise osaline peatamine Keskkonnaameti poolt, mis aga ei saa kuidagi olla asjaoluks, millest tulenevalt tekkis kaebajale kahju. LKS § 8 lõikes 6 sätestatud võimaluse (haldusakti menetluse peatamine) eesmärgiks on tagada loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti säilimine kuni konkreetsete kaitsemehhanismide kehtestamise otsustamiseni. Tegemist ei ole sihtotstarbelise kasutamise olulise piiranguga LKS § 20 tähenduses, vaid haldusakti menetluse peatamisega ajutise meetmena ajani, millal otsustatakse, kas üldse ja millises ulatuses ala kaitse alla võetakse ja kas on vajalik muuta ala suhtes kehtivat kaitsekorda ning kas eelnevast tulenevalt on haldusaktiga soovitud tegevus lubatav või mitte. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebaja jaoks ei ole käesoleval ajal tekkinud olukorda, millises ta saaks väita, et talle on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol, kuna kasvav mets kaebaja kinnistul on alles ning otsust kaebaja poolt kavandatud raiete mittelubamise kohta ei ole tehtud. Lisaks märgib vastustaja, et riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole kasutanud teisi õiguskaitsevahendeid. KOHTU PÕHJENDUSED:
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS §121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
7. Kohus leiab, et A&P Mets AS kaebus Keskkonnaameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning ühegi tulemuslikuma taotluse esitamise võimalust käesoleval hetkel kohus ei näe. Kohus märgib, et hüvitamiskaebuse esitamine eeldab kahju olemasolu kaebuse esitajal, või vähemalt väidet, et kahju on tekkinud. Puudub vaidlus, et käesoleval hetkel ei ole lõplikult selge, kas kaebaja saab oma kinnistut soovitud viisil kasutada, teisisõnu ei ole selge, kas selle kinnisasja suhtes tehakse otsus ala püsielupaigana kaitse alla võtmiseks, mis välistab lageraie tegemise. Ka juhul, kui selline otsus tehakse, ei tähenda ka see veel kahju tekkimist, kuna kaebaja saab seejärel esitada LKS § 20 lg 1 alusel taotluse kinnisasja riigi poolt omandamiseks. Kaebaja kahju saab käesoleval hetkel väljenduda vaid selles, et tema majandustegevus antud kinnistul ei ole olnud seni võimalik, kuna metsateatise menetlus peatati. Majandustegevuse takistamisega kaasnevaid kahjusid (nt maksuvõlgade teke, pangalaenudelt tekkinud viivised) ei ole kaebuses märgitud. Samas väidab kaebaja ise, et metsateatise menetluse peatamist ei ole alust pidada õigusvastaseks, kuna seadus näeb antud asjas esinevatel asjaoludel peatamise võimaluse ette. 3 Asjaolust, et kaebaja esitatud metsateatise menetlemine on peatatud (ajutine menetlustoimingust tulenev piirang kinnisasja kasutamisel) LKS § 8 lg 6 alusel ei saa käesoleval hetkel järeldada, et tal ei ole tulevikus soovitud eesmärgil (millisel kinnistu omandati) võimalik kinnistut kasutada. Kahju, mis väljendub kinnistu kaebaja jaoks kasutamiskõlbmatuks muutumises, ei ole realiseerunud ning selle realiseerumist ei ole võimalik pidada vältimatuks. Juhul, kui menetlus venib ja peatamine muutub kaebaja õiguste piiramist arvestades ebaproportsionaalseks, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi kohustamiskaebusega. Kaebaja väidab kaebuses, et kahju on tekitatud haldusorgani tegevusetusega, mis väljendus selles, et Julga Toomase kinnistu omanikud jäeti teavitamata väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisest. Kaebuse kohaselt tõi see kaasa olukorra, kus metsa majandamisega tegelev kaebuse esitaja omandas kinnistu, millel ta ei saa läbi viia soovitud majandustegevust. Kohus on seisukohal, et väidetav tegevusetus võis kaasa aidata sellele, et kaebaja kinnistu omandas. Kinnistu suhtes kehtis aga juba looduskaitseline piirang otse seadusest tulenevalt (pesapuu ümber 100 m raadiuses kehtib LKS § 30 sätestatud kaitsekord tulenevalt LKS § 50 lg 2 p 4 ja lg 4 alates pesapuu leidmisest, mitte kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisest). Ka see piirab kinnistul lageraie tegemist, kuigi püsielupaigana kaitse alla võtmine välistab üldse lageraie. Väidetava tegevusetuse tagajärjeks ei olnud kinnistu alatise kasutamise võimatus kaebaja poolt soovitaval eesmärgil. Kahjuna on aga kaebusest nähtuvalt käsitletud just eelnimetatud olukorra tekkimist (kinnistu püsivalt tema jaoks kasutuks muutumist). Selline olukord ei ole veel saabunud. Kohus märgib lisaks, et kotka pesapuu olemasolu omandataval kinnistul kui fakt esines kinnistu omandamise hetkel ning müüjal oli kohustus ostjat sellest teavitada. Samuti oli kaebajal kui ostjal endal võimalik antud asjaolu välja selgitada, samuti võis see olla tehingut läbiviinud notari kohustus. Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et väike-konnakotka pesapuuga kinnistu omandamine ei vasta kinnistu soetamise eesmärgile, on tal võimalik esitada kinnistu eelmistele omanikele kinnistu müügilepingust taganemise avaldus või nõuda neilt müügihinna alandamist või kohaldada muid õiguskaitsevahendeid võlaõigusseaduses sätestatud korras. Samuti esitada nõue notari vastu, kui tegemist võis olla ametikohustuste rikkumisega. Sõltumata sellest, kas õigusaktidest tulenes või ei tulenenud haldusorganile ettepaneku esitamisest või kotkapesa olemasolust teavitamise kohustust, ei välistanud see tehingu poolte ja notari kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
8. Kaebaja on kohtule esitanud ka menetluse peatamise taotluse. Antud taotluse sisuliseks läbivaatamiseks puudub vajadus, kuna kohus jätab asja määrusega läbi vaatamata. Kohus siiski selgitab, et menetluse peatamise eesmärgiks ei saaks olla võimaliku kahju tekkimise ootamine. Kristina Maimann Kohtunik 4